Vene-Turgi soda (1877?1878)
|
---|
Osa
Ida-kriisist
|
![](//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9c/Boj_u_Ivanovo-Chiflik.jpg/300px-Boj_u_Ivanovo-Chiflik.jpg) |
Toimumisaeg
|
24. aprill 1877 ? 3. marts 1878
(10 kuud, 1 nadal, 2 paeva)
|
---|
Toimumiskoht
|
Balkani poolsaar
,
Kaukaasia
|
---|
Tulemus
|
Vene koalitsiooni voit
|
---|
Territoriaalsed
muudatused
|
Bulgaaria vurstiriigi
taasrajamine
Rumeenia
,
Serbia
ja
Montenegro
de jure
iseseisvumine
Osmanite riigist
Karsi
ja
Batumi oblastid
lahevad Venemaa koosseisu
|
---|
Osalised
|
---|
|
Vaejuhid voi liidrid
|
---|
|
Kaotused
|
---|
- Venemaa:
- 15 567 ? 34 742
[1]
langenut
- 82 636 haigustesse surnut
- 56 652 haavatut
- (neist 6824 haavadesse surnut)
- Rumeenia:
- 4302 langenut ja teadmata kadunut
- 3316 haavatut
- 19 904 haigestunut
- Bulgaaria:
- 1347 langenut
- Serbia ja Montenegro:
- 2400 langenut ja haavatut
|
- u 30 000 langenut
[1]
[2]
- 60 000
[1]
? 90 000
[2]
haavadesse ja haigustesse surnut
- 108 000 vangilangenut
[1]
- (50 000 neist hukkus)
[3]
|
|
Vene-Turgi soda 1877?1878
ehk
Uheteistkumnes Vene-Turgi soda
(
turgi keeles
1877?1878 Osmanlı-Rus Sava?ı
voi
93 Harbi
ehk islami kalendri kohase 1293. aasta jargi nimetatud soda;
vene keeles
Русско-турецкая война
) oli sojaline konflikt
Osmanite riigi
ja
Vene keisririigi
juhitud
oigeusu
koalitsiooni vahel.
Oigeusu koalitsioon kaasas Bulgaariat, Rumeeniat,
Serbiat
ja
Montenegrot
. Voitlused
Balkani
ja
Kaukaasia
eest olid kantud
19. sajandi
Balkani
natsionalismi
esile kerkimisest. Samas oli Venemaa eesmark korvata
Krimmi soja
(Kumnenda Vene-Turgi soja) aegsed territoriaalsed kahjud, lootes ennast
Mustal merel
kehtestada. Selleks toetas keisririik Balkani rahvaste poliitilisi liikumisi, vabastades soja lopuks peaaegu koik Osmanite Euroopa valdused. Venemaad toetasid samuti ka salakokkulepped
Austria-Ungariga
.
- Clodfelter, M. (2017). Warfare and Armed Conflicts: A Statistical Encyclopedia of Casualty and Other Figures, 1492-2015 (4th ed.). Jefferson, North Carolina: McFarland.
ISBN 978-0786474707
.