Unimagun
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hoimkond	Katteseemnetaimed Angiosperms
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Tulikalaadsed Ranunculales
Sugukond	Magunalised Papaveraceae
Perekond	Magun Papaver
Liik	Unimagun
Binaarne nimetus
Papaver somniferum L.

Unimagun ( Papaver somniferum ) on maguna perekonda kuuluv uheaastane rohttaim .

Nimi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Unimagunat kutsutakse rahvasuus veel unemooniks , unelilleks , siidililleks voi valgeks mooniks . ^[1]

Levila ja kasvukohad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Unimaguna levikuala on vaga lai, mistottu on taime varieteedid eri maailma piirkondades erinevad. Varieteet glabrum kasvab Turgis ning tema oied on purpurpunast voi harvemal juhul ka valget varvitooni. Seemned on aga valkjad. Varieteeti album kasvatatakse Indias , oied ja seemned on valged kuni violetsed ning kupar on munajam. Euroopas kasvatatakse varieteeti nigrum , mille oied on violetsed ja seemned musta tooni. ^[2]

Unimagun vajab paikeselist kasvukohta ja sugavapohjalist mulda. Kuna tegemist on uheaastase taimega, siis ei talu ta umberistutamist. Seetottu tuleks seemned kulvata otse kasvukohale. Idanemine toimub temperatuuril 17?20 °C umbes 10?14 paeva. Unimagun paljuneb upriski hasti isekulvi teel. ^[3] Magunad on kull aias kaunid, kuid loikelillena vajuvad nad kiirelt longu. Seetottu soovitatakse pista varreotsad korraks kuuma vette. ^[4]

Morfoloogia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tegemist on uheaastase rohttaimega, mis kasvab 50?100 sentimeetri korguseks. Vars on tugev, pustine ja tavaliselt harunemata. Uksikud karvad voivad esineda nii varrel kui ka lehtedel. Unimaguna lehed on lainelised ja ebauhtlaselt hambulise servaga. Nende pikkus voib ulatuda kuni 25 cm. Taime lehed on sinakasrohelist varvi ja ebauhtlaselt holmised. Ulemised lehed on varreumbrised.

Oied on enamasti lillad, tumevioletsete laikudega, kuid voivad vahel olla ka valged voi punased. See-eest oienupud on paljad. ^[2] Oisikus on neli kroonlehte ning nende varvus voib varieeruda valge, lillaka ja punase vahel. Oienupu sisu katavad ja kaitsevad kaks varavarisevat tupplehte . Neli suurt kroonlehte on nupus kortsutatult ja viimasest valjudes sirguvad. Oite labimoot on kuni 10 cm. ^[4] Kupar on pustine ja kerajas (labimoot on 2?4 cm), emakasuudme kiiri on 8?12 ning see on paljas. Valmimata kupras on valge piimmahl ning olenevalt sordist on seemned harilikult kas hallid voi mustad. ^[2] Seemneid valmib unimagunal rohkesti. Monedel andmetel on neid uhe taime kohta 50 000. ^[4]

Unimagun oitseb suvekuudel juunis voi juulis kolm nadalat. Enne oiepunga avanemist vajub taim maapinna poole longu, kuid oie avanedes ajab taim end taas sirgu. Augustis valmivad magunakupardes olirikkad seemned. Unimagun kuulub n-o suletud moonisortide hulka, mis tahendab seda, et unimaguna kupra tipp jaab suletuks. ^[1]

• 
  Oiepung ja kupar
• 
  Seemned
• 
  Lehed
• 
  Dekoratiivsordi ois
• 
  Unimagunapold
• 
  Taidisoieline sort
• 
  Magunataimed

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Unimagunat on kasutatud juba ka varajasel kiviajal. Naiteks on leitud moonikupraid Saksamaalt Bodeni jarve aarest Unteruhldingenist. Esimesed kirjalikud ajalooallikad magunakasvatusest parinevad aastast 3400 eKr, mida on voimalik lugeda sumeri savitahvlitelt. Valu vaigistava ravimtaimena kasutati Papaver somniferumit Mesopotaamias juba 3000 eKr. Unimaguna tekke kohta on Kreeka luuletaja Theokritos kirjutanud ka luuletuse. Muudi jargi sundis moon Aphrodite pisaratest, kui viimane nuttis taga oma noorelt surnud armastatut Adonist . Theokritos nimetas magunat ka unenagude lilleks ja hakkas kasutama seda unenaojumala Morpheuse sumbolina, kellest on tulnud ka sona morfiin . Moon sumboliseerib teisigi unne puutuvaid jumalusi: oojumalanna Nyxi , unejumal Hypnost ja ka surma kaksikveda Thanatost . ^[1]

Kasutamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Oopiumimagun [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aretamine on toimunud kahes suunas: rasvaolirikkad olimagunad ning oopiumi - ja alkaloidirikkad oopiumimagunad. Suure oopiumisisaldusega unimaguna sortidel, on kupar paksuseinaline ja suur ning vaheste seemnetega. Taimel kogutakse loplikult valmimata kupraid ( Papaveris capitum ), mis loigatakse masinatega maha, hakitakse peeneks ja kuivatatakse. Poolvalminud kuparde piimmahla kutsutakse oopiumiks ( Opium ). Selle saamiseks tehakse erilise 2-3-teralise noataolise vahendiga valmimata kupardele ¾ ulatuses umbermoodust 2?3 ristsuunalist loiget. Vahel tehakse loikeid ka ulevalt alla. Oopiumit saadakse ka oievarte ulaosast. Paeva teisel poolel tehakse taime loiked ning piimmahl, mis on oo jooksul valja immitsenud, kuivab ja tumeneb. Seejarel kogutakse hommikul oopium kokku ning rullitakse oopiumikummideks ehk pallikesteks voi peenestatakse pulbriks (jahvatatud oopium). Tooroopiumis on veesisaldus 45% ja vahemalt 11% morfiini . Selleks, et eraldada morfiini, tuleb keeta oopiumikummit vees ja segada lubjaga, lisades ammooniumkloriidi. See sadestab morfiinialuse, millest aktiivsoe ja soolhappega saadakse morfiinvesinikkloriid. Viimane kuivatatakse ja pressitakse plaatideks, mille tulemuseks on heroiin I. Heroiin II tootmiseks aga jahvatatakse morfiinialus peeneks, segatakse aadikhappeanhudriidiga, lisatakse vett ja aktiivsutt ning hiljem soogisoodat , mis sadestab valja heroiinialuse. Saadud segu filtritakse ja heroiinisegu kuivatatakse. Nii saadud toorheroiini toodeldakse soolhappega, mille tulemusena tekib heroiinvesinikkloriid. ^[2]

Euroopa farmakopoas peetakse tooroopiumiks ( Opium crudum ) unimaguna ohu kaes kuivanud piimmahla, milles on morfiini sisaldus vahemalt 10% ja kodeiini 2%. Kui kuivatada tooroopiumit kuni 700 °C, saadakse kollakaspruun voi tumepruun oopiumipulber ( Opii pulvis normatus ), mille keemiline sisaldus peab olema: 9,8?10,2% morfiini ja vahemalt 1% kodeiini . Olenevalt toimeainete sisaldusest lisatakse juurde toimetut abiainet. Standarditud kuivekstraktis ( Opii extractum siccum normatum ) peab olema 19,6?20,4% morfiini ja vahemalt 2% kodeiini. Selleks, et saada standarditud oopiumitinktuuri ( Opii tinctura normata ) sisaldusega 0,95?1,05% morfiini ja vahemalt 0,1% kodeiini, tuleb tooroopiumit ekstraheerida 70% etanooliga. ^[2]

Olimagun [ muuda | muuda lahteteksti ]

Oopiumimagunaid kasvatatakse enim Birmas , Afganistanis , Iraanis , Laoses , Colombias , Mehhikos ja Tais . See-eest vaga paljudes teistes riikides, sh ka Eestis, on narkootikumide tootmiseks kasvatatav unimaguna kasvatamine ilma eriluba omamata keelustatud. ^[2] Oopiumimooni kasutamine uimastina toi Saksamaal kaasa taime kasutamise ja kasvatamise keelustamise. Toiduainetetoostuse tarbeks seemneid hakata kasvatama alles siis, kui ilmusid uued sordid, mis ei sisaldanud alkaloide voi nende sisaldus oli voimalikult vaike. ^[1] Olisortides on piimmahla vahe ja oopiumisisaldus voimalikult vaike. Unimaguna olisorte, mille seemned sisaldavad 50% kiiresti kuivavat oli ja kuni 20% valku, kasvatatakse peamiselt Prantsusmaal , Venemaal ja Ukrainas . ^[4]

Austrias, T?ehhis, ?veitsis, Slovakkias, Poolas on unimaguna kasvatamine legaalne ning seemneid kasutatakse toiduainetoostuses. Uhendkuningriigis voib seda kasvatada ilma loata, kuid luba on vaja oopiumi ekstraheerimiseks meditsiinilisel otstarbel. Kanadas on keelatud omada, taotleda ja hankida Papaver somniferumit ja selle derivaate. Erand on tehtud seemnetele. Uus-Meremaal on unimaguna kasvatamine lubatud seni, kuni ei toodeta keelatud narkootikume. Uhendemiraatides on kasvatamine ja seemnete omamine illegaalne. Birmas on unimaguna kasvatamine keelatud aga moningates provintsides.

Eestis kasvatatakse unimagunat peamiselt aias dekoratiivtaimena. Oopiumisortide kasvatamine on keelatud. ^[3]

Papaver somniferumi seemned maitsevad pahklisarnaselt. Seetottu kasutatakse unimaguna seemneid tihti koogis. Samuti pressitakse seemnetest ka kulmpressitud oli, mis on vaartuslik koostisaine nii toiduolis kui ka kosmeetikumides. Seemnetest ja seemnejahust saadakse letsitiini . ^[2] Unimaguna oli imendub kiiresti ning muudab naha pehmeks. Samuti aitab see taastada naha loomulikku kaitset valismojude eest. ^[1] Oli kasutatakse veel ka naiteks toiduoli, laki, seebi voi olivarvidena. ^[3]

Keemiline koostis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kupardes on piimmahla 5?10%, millest kuni 2,5% on alkaloidid (isokinoliin- ja bensuulisokinoliinalkaloidid). Need sisaldavad enamasti 0,18?0,28% morfiini. Oopiumis leidub ule 30 isokinoliinalkaloidi, millest olulisemad on morfiin, narkotiin , kodeiin , papaveriin , nartseiin . Taimes on alkaloidid mekoon -, piim - ja fumaarhappe sooladena. Varsketes magunaseemnetes voib kull alkaloide sisalduda 0,01%, kuid kuumutamisel ja kupsetamisel need kaovad. Seetottu ei ole ka pagaritoodetes sisalduvad mooniseemned ohtlikud. Seemnetes on rasvaoli 40?50%. Alkloide voib vaga vahesel maaral leida ka lehtedest ja juurtest. ^[2]

Toimed ja naidustused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Antiikajal kasutati unimagunat naiteks roga lahtistamiseks, spasmide loogastamiseks ja higierituse suurendamiseks. Oopiumi uhekordne annus taiskasvanule on 0,15 g ja paevane annus 0,5 g, oopiumitinktuuri uhekordne annus 0,2?1 g ja paevane annus 5 g. Lastel arvutatakse kogus vastavalt kehamassist: alla aastastele 150 μg/kg ja 1?12-aastastele 200?300 μg/kg. ^[2]

Tooroopiumist voib Euroopa farmakopoa jargi valmistada ainult galeenilisi preparaate . Morfiinvesinikkloriid on tugev valuvaigisti, mistottu kirjutatakse seda valja peamiselt vahihaigetele. Morfiin vaigistab valu, millele eelneb eufooria ja seejarel narkootiline uni. Morfiini derivaadiks on heroiin, mis jouab kiiremini ajju ja on toimelt tugevam. Morfiinist norgem on aga kodeiin, mis tekitab vahesel maaral eufooria seisundit. Papaveriin loogastab spasme ja laiendab veresooni. Narkomaanid suitsetavad, tombavad ninna voi sustivad endale naha alla voi veresoonde heroiini. Boheemlaste seas on levinud laudanumi 'ks nimetatav oopiumitinktuur, mis ergutab kujutlusvoimet. ^[2]

Vastunaidustused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rasedus ja rinnaga toitmine, hingamispuudulikkus, haavandtobi, pankreasepoletik, age maksapoletik, sapikoolikud. Ettevaatlik tasub olla ka Addisoni tove ja kilpnaarme alatalitluse puhul. Morfiin, heroiin, kodeiin voivad pohjustada soltuvust. Korvatoimetena on taheldatud uldist norkust, katevarinat, peapooritust, peavalu, kuumahoogusid, kohukinnisust ja ka nahasugelust. Nimetatud nahud voivad esineda ka neil toolistel, kes puutuvad kokku oopiumiga, kuna papaveriin on allergeen . ^[2]

Ohud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Heroiin tekitab tugevat soltuvust ning selle murgistustunnusteks on vasimus, peapooritus, unisus, hingamise aeglustumine 2?5 korrani minutis, pupillide ahenemine, vererohu langus, krambid, sudamepekslemine, iiveldus, oksendamine, allergilised reaktsioonid ning kopsu- ja ajuturse. Pikaaegsel kasutamisel pohjustavad opiaadid unisust, hingamise aeglustumist, ebaselge kone teket, malu norgenemist, meeltesegaduse kujunemist, keskendumisvoime langust ning vahendab suguhimu ja sigimisvoimet. Oopiumi derivaatidest voorutamine on vaga raske, kuna voib pohjustada isegi aastate pikkust nukrameelsust. Pikaaegne tarvitamine mojutab ka ajus endorfiinide tootmist, mis vaheneb voi uldsegi lakkab. Endorfiin tekitabki heaolutunde ning avaldab organismis oopiumilaadset toimet. ^[2]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Oopiumimaguna kasvatamine ja oopiumi tootmine Afganistanis

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Unimagun andmebaasis eElurikkus