Vana-Egiptus
ehk
Egiptus
oli
vanaaja
maa Kirde-
Aafrikas
Niiluse
kallastel ligikaudu praeguse
Egiptuse
kohal.
Egiptus koosnes
pohjapoolsest
Alam-Egiptusest
ja lounapoolsest
Ulem-Egiptusest
. Kogupindala oli umbes 34 000 km².
Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning loppu vallutusest
Rooma riigi
poolt
30 eKr
voi monikord kreeklaste vallutusest
332 eKr
.
Vanaajal nimetati Egiptuseks
Niiluse
joe kitsast orgu alates
1. karestikust
Syene
juurest (
Ulem-Egiptust
) ja Niiluse
deltat
, mille moodustasid mitu
Vahemerre
suubuvat
joeharu
(
Alam-Egiptust
). Niiluse oru laius oli 1?20 km (teistel andmetel 8?25 km; keskmiselt 5?10 km) ja Ulem-Egiptuse pikkus oli umbes 700 km. Delta pikkus oli 150?200 km. Niiluse jogi ei ole tollest ajast oma sangi oluliselt muutnud, valja arvatud
deltas
. Peale Niiluse oru ja delta holmas Vana-Egiptus
Al-Fayy?mi oaasi
(ajuti olid Egiptuse kontrolli all ka
Sahara
idaosa
oaasid
).
Herodotos
maaratles Egiptust nii: "Egiptus on kogu see maa, mida oma vetega niisutab Niilus, ja egiptlased on koik need, kes elavad allpool
Elephantine
linna ning joovad vett Niiluse joest."
Egiptuse lounanaaber oli
Nuubia
.
Nimi Egiptus tuleb
kreekakeelsest
nimest
Aigyptos
. See nimi tuleneb
rahvaetumoloogia
pohjal Egiptuse koige vanema pealinna
Memphise
egiptusekeelsest
nimest. See oli Hetka-Ptah (Hwt-Ka-Ptah) ehk Hikupta voi Hikuptah ('Ka on Ptahi maja':
kiilkirjaline
vorm umbes aastast
1400 eKr
), mis tahendas 'jumal
Ptahi
hinge (
ka
) kindlus (voi maja)'. Ptah oli Memphises peajumal. Jutt oli
Uue riigi
ajal ehitatud Ptahi
templist
. See tempel sai Memphise linna uueks nimeks.
Egiptlased
nimetasid oma maad "Kemet" (Kemet, Ta-Kemet, Kamt, Quemt; voi "Kemi";
kopti keeles
Keme ja Khemi) 'must (maa)' Niiluse oru uleskuntud maa (Niiluse mudast tekkinud mulla) varvi jargi. Algselt kais see nimi Niiluse oru kohta. Seevastu Punane maa (De?ret,
ta de?er
) oli
Liibua
ja
Araabia korbe
tuliste liivade ja kiviste eelmaestike maa (jutt oli
oaasidest
, kus sai elada). Egiptlased nimetasid end Kemeti inimesteks ja oma maad sageli lihtsalt maaks.
Kaananlased
ja
babuloonlased
nimetasid Egiptust
Misr
, mis tahendab 'piir', aga pole selge, mida sellega silmas peeti.
Heebrea keeles
kasutatakse
duaalivormi
Misraim
'kaks Egiptust', mis ilmselt vastab egiptlaste moistele 'molemad maad' (
Alam-
ja
Ulem-Egiptus
). Sona
Misr
(voi
Masr
) kasutavad ka praegused
araabia keelt
raakivad egiptlased Niiluse oru ja eriti
Kairo
kohta.
Misr
tahendab araabia keeles ka 'tsivilisatsiooni' voi 'metropoli'.
Egiptus asetseb
Aafrika
mandri kirdenurgas ning on kitsa
Suessi maakitsuse
kaudu
karavanitee
vahendusel uhenduses
Ees-Aasia
kultuurikeskustega. Niiluse kaudu toimus Egiptuse suhtlemine
Troopilise Aafrika
ja
Vahemere maadega
. Kullaltki varakult votsid
muinasegiptlased
teedena kasutusele kuivanud
joesangid
(
vadid
), mis viisid Niilusest
Punase mere
kaldale, kust avanesid mereteed
Siinai poolsaarele
,
Araabiasse
ning
Bab el Mandebi
vaina kaudu tanapaeva
Somaaliasse
(kus arvatavasti asus
Puntimaa
).
Egiptus asus otsekui ristteel, kust oli uhendus paljude maadega, kuid see uhendus realiseerus siis, kui egiptlased olid koik teed kasutusele votnud. Ajuti aga oli Egiptus geograafiliselt usna isoleeritud. Niiluse raskesti labitavad
karestikud
takistasid suhtlemist lounapoolsete maadega (karestikest saab kull kergesti joekaldaid mooda ringi minna, kuid kitsas joeorus on vahe haritavat maad ja toitu),
Araabia korbe
hooguvad liivad eraldasid orgu Punasest merest, soine delta raskendas
Vahemereni
joudmist. Eraldatust suurendasid ka louna-, laane- ja idapiiridel elavad
nomaadid
, kes olid Egiptuse suhtes vaenulikud.
Selline eraldatus tekkis millalgi
4.
ja
3. aastatuhande
jooksul, mil egiptlaste asualade umber tekkis korb. Kesk-
Holotseenis
sadas Egiptuses rohkem vihma kui praegu, mistottu molemal pool kasvas taimi Niilusest eemal, ka oli Niilusel
lisajogesid
.
Niiluse-aarne viljakas muld loi asustuseks ja pollumajanduseks head tingimused. Korbetes joest kaugemal (valja arvatud
Al-Fayy?mi oaas
) oli elu peaaegu voimatu. Maaharimine oli seotud iga-aastaste
Niiluse uleujutustega
, millest Egiptuse tsivilisatsioon soltus. (
1830
. aastal ehitati luusid ja tammid, mis mojutasid vee loomuliku kaiku, ja
1971
. aastal rajatud
Asw?ni tammiga
tehti Niiluse uleujutustele lopp.)
Ida-Aafrika
magedest parinev uleujutusvesi joudis
Asw?ni
ja
Ulem-Egiptuseni
juuni alguses. Juulist oktoobrini vesi tousis ning kohale joudis viljakat muda.
-
Pikemalt artiklis
Vana-Egiptuse kuningas
-
Pikemalt artiklis
Vaarao
Riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja joukuse tagatis. Tal oli ainsana otseside jumalatega, ta kehastas jumalate ligiolu maa peal, mojutas looduse ja ajaloo kaiku ja tagas maailmakorda. Ta oli teoreetiliselt koigi Egiptuse templite ainus legitiimne preester; tema funktsioonid olid delegeeritud preestritele. Koike, mida kuningas rahva ja maa nimel saavutas, peeti jumalate anniks vastutasuna ehitiste, ohvrite ja muude templiandide eest.
Kuningas ei olnud mitte ainult jumalate poolt valjavalitu, vaid oli ise jumal. Jumalana samastati teda parast surma taevajumala
Horosega
, kuid peale surnud kuninga austamise mingit spetsiaalset kuningate kultust jumalate austamise korval ei olnud. Uuemate uurimuste jargi oli jumalkuningal ka jumalatest madalam staatus. Eri dunastiate ajal omistati jumalkuningatele erinevat tahtsust: Ramseste ja Ptolemaioste ajal pandi nendele rohku, seevastu
17. dunastia
ja Port-Saidi renessansi ajal olid nad vahetahtsad.
Kuningaamet oli pohimotteliselt parandatav. Kui dunastia vahetus (seda juhtus kullaltki sageli), sidus uus kuningas end genealoogiliselt varasema kuninga suguvosaga.
Valitseva kuninga voimu ja au kajastas ka tema
titulatuur
. Igal kuningal oli viis ametlikku nime ning peale selle vois tal olla aunimetusi. Kuninga nimedest tuntuim on
Horose-nimi
?
epiteet
, mis samastas kuningat pistrikjumal Horose mone aspekti ilminguga. 1. aastatuhandel eKr ilmus esimest korda tiitel
pir-o
('suur maja'), mis ei esinenud sageli, kuid millest parineb sona "
vaarao
".
Kuninga positsioonist annavad tunnistust voimsad hauarajatised, naiteks
Abydos
koige varasemal ajal,
puramiidid
Vana riigi
ajal ja
Kuningate org
Teebast
laanes
Uue riigi
ajal.
-
Pikemalt artiklis
Egiptuse preestrid
Vanast ajast peeti preestriametit korvalametina ja preestrite voim oli piiratud.
Kui Egiptusest sai
18. dunastia
ajal majanduslikult ja poliitiliselt voimas riik, kasvasid templiehitised tunduvalt ning kujunes valja taisajaga tootavate, templitest elatist saavate preestrite seisus. Ramseste ajal olid preestrid koos korgemate ohvitseridega oma voimu tipul ning voimas ametnikkond oli nende kontrolli all. Templitel olid maavaldused, koolid ja tookojad ning nad etendasid majanduses olulist osa. Pika aja jooksul oli suurem osa maast ligikaudu vordselt jaotatud kuninga, suurmaaomanike ja templite vahel.
Preestrid olid ametnike (sealhulgas korgemate ohvitseride) korval ainsad, kes oskasid lugeda ja kirjutada.
Kohalike preestrite ulem oli vaga mojukas isik, eriti suurtes kultusekeskustes
Amoni
templites
Teebas
(
Luxor
),
Ptahi
templites
Memphises
,
Ra
templites
Heliopolises
ja
Thoti
templites
Hermopolises
.
Preestrid olid vaga mojukad ka hiljem, eriti antiikajal. Et kuningavoim oli tunduvalt norgenenud, jaid preestrid Egiptuse pohilisteks kultuurikandjateks. Sel ajal olid preestrid oma voimu tipul, mistottu
Vana-Kreekas
jai mulje Egiptusest kui preestrite valitsetud maast.
Egiptus oli varajasest dunastiate ajast saadik jaotatud haldusuksusteks, mida nimetatakse
noomideks
. Noomide eesotsas olid
nomarhid
.
Noomide arv kasvas.
Ulem-Egiptuse
loplik noomide arv 22 kujunes valja
5. dunastia
ajaks.
Alam-Egiptuse
lopliku noomide arvuni (20) jouti antiikajal.
Suhteliselt isoleeritud asendi tottu ei olnud Egiptusel eriti karta. Egiptuse uleoleku tottu ei tekitanud suurt muret ka kummalgi pool Niilust elavate korbehoimude katsed sisse tungida.
Vanas riigis
oli alalised sodurid, kellele vajaduse korral kutsuti ajutisi sodureid appi.
I vaheperioodil
tekkis vajadus alaliste sojavaeuksuste jarele. Kohalikud valitsejad organiseerisid oma vaikesed sojavaed. Voeti kasutusele valismaa
palgasodurid
.
Keskmise riigi
ajal oli hasti korraldatud sojavagi (
jalavagi
ja ka
merevagi
), mida vajaduse korral toetasid kohalikud vaed. Alates
12. dunastiast
tungisid egiptlased
Nuubiasse
ning rajasid sinna oma kindlustused.
18. dunastia
ajal hakkas Egiptus voitlema ulemvoimu parast Suuria ja
Palestiina
aladel, mistottu oli tarvis vaga hasti organiseeritud sojavage. Voeti kasutusele keerukamad relvad, rajati vankrivaeuksused ning jalavagi jaotati 250-mehelisteks kompaniideks.
Strateegia
ja
taktika
muutusid uha tahtsamaks. Sojavae voimu kasvades omandasid korgemad ohvitserid poliitilise tahtsuse.
Hilisel dunastiate ajal koosnes sojavagi peamiselt valismaa palgasoduritest.
Egiptuses kasutati relvadena
vibu
,
kilpi
,
oda
, keppi,
sojakirvest
, koverat
saablit
,
nuia
,
pistoda
ja
viskoda
.
Perekonnal oli usundiline roll, naiteks seoses surnute austamisega.
Kogu omand kuulus perekonnale.
Koige tavalisem oli
tuumikperekond
, ja sellel oli suur tahtsust uhiskonna elemendina. Perekond hoolitses koigi haigete, vanade ja vaeste eest.
Abielu solmimise
kohta on vahe teada.
Abielulepinguid
ei ole sailinud. Arvatavasti oli
korraldatud abielust
rohkem levinud
armastusabielu
. See on uks Vana-Egiptuse uhiskonna individualistlikke jooni.
Abielu
oli soositud ja seda peeti loomulikuks. Abielu vois olla nii
matrilokaalne
kui ka
patrilokaalne
.
Abielurikkumine
oli molema abikaasa puhul tosine asi. Oli olemas ka abieluta kooselu, millel oli teatav juriidiline tunnustus.
Et keskmine eluiga oli luhike, vaartustati viljakust ja jarglasi. Maaharimine noudis palju toojoudu, mistottu maaharijatel oli tahtis saada jareltulijaid.
Erootilised stseenid hauakaunistustel ja kirjalikes allikates annavad tunnistust sellest, et muinasegiptlased pidasid au sees ka seksuaalset naudingut. Hilisematest aegadest on teateid ka
lesbilisusest
.
Meditsiinitekstid kasitlevad
sunnitusabi
,
aborti
,
viljatust
,
viljatusravi
ja sundimusprognoose.
Seksuaalsusel oli ka religioosseid aspekte. See oli seotud loomisega ning oli tahtis ka seoses taassunniga teispoolsuses.
Mehed olid kodulembesed ja perekonnal oli nende elus tahtis koht. Teispoolsuses tahtis mees perekonnaga taasuhineda.
Poeg jatkas tavaliselt isa elukutset. Kujunes peaaegu
kastisusteem
, vahemalt uksikute juhtivate positsioonide suhtes, kuigi teoreetiliselt peeti voimekust sugulusest olulisemaks.
Naiste- ja meesteasjad olid rangelt lahus. Mees osales avalikus elus, naine tegeles koduse majapidamise ja lastekasvatusega.
Naist austati ning tal oli vabam asend kui vanaaja maades tavaliselt (allikad raagivad peamiselt ulemkihtide naistest). Keskmisest riigist alates oli abielunaistel tiitel "maja valitsejanna". Naine oli juriidiliste oigustega isik, tal vois olla omand, ta vois parida ning parandada oma omandiosa testamendiga.
Abielulahutuse
puhuks tagas abieluleping naisele majandusliku toe. Kuigi lahutused olid haruldased ja eluiga oli vaid 20 aasta ringis, esines sageli varanduse uleminekuid ja keerukaid parimisasju. Lesestuda voidi mitu korda. Kuigi abikaasad olid juriidiliselt pohimotteliselt vordoiguslikud, ei olnud kunagi taielikku vordoiguslikkust. Tavaliselt laks parandus isalt lastele.
Vaga vahesed naised oskasid lugeda ja kirjutada, mida aga nouti ametnikelt. Monel naisel oli kohustusi valjaspool kodu. Nad voisid olla preestrid voi arstid; on teada ka, et naisi on kasutatud naiteks kudumistookodades. Pollutood tegid ainult koige madalamate kihtide naised. Kuninga abikaasal ja emal oli korge staatus. Markantne naine oli
Amenhotep IV
abikaasa
Nefertiti
. Oli ka naismonarhe, naiteks
Hat?epsut
.
Teadmised Vana-Egiptuse igapaevaelu kohta parinevad pohiliselt haudade maalingutelt ja reljeefidelt, vahemal maaral kirjanduslikest ja halduslikest tekstidest. Kuigi kujutised parinevad ulemkihtide haudadest, on neil sageli tagaplaanil kujutatud tavaliste inimeste igapaevatoimetusi.
Kujutatud on teraviljakasvatust, veinitegemist, karjavalvamist, loomapidamist, jahti ja kalapuuki, samuti kasitoolisi (
puuseppi
, paadimeistreid,
kullasseppi
,
seppi
,
pottseppi
, koiepunujaid,
muurseppi
,
kiviraidureid
,
lihunikke
,
pagareid
,
ollepruule
). Paljud kujutised on hammastavalt meisterlikud. Palju on kujutatud ka tantsijaid ja muusikuid ning mangu ja meelelahutust. Tunti palju tooriistu. Naha on roiva- ning ehete- ja kosmeetikamoe muutumist. Kodusest majapidamisest head ettekujutust ei saa.
Rangelt vottes Vana-Egiptuses orjapidamist ei olnud. Inimesi sai kull omada, muua, parandada, laenata ja vabaks lasta, kuid neil samadel inimestel vois olla omand, mida nad ise kasutasid, nad voisid palgata toolisi ja abielluda vabade naistega, nii et tegu oli pigem
parisorjuse
kui
orjusega
. Mittevabade seas oli egiptlasi, kuid enamik olid vooramaalastest sojavangid. Parisorjad tegid mitmesugust tood pollul, majapidamises ja toonduses, kuid neil ei olnud majanduses tahtsat osa.
Tanu
Niiluse uleujutustele
oli maaharimine alati tahtsaim majandusharu. Oktoobris ja novembris, kui uleujutuste vesi oli taganenud, kulvati ning jaanuarist, eriti martsis ja aprillis, koristati saaki.
Kunstlikuks niisutuseks
juhiti uleujutuste vett kanalite kaudu looduslikesse tiikidesse joe lahedal ning sealt pikkade kaldu asetsevate terrasside susteemi abil edasi. Niisutust korraldati tavaliselt kohalikul voi piirkondlikul tasandil. Erandlik oli olukord
Al-Fayy?mi oaasis
, kus keskvoim
12. dunastia
ajal kasutas pollumaa saamiseks suurt jarve, kust tuli suure toojoukuluga vett ammutada. Vee mehaaniliseks tostmiseks tunti ainult ?aduffi, mis voeti kasutatusele
Uue riigi
ajal; mastaapseteks toodeks see ei sobinud.
Egiptus oli Lahis-Ida viljaait. Kasvatati
leiva
ja
olle
jaoks
nisu
ja
otra
, samuti
porrulauku
,
sibulat
,
salatit
,
meloneid
,
kurki
ja
ube
. Eri taimedest tehti oli. Saadi ka
oliivioli
, kuid seda toodi pohiliselt sisse Palestiinast ja Liibuast. Puuviljadest olid tahtsamad
viigimarjad
ja
datlid
.
Koduloomadena peeti hargi, vasikaid, sigu, lambaid ja kitsi. Jahiti antiloope, kaljukitsi, jaanalinde ja janeseid. Puuti linde. Niilusest ja joega seotud tiikidest puuti kala. Tahtis koht oli mesindusel.
Pollumajanduse lahutamatu osa on kalender. Egiptuses oli kasutusel 360-paevane
paikesekalender
. Aasta algas taht siriuse tousuga mis jai suvise pooripaeva lahedale. Koige suurejoonelisem talvise paikesetousu vaatlemise rajatis on Amon-Re tempel Karnakis Luksori lahedal. Aastal 1480 eKr. ehitati templile juurde pidustustehall ja paikesevaatlusruum. Paikesetousu vaatlemine muutus vaarao ja preestrite privileegiks.
Kuigi kohapeal kasutati naiteks
palme
, oli suur puudus puidust, mida toodi sisse Liibanonist.
Papuurus-loikheina
saadi Niiluse deltast ning seda kasutati mitmel otstarbel. Eriti tahtis oli avastus, et selle
sasist
saadavat
papuurust
saab kasutada kirjutusmaterjalina. See voimaldas valja kujundada keeruka riigiaparaadi ja halduse.
Egiptuses ei olnud palju maavarasid, kuid idapoolsel korbealal leidus
karneooli
,
granaati
,
jaspist
,
maekristalli
,
amasoniiti
,
kulda
ja
hobedat
.
Siinai poolsaarel
ja idakorbes leidus rikkalikult
vaske
, kuid
pronks
voeti kasutusele alles
Uue riigi
ajal.
Soogisoodat
,
keedusoola
ja
pesusoodat
kasutati mitmel toostuslikul otstarbel.
Kvartsist
valmistati
klaasi
. Palju leidus
lubjakivi
ja
liivakivi
, millest rajati monumentaalehitisi. Samuti leidus
graniiti
,
basalti
,
dioriiti
,
doleriiti
,
alabastrit
,
serpentiini
ja
talki
, mida kasutati mitmel otstarbel. Egiptuse kiviraidurite meisterlikkus oli laialt tuntud.
-
Pikemalt artiklis
Vana-Egiptuse ajalugu
-
Pikemalt artiklis
Egiptuse ajalugu
-
Pikemalt artiklis
Egiptuse rahvastikuajalugu
Vana-Egiptuse elu koondus umber
Niiluse
.
[1]
Niiluse poolt uleujutatav viljakas tasandik voimaldas luua paikse agraarmajanduse ning keerulisema, tsentraliseeritud uhiskonna, millest sai tsivilisatsiooni ajaloo uks nurgakivisid.
[2]
Nomaadidest
(
kuttidest-korilastest
)
anatoomiliselt tanapaevased inimesed
asusid
Niiluse orgu
elama
keskpleistotseenis
umbes 120 000 aastat tagasi.
Paleoliitikumi
lopuks muutus
Pohja-Aafrika
ariidne kliima
aina kuumemaks ja kuivemaks, mistottu inimesed olid sunnitud koonduma Niiluse aarde.
-
Pikemalt artiklis
Egiptuse eeldunastiline periood
Eeldunastilisel perioodil ja
varadunastilisel perioodil
oli Egiptuse kliima palju vahem ariidne kui tanapaeval. Suured alad olid kaetud puudega
savanniga
, kus elas palju
kabjalisi
. Taimestik ja loomastik oli palju rikkam ning Niiluse aares elas palju
veelinde
.
Jahipidamine
oli vaga tavaline. Sellesse aega langeb ka paljude loomade esmakordne
kodustamine
.
[3]