Vene-Parsia soda
oli soda
Venemaa keisririigi
ja
Parsia
vahel aastatel
1804
?
1813
.
Vastuseks Venemaa keisririigi valduste laienemisele Kaukaasias: kui 1801 uhendati Venemaaga
Ida-Gruusia
, 1803
Samegrelo
Laane-Gruusias
ja 1804 jaanuaris
Gand?a khaaniriigi
esitas 1804 Parsia ultimaatumi, et Vene vaed
Louna-Kaukaasiast
valja viidaks. Kui Venemaa ultimaatumi tagasi lukkas, algas sojategevus.
Louna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia alad tanapaeval
Venemaa vaed alustasid sojategevust juunis 1804
Jerevani
piirkonnas, kuid linna vallutada ei onnestunud. 1804 sai Parsia vagi luua Khanakheravani (Jerevani lahedal), 1805 Dzegami (
G?nc?
lahedal) ja Aserbaid?aani khaaniriigid solmisid uksteise jarel rahu ja arvati Venemaa koosseisu (
Karabahhi
,
Sheki
ja
Shirvani khaaniriik
1805. aastal,
Derbendi
,
Bakuu
ja
Kuba khaaniriik
1806. aastal.
1806. aastal alanud
Vene-Turgi soja
tottu solmis Venemaa vaherahu, mis aga katkes 1808. aastal ja Vene vaed hoivasid 1806. aastal
Bakuu
. Iraani ?ahhi
Fath Ali-?ahhi
vaed said luua 1810 Megri (Meghri) ja 1812 Aslanduzi juures ja Vene vaed hoivasid 1813. aastal Lankarani. 24. oktoobril 1813 solmiti Gulistani rahu, mille pohjal Parsia tunnustas Ida-Gruusia, Pohja-Aserbaid?aani ja Dagestani uhendamist Venemaaga.
Soja tulemusel vallutas Venemaa keisririik
Kaspia mere
aares asunud ja Parsiale kuulunud Dagestani,
Gruusia
Kharthli
,
Kahhethi
,
Samegrelo
,
Imerethi
,
Guria
piirkonnad
Gruusias
ja
Abhaasia
.
Venemaa sai oma valdusse ka osa tanapaeva
Aserbaid?aani
territooriumi ja
Bakuu
,
Karabahhi
,
G?nc?
,
?irvani
,
Derbenti
ja
Quba
khaaniriigid. Venemaa valdusse laksid soja tulemusel ka osa
Talo?i khaaniriigist
.
Venemaa saavutas ainuoiguse omada Kaspia merel
Venemaa keisririigi sojalaevastiku
laevu.
