Vikipeedia : Transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglid

Allikas: Vikipeedia

Kaesolev lehekulg puuab anda soovituslikke juhiseid mitte-ladina tahestikku kasutavate keelte kirjutamiseks Vikipeedias ladina kirjas. Kuna kohanimede kirjutamisel on juba olemas valjakujunenud tava (vt Kohanimede andmebaas KNAB ), siis puuab ka kaesolev projekt lahtuda sellest, tehes vaid moningaid lihtsustusi haruldasemate ja tarkvara poolt mittetoetatavate tahtede osas, toetudes seejuures eelkoige OS-i soovitustele ja eesti keeles tegelikult kasutatavatele kujudele. Senist arutelu vaata lehekuljelt Vikipeedia arutelu:Vikipeedia reeglid , arutelu voiks jatkata kaesoleva lehe arutelulehekuljel .

Araabia kiri [ muuda lahteteksti ]

Araabia keel [ muuda lahteteksti ]

Parsia keel [ muuda lahteteksti ]

Muud keeled [ muuda lahteteksti ]

Armeenia kiri [ muuda lahteteksti ]

Armeenia keel [ muuda lahteteksti ]

Heebrea kiri [ muuda lahteteksti ]

KNAB-is on heebrea kohanimede juures margitud, et kasutatud on URO 2007. aasta transkriptsiooni (vt [1] ). Nimetatud URO dokument esitab vaid lihtsustatud transliteratsiooni uued reeglid, sest ainult vahesed atlased kasutavad teaduslikku transliteratsiooni.

e -tahte (see puudutab ka [ ] ja [ ] marke) kirjutatakse vaid tapsel (teaduslikul) translitereerimisel, mille reeglid ei ole muutunud 1957. aastast.

Reeglites ( [2] ) on oeldud, vajaduse korral on voimalik kasutada rohumarki (akuuti).

Reeglites on oeldud, et mones atlases kirjutatakse rohuline tsere akuudiga ( e ). Seega on transkriptsioonil kaks varianti. KNAB kasutab seda varianti, kus tais tsere kirjutatakse akuudiga ( [3] , [4] , [5] ). Al.Neuland 1. juuni 2009, kell 19:16 (UTC)

Hiina kiri [ muuda lahteteksti ]

Hiina nimed ja hiinakeelsed tsitaatsonad kirjutatakse uldjuhul Hanyu pinyin 'i susteemis. Marksonade puhul tuuakse sulgudes ara ka toonimarkidega kuju. See kehtib ka vanahiina nimede puhul. Erandiks on seni olnud Taiwani isikunimed.

India kirjad [ muuda lahteteksti ]

Devanaagari [ muuda lahteteksti ]

Jaapani kiri [ muuda lahteteksti ]

Korea kiri [ muuda lahteteksti ]

Louna-Korea kohanimed tuleks kirjutada 2000. aastal kasutusele voetud omaladinas ja Pohja-Korea nimed McCune-Reischaueri latinisatsioonisusteemis . Kohaartikli alguses on soovitatav Louna-Korea kohanimi teisel kohal (sulgudes) ara tuua ka McCune-Reischaueri latinisatsioonisusteemis. Arutelu

Kreeka kiri [ muuda lahteteksti ]

Vanakreeka keel [ muuda lahteteksti ]

Uuskreeka keel [ muuda lahteteksti ]

Kurilliline kiri [ muuda lahteteksti ]

Bulgaaria keel [ muuda lahteteksti ]

Bulgaaria nimede kirjutamisel eelistatakse Vikipeedias URO 1977. aasta latinisatsiooni. Kui kohanimeandmebaasis KNAB on pohinime lahtris mitu nimevarianti, siis on 1977. aasta susteemis neist tagumine. Tahetabel . Arutelu

Valgevene keel [ muuda lahteteksti ]

Valgevene nimede kirjutamisel tuleks eelistada valgevene-eesti transkriptsiooni. Varem on Vikipeedias eelistatud valgevene ladinatahelist kirjaviisi ( łacinka ). Arutelu

Vene keel [ muuda lahteteksti ]

Venekeelsete, samuti muude vene keele kaudu tulnud nimede transkribeerimisel asendatakse tahed jargmiselt:

Vene taht Eesti asendus Erandid
А A
Б B
В V
Г G
Д D
Е E Sona algul, samuti vokaali, Ъ ning Ь-margi jarel asendatakse Е → JE
Ё JO Tahtede Ж, Ч, Ш ja Щ jarel asendatakse Ё → O
Ж ?
З Z
И I Sona algul vokaali ees asendatakse Й → J
ИЙ II Kahe- ja enamasilbilise sona lopul asendatakse ИЙ → I
Й I Sona algul vokaali ees asendatakse Й → J
К K
Л L
М M
Н N
О O
П P
Р R
С S Vokaalide vahel ja sona lopul vokaali jarel (v.a liitsonalise jarelkomponendi algul olev taht) asendatakse С → SS
СС SS
Т T
У U
Ф F
Х H Vokaalide vahel ja sona lopul vokaali jarel (v.a liitsonalise jarelkomponendi algul olev taht) asendatakse Х → HH
Ц TS
Ч T?
Ш ?
Щ ?T?
Ъ jaab markimata
Ы O
Ь jaab markimata
Э E
Ю JU
Я JA Kui eesnime lopul on ИЯ, siis valjaspool dokumente ja teatmeteoseid asendada Я → IA, muidu Я → IJA (Vikipeedias jarelikult viimane variant)


Vene omadussonaliste kohanimede edasiandmisel tuleb lahtuda nende nimisonalisest kujust: Орловская область => Orjoli oblast , Кулундинское озеро => Kulunda jarv .

Erandid [ muuda lahteteksti ]

1. Lubatud on kasutada kahekordset vokaalitahte voi muud halbimust, mis tuleb meeles pidada, jargmistes linna- ja veekogunimedes: Amuur , Araali meri , Bakuu , Buhhaara , Kiiev , Laadoga jarv (aga Staraja Ladoga ), Leena , Ohhoota meri ja Ussuuri ; sisuliselt kuulub siia ka Koola poolsaar ;

2. Eestikeelsetena kasitatavad nimed ei kuulu transkribeerimisreeglite alla, nt:

a) Aasovi meri , Kaasan , Neeva , Uurali maed (rohk nihkunud esimesele silbile);
b) Abhaasia ( ia -lopulised maa-alade ja territoriaaluksuste nimed);
c) Sajaanid , Hibiinid , Laptevite meri (eesti mitmuse tottu);
d) Venemaa , Pihkva , Oudova , Krimm , Siber jne.

3. Traditsiooni kohaselt kirjutatakse eestiparaselt Vene keisrinimed Aleksander , Katariina , Paul ja Peeter . Teatmeteostes on muganenud eesnime kasutamise korral vajalik esitada ka originaalne ( Aleksandr , Jekaterina , Pavel , Pjotr ).

Luhendnimed [ muuda lahteteksti ]

Kui isikute eesnimed esinevad luhi- voi huudvormidena, siis tuleks valja selgitada, kas see ongi isikule pandud nimi voi on tegemist asendusega. Viimasel juhul tuleks kasutada kindlasti pikka nimevormi. Vastavalt sellele, kas isik on rohkem tuntud pika voi luhikese nimevormi kaudu tuleks nimetada ka artikkel.

Moned enamlevinud vene eesnimed koos nende luhend- voi huudvormidega:

Александр , Александра => Саша , Саня , Шура ; Алексей => Лёша ; Антонина => Нина , Тоня ; Вероника => Вера ; Виктор => Витя ; Виктория => Вика ; Владислав => Влад , Владик ; Вячеслав => Слава ; Григорий => Гриша ; Дмитрий => Дима ; Евгений , Евгения => Женя ; Евдокия => Авдотья , Дуня ; Елена => Лена ; Елизавета => Лиза ; Игорь => Гоша ; Ираида => Ира ; Ирина => Ира ; Константин => Костя ; Леонид => Лёня ; Любовь => Люба ; Людмила => Люда , Мила ; Надежда => Надя ; Наталья => Наташа ; Николай => Коля ; Ольга => Оля ; Сергей => Серёжа ; София => Соня ; Станислав => Стас , Слава .


Allikas: Vabariigi Valitsuse 25.03.1998 maarus nr 66 (RT I 1998, 31/32, 427); Maailma kohanimed, Eesti Keele Sihtasutus, 1999 ja "Nimekirjutusraamat", Tallinn, Valgus, 1993 .

Ukraina keel [ muuda lahteteksti ]

Ukraina nimede eesti keeles kirjutamiseks kasutatakse ukraina-eesti tahetabelit [1] , mille on 1975 . aastal kinnitanud oigekeelsuskomisjon ja mida viimati muudeti 2022 . aastal. Ingliskeelsetes tekstides esinevaid ukraina nimesid saab EKI nouandel teisendada eesti transkriptsiooni vastavate asenduste abil [2]