한국   대만   중국   일본 
Eesti valitsus ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Eesti valitsus

Allikas: Vikipeedia
(Umber suunatud lehekuljelt Vabariigi valitsus )
Eesti poliitika ja valitsemine
Stenbocki maja

Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus ) on Eesti riigi taidesaatev voimuorgan, mis tegutseb Eesti Vabariigi pohiseaduse ja seaduste alusel. Valitsus teostab taidesaatvat riigivoimu vahetult voi valitsusasutuste kaudu. Valitsust juhib peaminister , kelle ettepanekul nimetab Vabariigi President ametisse teised valitsusse kuuluvad ministrid . [1]

Vastavalt voimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibile on Vabariigi Valitsus eraldatud teistest pohiseaduslikest organitest. Siiski on parlamentaarse riigikorra kohaselt valitsusel toimimiseks vaja Riigikogu usaldust. Riigikogu peab andma peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks ja samuti voib Riigikogu avaldada kogu valitsusele, peaministrile voi ministrile umbusaldust . Riigikogu liikmetel on oigus esitada valitsuse liikmetele kusimusi ja aruparimisi, millele valitsuse liikmed on kohustatud vastama. [2]

Valitsus otsustab tema padevusse kuuluvaid kusimusi istungil. Istungit juhatab peaminister ning need toimuvad Tallinnas , Stenbocki majas . Istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsus annab riigielu reguleerimiseks ja korraldamiseks valja Vabariigi Valitsuse maarusi ja Vabariigi Valitsuse korraldusi . Valitsus voib oma korraldusega moodustada valitsuskomisjoni, maarates valitsuskomisjoni ulesanded, liikmed ja komisjoni teenindava valitsusasutuse. [1]

Alates 17. aprillist 2023 on ametis Kaja Kallase kolmas valitsus .

Valitsuse ametisse astumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse Vabariigi President kolme paeva jooksul parast seda, kui Riigikogult valitsuse moodustamiseks volituse saanud voi Riigikogu poolt ules seatud peaministrikandidaat on esitanud talle valitsuse koosseisu. [3]

Ministri nimetab ametisse Vabariigi President peaministrilt sellekohase ettepaneku saamisest kolme paeva jooksul. Valitsus voi minister nimetatakse ametisse presidendi otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas . [1]

Valitsus voi minister astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees: "Asudes taitma valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma sudametunnistuse ees. Tootan puhalikult jaada ustavaks Eesti Vabariigi pohiseaduslikule korrale ning puhendada oma jou eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele." [1]

Valitsuse ametisse astumisel annab suulise ametivande peaminister. Seejarel kirjutavad vande tekstile alla koik ametisse astuva valitsuse liikmed. Minister, kes astub ametisse parast valitsuse ametisse astumist, annab suulise ametivande ja kirjutab vandetekstile alla peaministri juuresolekul. [1]

Valitsuse ulesanded [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vastavalt Eesti Vabariigi pohiseadusele Vabariigi Valitsus:

  • viib ellu riigi sise- ja valispoliitikat;
  • suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
  • korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide taitmist;
  • esitab Riigikogule seaduseelnousid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks valislepinguid;
  • koostab riigieelarve eelnou ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve taitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve taitmise aruande;
  • annab seaduse alusel ja taitmiseks maarusi ja korraldusi ;
  • korraldab suhtlemist teiste riikidega;
  • kuulutab loodusonnetuse ja katastroofi korral voi nakkushaiguse leviku tokestamiseks valja eriolukorra riigis voi selle osas;
  • taidab muid ulesandeid, mis pohiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. [3]

Lisaks on Vabariigi Valitsuse uheks oluliseks ulesandeks Eesti seisukohtade kujundamine Euroopa Liidu oigusaktide eelnoude ja muude Euroopa Liidu asjade kohta. Valitsus esitab Eesti kandidaadid Euroopa Komisjoni liikme, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikme, Euroopa Regioonide Komitee liikme, Euroopa Kohtu kohtuniku, Euroopa Kohtu esimese astme kohtu kohtuniku, kohtujuristide ning Euroopa Kontrollikoja liikme ametikohtadele. [1]

Valitsuse liikmed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vabariigi Valitsuse liikmeteks on peaminister ja ministrid . Vastavalt pohiseadusele peab peaminister nimetama vahemalt kaks ministrit, kellel on oigus asendada peaministrit tema araolekul. Sellest tulenevalt on minimaalne valitsuse liikmete arv kolm. Kui valitsuses on vahem liikmeid, siis ei ole valitsus otsustusvoimeline. Pohiseadus ei satesta maksimaalset valitsuse liikmete arvu, kuid Vabariigi Valitsuse seaduse jargi ei ole valitsuses ule 15 liikme. [4]

Valitsuse ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi , ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi. Otsuste tegemisel on nii peaministril kui ka igal valitsuse ministril vordselt uks haal. Kui haaled jagunevad pooleks, siis on otsustav peaministri haal. Ukski teine isik, kes osaleb valitsuse istungitel, haaletada ei saa. [4]

Valitsuse istungitest votab sonaoigusega osa riigisekretar ning vajadusel voivad istungitest sonaoigusega osa votta ka oiguskantsler ja riigikontrolor . Peaminister voib alati kutsuda ka teisi isikuid valitsuse istungitele sonaoigusega osalema. [4]

Valitsuse liikmed voivad sonaoigusega osaleda Riigikogu ja tema komisjonide istungitel. [3]

Valitsuse liikmed ei tohi olla uheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevotte juhatusse voi noukogusse. Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele votta ainult oiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nousolekul. [3]

Parlamentaarne kontroll [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parlamentarismi pohimotte kohaselt kontrollib Riigikogu valitsuse tood. Parlamentaarse kontrolli labiviimiseks on Riigikogu liikmetel erinevaid voimalusi. [5]

  • Aruparimised ? Riigikogu liikmel on voimalik kusida valitsuselt teavet uldisemate ja laiemat avalikku huvi pakkuvate riigielukusimuste kohta. Aruparimistele vastatakse taiskogu istungil.
  • Kirjalikud kusimused ? Riigikogu liikmed voivad esitada valitsuse liikmetele kirjalikke kusimusi, millele tuleb kirjalikult vastata 10 toopaeva jooksul.
  • Infotund ? Riigikogu taiskogu igal toonadalal toimub infotund, kus peaminister ja ministrid vastavad Riigikogu liikme suulistele kusimustele.
  • Umbusaldushaaletus ? viiendik Riigikogu koosseisust voib algatada umbusalduse avaldamise kas kogu valitsusele voi selle liikmele.
  • Uurimiskomisjoni loomine ? Riigikogu voib luua pohjalikumat suvenemist noudva teemaga tegelemiseks uurimiskomisjoni.

Valitsuse tagasiastumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vabariigi Valitsus astub tagasi: [3]

  • Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel;
  • peaministri tagasiastumise voi surma korral;
  • kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele voi peaministrile umbusaldust ;
  • kui Riigikogu ei vota vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usalduskusimusega seotud seaduseelnou. [1]

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele on peaminister kohustatud tagasi astuma:

  • kui ministrite volituste loppemise tottu ei ole Vabariigi Valitsus olnud 21 paeva otsustusvoimeline;
  • peaministri kohta tehtud suudimoistva kohtuotsuse joustumisel. [1]

Peaministril on alati oigus ka omal algatusel tagasi astuda. [1]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 "Vabariigi Valitsuse seadus" . Riigi Teataja . Vaadatud 29.06.2022 .
  2. ↑ "Paragrahv 86" . Eesti Vabariigi Pohiseadus, kommenteeritud valjaanne 2020 . Vaadatud 29.06.2022 .
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Eesti Vabariigi pohiseadus" . Riigi Teataja . Vaadatud 29.06.2022 .
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 "Paragrahv 88" . Eesti Vabariigi Pohiseadus, kommenteeritud valjaanne 2020 . Vaadatud 29.06.2022 .
  5. ↑ "Parlamentaarne kontroll" . riigikogu.ee . Vaadatud 29.06.2022 .

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti votmeartiklid
Ajalugu Eesti vapp
Geograafia
Elustik
Fauna   · Floora   · Imetajad   · Kalad   · Linnud   · Puud   · Poosad   · Samblad   · Samblikud
Poliitika
Majandus
Uhiskond
ja kultuur
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_valitsus&oldid=6575204 "