Vana-Egiptus

Allikas: Vikipeedia
Giza puramiidid

Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde- Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.

Egiptus koosnes pohjapoolsest Alam-Egiptusest ja lounapoolsest Ulem-Egiptusest . Kogupindala oli umbes 34 000 km².

Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning loppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr voi monikord kreeklaste vallutusest 332 eKr .

Maaratlus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse joe kitsast orgu alates 1. karestikust Syene juurest ( Ulem-Egiptust ) ja Niiluse deltat , mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat joeharu ( Alam-Egiptust ). Niiluse oru laius oli 1?20 km (teistel andmetel 8?25 km; keskmiselt 5?10 km) ja Ulem-Egiptuse pikkus oli umbes 700 km. Delta pikkus oli 150?200 km. Niiluse jogi ei ole tollest ajast oma sangi oluliselt muutnud, valja arvatud deltas . Peale Niiluse oru ja delta holmas Vana-Egiptus Al-Fayy?mi oaasi (ajuti olid Egiptuse kontrolli all ka Sahara idaosa oaasid ).

Herodotos maaratles Egiptust nii: "Egiptus on kogu see maa, mida oma vetega niisutab Niilus, ja egiptlased on koik need, kes elavad allpool Elephantine linna ning joovad vett Niiluse joest."

Egiptuse lounanaaber oli Nuubia .

Nimi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nimi Egiptus tuleb kreekakeelsest nimest Aigyptos . See nimi tuleneb rahvaetumoloogia pohjal Egiptuse koige vanema pealinna Memphise egiptusekeelsest nimest. See oli Hetka-Ptah (Hwt-Ka-Ptah) ehk Hikupta voi Hikuptah ('Ka on Ptahi maja': kiilkirjaline vorm umbes aastast 1400 eKr ), mis tahendas 'jumal Ptahi hinge ( ka ) kindlus (voi maja)'. Ptah oli Memphises peajumal. Jutt oli Uue riigi ajal ehitatud Ptahi templist . See tempel sai Memphise linna uueks nimeks.

Egiptlased nimetasid oma maad "Kemet" (Kemet, Ta-Kemet, Kamt, Quemt; voi "Kemi"; kopti keeles Keme ja Khemi) 'must (maa)' Niiluse oru uleskuntud maa (Niiluse mudast tekkinud mulla) varvi jargi. Algselt kais see nimi Niiluse oru kohta. Seevastu Punane maa (De?ret, ta de?er ) oli Liibua ja Araabia korbe tuliste liivade ja kiviste eelmaestike maa (jutt oli oaasidest , kus sai elada). Egiptlased nimetasid end Kemeti inimesteks ja oma maad sageli lihtsalt maaks.

Kaananlased ja babuloonlased nimetasid Egiptust Misr , mis tahendab 'piir', aga pole selge, mida sellega silmas peeti.

Heebrea keeles kasutatakse duaalivormi Misraim 'kaks Egiptust', mis ilmselt vastab egiptlaste moistele 'molemad maad' ( Alam- ja Ulem-Egiptus ). Sona Misr (voi Masr ) kasutavad ka praegused araabia keelt raakivad egiptlased Niiluse oru ja eriti Kairo kohta. Misr tahendab araabia keeles ka 'tsivilisatsiooni' voi 'metropoli'.

Looduslikud tingimused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Egiptuse asend [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vana-Egiptuse kaart, millel on naidatud dunastiate aja (umbes 3150 eKr ? 30 eKr) tahtsamad linnad ja paigad

Egiptus asetseb Aafrika mandri kirdenurgas ning on kitsa Suessi maakitsuse kaudu karavanitee vahendusel uhenduses Ees-Aasia kultuurikeskustega. Niiluse kaudu toimus Egiptuse suhtlemine Troopilise Aafrika ja Vahemere maadega . Kullaltki varakult votsid muinasegiptlased teedena kasutusele kuivanud joesangid ( vadid ), mis viisid Niilusest Punase mere kaldale, kust avanesid mereteed Siinai poolsaarele , Araabiasse ning Bab el Mandebi vaina kaudu tanapaeva Somaaliasse (kus arvatavasti asus Puntimaa ).

Egiptus asus otsekui ristteel, kust oli uhendus paljude maadega, kuid see uhendus realiseerus siis, kui egiptlased olid koik teed kasutusele votnud. Ajuti aga oli Egiptus geograafiliselt usna isoleeritud. Niiluse raskesti labitavad karestikud takistasid suhtlemist lounapoolsete maadega (karestikest saab kull kergesti joekaldaid mooda ringi minna, kuid kitsas joeorus on vahe haritavat maad ja toitu), Araabia korbe hooguvad liivad eraldasid orgu Punasest merest, soine delta raskendas Vahemereni joudmist. Eraldatust suurendasid ka louna-, laane- ja idapiiridel elavad nomaadid , kes olid Egiptuse suhtes vaenulikud.

Selline eraldatus tekkis millalgi 4. ja 3. aastatuhande jooksul, mil egiptlaste asualade umber tekkis korb. Kesk- Holotseenis sadas Egiptuses rohkem vihma kui praegu, mistottu molemal pool kasvas taimi Niilusest eemal, ka oli Niilusel lisajogesid .

Soltuvus Niilusest [ muuda | muuda lahteteksti ]

Niiluse-aarne viljakas muld loi asustuseks ja pollumajanduseks head tingimused. Korbetes joest kaugemal (valja arvatud Al-Fayy?mi oaas ) oli elu peaaegu voimatu. Maaharimine oli seotud iga-aastaste Niiluse uleujutustega , millest Egiptuse tsivilisatsioon soltus. ( 1830 . aastal ehitati luusid ja tammid, mis mojutasid vee loomuliku kaiku, ja 1971 . aastal rajatud Asw?ni tammiga tehti Niiluse uleujutustele lopp.) Ida-Aafrika magedest parinev uleujutusvesi joudis Asw?ni ja Ulem-Egiptuseni juuni alguses. Juulist oktoobrini vesi tousis ning kohale joudis viljakat muda.

Riik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuningas [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Vana-Egiptuse kuningas
  Pikemalt artiklis Vaarao

Riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja joukuse tagatis. Tal oli ainsana otseside jumalatega, ta kehastas jumalate ligiolu maa peal, mojutas looduse ja ajaloo kaiku ja tagas maailmakorda. Ta oli teoreetiliselt koigi Egiptuse templite ainus legitiimne preester; tema funktsioonid olid delegeeritud preestritele. Koike, mida kuningas rahva ja maa nimel saavutas, peeti jumalate anniks vastutasuna ehitiste, ohvrite ja muude templiandide eest.

Kuningas ei olnud mitte ainult jumalate poolt valjavalitu, vaid oli ise jumal. Jumalana samastati teda parast surma taevajumala Horosega , kuid peale surnud kuninga austamise mingit spetsiaalset kuningate kultust jumalate austamise korval ei olnud. Uuemate uurimuste jargi oli jumalkuningal ka jumalatest madalam staatus. Eri dunastiate ajal omistati jumalkuningatele erinevat tahtsust: Ramseste ja Ptolemaioste ajal pandi nendele rohku, seevastu 17. dunastia ja Port-Saidi renessansi ajal olid nad vahetahtsad.

Kuningaamet oli pohimotteliselt parandatav. Kui dunastia vahetus (seda juhtus kullaltki sageli), sidus uus kuningas end genealoogiliselt varasema kuninga suguvosaga.

Valitseva kuninga voimu ja au kajastas ka tema titulatuur . Igal kuningal oli viis ametlikku nime ning peale selle vois tal olla aunimetusi. Kuninga nimedest tuntuim on Horose-nimi ? epiteet , mis samastas kuningat pistrikjumal Horose mone aspekti ilminguga. 1. aastatuhandel eKr ilmus esimest korda tiitel pir-o ('suur maja'), mis ei esinenud sageli, kuid millest parineb sona " vaarao ".

Kuninga positsioonist annavad tunnistust voimsad hauarajatised, naiteks Abydos koige varasemal ajal, puramiidid Vana riigi ajal ja Kuningate org Teebast laanes Uue riigi ajal.

Preestrid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Egiptuse preestrid

Vanast ajast peeti preestriametit korvalametina ja preestrite voim oli piiratud.

Kui Egiptusest sai 18. dunastia ajal majanduslikult ja poliitiliselt voimas riik, kasvasid templiehitised tunduvalt ning kujunes valja taisajaga tootavate, templitest elatist saavate preestrite seisus. Ramseste ajal olid preestrid koos korgemate ohvitseridega oma voimu tipul ning voimas ametnikkond oli nende kontrolli all. Templitel olid maavaldused, koolid ja tookojad ning nad etendasid majanduses olulist osa. Pika aja jooksul oli suurem osa maast ligikaudu vordselt jaotatud kuninga, suurmaaomanike ja templite vahel.

Preestrid olid ametnike (sealhulgas korgemate ohvitseride) korval ainsad, kes oskasid lugeda ja kirjutada.

Kohalike preestrite ulem oli vaga mojukas isik, eriti suurtes kultusekeskustes Amoni templites Teebas ( Luxor ), Ptahi templites Memphises , Ra templites Heliopolises ja Thoti templites Hermopolises .

Preestrid olid vaga mojukad ka hiljem, eriti antiikajal. Et kuningavoim oli tunduvalt norgenenud, jaid preestrid Egiptuse pohilisteks kultuurikandjateks. Sel ajal olid preestrid oma voimu tipul, mistottu Vana-Kreekas jai mulje Egiptusest kui preestrite valitsetud maast.

Haldusjaotus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Egiptus oli varajasest dunastiate ajast saadik jaotatud haldusuksusteks, mida nimetatakse noomideks . Noomide eesotsas olid nomarhid .

Noomide arv kasvas. Ulem-Egiptuse loplik noomide arv 22 kujunes valja 5. dunastia ajaks. Alam-Egiptuse lopliku noomide arvuni (20) jouti antiikajal.

Sojavagi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Suhteliselt isoleeritud asendi tottu ei olnud Egiptusel eriti karta. Egiptuse uleoleku tottu ei tekitanud suurt muret ka kummalgi pool Niilust elavate korbehoimude katsed sisse tungida.

Vanas riigis oli alalised sodurid, kellele vajaduse korral kutsuti ajutisi sodureid appi.

I vaheperioodil tekkis vajadus alaliste sojavaeuksuste jarele. Kohalikud valitsejad organiseerisid oma vaikesed sojavaed. Voeti kasutusele valismaa palgasodurid .

Keskmise riigi ajal oli hasti korraldatud sojavagi ( jalavagi ja ka merevagi ), mida vajaduse korral toetasid kohalikud vaed. Alates 12. dunastiast tungisid egiptlased Nuubiasse ning rajasid sinna oma kindlustused.

18. dunastia ajal hakkas Egiptus voitlema ulemvoimu parast Suuria ja Palestiina aladel, mistottu oli tarvis vaga hasti organiseeritud sojavage. Voeti kasutusele keerukamad relvad, rajati vankrivaeuksused ning jalavagi jaotati 250-mehelisteks kompaniideks. Strateegia ja taktika muutusid uha tahtsamaks. Sojavae voimu kasvades omandasid korgemad ohvitserid poliitilise tahtsuse.

Hilisel dunastiate ajal koosnes sojavagi peamiselt valismaa palgasoduritest.

Egiptuses kasutati relvadena vibu , kilpi , oda , keppi, sojakirvest , koverat saablit , nuia , pistoda ja viskoda .

Uhiskond [ muuda | muuda lahteteksti ]

Perekond ja seksuaalsus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Perekonnal oli usundiline roll, naiteks seoses surnute austamisega.

Kogu omand kuulus perekonnale.

Koige tavalisem oli tuumikperekond , ja sellel oli suur tahtsust uhiskonna elemendina. Perekond hoolitses koigi haigete, vanade ja vaeste eest.

Abielu solmimise kohta on vahe teada. Abielulepinguid ei ole sailinud. Arvatavasti oli korraldatud abielust rohkem levinud armastusabielu . See on uks Vana-Egiptuse uhiskonna individualistlikke jooni. Abielu oli soositud ja seda peeti loomulikuks. Abielu vois olla nii matrilokaalne kui ka patrilokaalne . Abielurikkumine oli molema abikaasa puhul tosine asi. Oli olemas ka abieluta kooselu, millel oli teatav juriidiline tunnustus.

Et keskmine eluiga oli luhike, vaartustati viljakust ja jarglasi. Maaharimine noudis palju toojoudu, mistottu maaharijatel oli tahtis saada jareltulijaid.

Erootilised stseenid hauakaunistustel ja kirjalikes allikates annavad tunnistust sellest, et muinasegiptlased pidasid au sees ka seksuaalset naudingut. Hilisematest aegadest on teateid ka lesbilisusest .

Meditsiinitekstid kasitlevad sunnitusabi , aborti , viljatust , viljatusravi ja sundimusprognoose.

Seksuaalsusel oli ka religioosseid aspekte. See oli seotud loomisega ning oli tahtis ka seoses taassunniga teispoolsuses.

Mehed olid kodulembesed ja perekonnal oli nende elus tahtis koht. Teispoolsuses tahtis mees perekonnaga taasuhineda.

Poeg jatkas tavaliselt isa elukutset. Kujunes peaaegu kastisusteem , vahemalt uksikute juhtivate positsioonide suhtes, kuigi teoreetiliselt peeti voimekust sugulusest olulisemaks.

Soorollid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Naiste- ja meesteasjad olid rangelt lahus. Mees osales avalikus elus, naine tegeles koduse majapidamise ja lastekasvatusega.

Naist austati ning tal oli vabam asend kui vanaaja maades tavaliselt (allikad raagivad peamiselt ulemkihtide naistest). Keskmisest riigist alates oli abielunaistel tiitel "maja valitsejanna". Naine oli juriidiliste oigustega isik, tal vois olla omand, ta vois parida ning parandada oma omandiosa testamendiga. Abielulahutuse puhuks tagas abieluleping naisele majandusliku toe. Kuigi lahutused olid haruldased ja eluiga oli vaid 20 aasta ringis, esines sageli varanduse uleminekuid ja keerukaid parimisasju. Lesestuda voidi mitu korda. Kuigi abikaasad olid juriidiliselt pohimotteliselt vordoiguslikud, ei olnud kunagi taielikku vordoiguslikkust. Tavaliselt laks parandus isalt lastele.

Vaga vahesed naised oskasid lugeda ja kirjutada, mida aga nouti ametnikelt. Monel naisel oli kohustusi valjaspool kodu. Nad voisid olla preestrid voi arstid; on teada ka, et naisi on kasutatud naiteks kudumistookodades. Pollutood tegid ainult koige madalamate kihtide naised. Kuninga abikaasal ja emal oli korge staatus. Markantne naine oli Amenhotep IV abikaasa Nefertiti . Oli ka naismonarhe, naiteks Hat?epsut .

Igapaevaelu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Teadmised Vana-Egiptuse igapaevaelu kohta parinevad pohiliselt haudade maalingutelt ja reljeefidelt, vahemal maaral kirjanduslikest ja halduslikest tekstidest. Kuigi kujutised parinevad ulemkihtide haudadest, on neil sageli tagaplaanil kujutatud tavaliste inimeste igapaevatoimetusi.

Kujutatud on teraviljakasvatust, veinitegemist, karjavalvamist, loomapidamist, jahti ja kalapuuki, samuti kasitoolisi ( puuseppi , paadimeistreid, kullasseppi , seppi , pottseppi , koiepunujaid, muurseppi , kiviraidureid , lihunikke , pagareid , ollepruule ). Paljud kujutised on hammastavalt meisterlikud. Palju on kujutatud ka tantsijaid ja muusikuid ning mangu ja meelelahutust. Tunti palju tooriistu. Naha on roiva- ning ehete- ja kosmeetikamoe muutumist. Kodusest majapidamisest head ettekujutust ei saa.

Orjapidamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rangelt vottes Vana-Egiptuses orjapidamist ei olnud. Inimesi sai kull omada, muua, parandada, laenata ja vabaks lasta, kuid neil samadel inimestel vois olla omand, mida nad ise kasutasid, nad voisid palgata toolisi ja abielluda vabade naistega, nii et tegu oli pigem parisorjuse kui orjusega . Mittevabade seas oli egiptlasi, kuid enamik olid vooramaalastest sojavangid. Parisorjad tegid mitmesugust tood pollul, majapidamises ja toonduses, kuid neil ei olnud majanduses tahtsat osa.

Majandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pollumajandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tanu Niiluse uleujutustele oli maaharimine alati tahtsaim majandusharu. Oktoobris ja novembris, kui uleujutuste vesi oli taganenud, kulvati ning jaanuarist, eriti martsis ja aprillis, koristati saaki.

Kunstlikuks niisutuseks juhiti uleujutuste vett kanalite kaudu looduslikesse tiikidesse joe lahedal ning sealt pikkade kaldu asetsevate terrasside susteemi abil edasi. Niisutust korraldati tavaliselt kohalikul voi piirkondlikul tasandil. Erandlik oli olukord Al-Fayy?mi oaasis , kus keskvoim 12. dunastia ajal kasutas pollumaa saamiseks suurt jarve, kust tuli suure toojoukuluga vett ammutada. Vee mehaaniliseks tostmiseks tunti ainult ?aduffi, mis voeti kasutatusele Uue riigi ajal; mastaapseteks toodeks see ei sobinud.

Egiptus oli Lahis-Ida viljaait. Kasvatati leiva ja olle jaoks nisu ja otra , samuti porrulauku , sibulat , salatit , meloneid , kurki ja ube . Eri taimedest tehti oli. Saadi ka oliivioli , kuid seda toodi pohiliselt sisse Palestiinast ja Liibuast. Puuviljadest olid tahtsamad viigimarjad ja datlid .

Koduloomadena peeti hargi, vasikaid, sigu, lambaid ja kitsi. Jahiti antiloope, kaljukitsi, jaanalinde ja janeseid. Puuti linde. Niilusest ja joega seotud tiikidest puuti kala. Tahtis koht oli mesindusel.

Pollumajanduse lahutamatu osa on kalender. Egiptuses oli kasutusel 360-paevane paikesekalender . Aasta algas taht siriuse tousuga mis jai suvise pooripaeva lahedale. Koige suurejoonelisem talvise paikesetousu vaatlemise rajatis on Amon-Re tempel Karnakis Luksori lahedal. Aastal 1480 eKr. ehitati templile juurde pidustustehall ja paikesevaatlusruum. Paikesetousu vaatlemine muutus vaarao ja preestrite privileegiks.

Papuurus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuigi kohapeal kasutati naiteks palme , oli suur puudus puidust, mida toodi sisse Liibanonist. Papuurus-loikheina saadi Niiluse deltast ning seda kasutati mitmel otstarbel. Eriti tahtis oli avastus, et selle sasist saadavat papuurust saab kasutada kirjutusmaterjalina. See voimaldas valja kujundada keeruka riigiaparaadi ja halduse.

Maavarad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Egiptuses ei olnud palju maavarasid, kuid idapoolsel korbealal leidus karneooli , granaati , jaspist , maekristalli , amasoniiti , kulda ja hobedat . Siinai poolsaarel ja idakorbes leidus rikkalikult vaske , kuid pronks voeti kasutusele alles Uue riigi ajal. Soogisoodat , keedusoola ja pesusoodat kasutati mitmel toostuslikul otstarbel. Kvartsist valmistati klaasi . Palju leidus lubjakivi ja liivakivi , millest rajati monumentaalehitisi. Samuti leidus graniiti , basalti , dioriiti , doleriiti , alabastrit , serpentiini ja talki , mida kasutati mitmel otstarbel. Egiptuse kiviraidurite meisterlikkus oli laialt tuntud.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Vana-Egiptuse ajalugu
  Pikemalt artiklis Egiptuse ajalugu
  Pikemalt artiklis Egiptuse rahvastikuajalugu

Vana-Egiptuse elu koondus umber Niiluse . [1] Niiluse poolt uleujutatav viljakas tasandik voimaldas luua paikse agraarmajanduse ning keerulisema, tsentraliseeritud uhiskonna, millest sai tsivilisatsiooni ajaloo uks nurgakivisid. [2] Nomaadidest ( kuttidest-korilastest ) anatoomiliselt tanapaevased inimesed asusid Niiluse orgu elama keskpleistotseenis umbes 120 000 aastat tagasi. Paleoliitikumi lopuks muutus Pohja-Aafrika ariidne kliima aina kuumemaks ja kuivemaks, mistottu inimesed olid sunnitud koonduma Niiluse aarde.

Eeldunastiline periood [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Egiptuse eeldunastiline periood
Tuupiline Naqada II gasellidega kaunistatud anum (eeldunastiline periood)

Eeldunastilisel perioodil ja varadunastilisel perioodil oli Egiptuse kliima palju vahem ariidne kui tanapaeval. Suured alad olid kaetud puudega savanniga , kus elas palju kabjalisi . Taimestik ja loomastik oli palju rikkam ning Niiluse aares elas palju veelinde . Jahipidamine oli vaga tavaline. Sellesse aega langeb ka paljude loomade esmakordne kodustamine . [3]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. Shaw (2002), lk 17, 67?69
  2. Shaw (2002), lk 17
  3. Salima Ikram . Choice Cuts: Meat Production in Ancient Egypt , University of Cambridge 1992, ISBN 978-90-6831-745-9 , lk 5 ( Google'i raamat

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]