Tunne-Valdo Kelam (a-ni 1959 Tunne-Valdo Sink ; sundinud 10. juulil 1936 Taheva vallas ) on Eesti poliitik . Ta oli 2004 ? 2019 Euroopa Parlamendi liige. Erakonna Isamaa auesimees.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kasvanud ules Tallinnas, lopetas aastal 1954 Tallinna 2. Keskkooli . Aastal 1959 lopetas ta Tartu Riikliku Ulikooli ajaloo erialal. Aastatel 1959?1965 oli ta Eesti NSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi vanemteadur, 1965 ? 1975 " Eesti noukogude entsuklopeedia " (ENE) peatoimetuse vanemteadustoimetaja. Toimis uhtlasi 1950.?1960. aastail Uhingu Teadus rahvusvahelise olukorra lektorina ja ajalehe Edasi valiskommentaatorina. Huvitus ka ufode uurimisest. Sunniti 1960. aastate lopul soltumatu hoiaku tottu avalikud esinemised katkestama. Organiseeris alates 1960. aastaist mitteametlikke ringe, kus arutati ajaloo, filosoofia ja rahvusluse kusimusi, kaasas sinna porandaaluse Eesti Demokraatliku Liikumise aktivisti Sergei Soldatovi .

Koostas 1972 Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde nimel URO -le memorandumi, kus taotleti abi Noukogude okupatsiooni lopetamiseks ning vabade valimiste korraldamiseks. Jargnenud repressioonide kaigus paases otseste toendite puudumisel napilt vangistusest, kuid vallandati ENE toimetusest.

Aastatel 1975 ? 1979 oli Kelam F. R. Kreutzwaldi nimelise Eesti NSV Riikliku Raamatukogu vanembibliograaf, seejarel 1980 ? 1988 Ranna sovhoosis oise vahetuse tooline. 1975 ? 1988 vahendas ta poranda alt valismaale informatsiooni inimoiguste rikkumistest noukogude Eestis ning jatkas esinemisi haritlaste ringides. Sai 1986 KGB kirjaliku hoiatuse noukogudevastase tegevuse eest. Aastatel 1988 ? 1990 oli ta ajakirja Akadeemia esindaja Tallinnas ning toimetaja.

Poliitiline tegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tunne Kelam alustas avalikku osalemist Eesti poliitikas perestroika ajal. Ta oli augustis 1988 uks Eesti Rahvusliku Soltumatuse Partei (ERSP) rajajaid ja selle ideoloogia kujundajaid. Toetas algusest peale Eesti iseseisvuse taastamist rahvusriigina, Eesti Vabariigi oigusjargluse alusel. Oli 1989 uks Eesti Vabariigi Kodanike Komiteede liikumise algatajaid ning 1989?1990 EV kodanike peakomitee esimees. Valiti veebruaris 1990 Eesti Kongressi liikmeks ja toimis 1990 ? 1992 kongressi tooorgani Eesti Komitee esimehena. Selles positsioonis osales Kelam 20. augustil 1991 rahvusliku kokkuleppe saavutamises, millega Ulemnoukogu ja Eesti Komitee otsustasid taastada Eesti Vabariigi 1918. aastal rajatud riigi oigusjarglasena. Oli 1991?1992 Pohiseaduse Assamblee liige.

Kelam valiti 1992 ERSP esindajana Riigikokku (jargnevalt 1995 , 1999 ja 2003 ), kus taitis Riigikogu aseesimehe kohustusi ning oli 1997?2003 Euroopa Asjade komisjoni esimees.

Aastatel 1993 ? 1995 oli ta Eesti Rahvusliku Soltumatuse Partei (ERSP) esimees, toetas 1995 ERSP uhinemist Mart Laari juhitud Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa Isamaaliiduks . 1995 oli Tunne Kelam presidendikandidaat, tulles Lennart Meri ja Arnold Ruutli jarel valimiskogus kolmandaks.

2002 valiti ta Isamaaliidu esimeheks. Parast Eesti astumist Euroopa Liitu valiti Kelam 2004 . aastal Euroopa Parlamendi liikmeks (uuesti 2009 ning 2014 ) ning sellega seoses loobus ta Isamaaliidu esimehe ametist. Euroopa Parlamendis kuulus Tunne Kelam Euroopa Rahvapartei fraktsiooni , olles valiskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige.

Tunne Kelam oli Euroopa sudametunnistuse ja totalitarismi resolutsiooni uks algatajaid ja labiviijaid Euroopa Parlamendis, Euroopa Rahvapartei / Euroopa Demokraatide (ERP/ED) fraktsiooni alusteksti ettevalmistaja.

Oli Eesti Skautide Uhingu peavanem aastail 1996 ? 2008 ; Tallinna okupatsioonide muuseumi idee algataja ning Kistler-Ritso Sihtasutuse noukogu liige; 2016 ? 2017 Maarjamae kommunismiohvrite memoriaali ideekonkursi ?urii esimees. Valiti 2019 erakonna Isamaa auesimeheks.

Teoseid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Tunne Kelam" (eluloointervjuu Urmas Otile ; valik artikleid ja esinemisi). SE & JS, Tallinn 1999
• "Eesti tee vabadusele" (fotoraamat). Tallinn 2002 ISBN 9985786610
• "Kaasrandureid vabaduse teel" (fotoportreede album). Tallinn 2006 ISBN 9985956869
• Algatanud koguteose "The Reunification of Europe" valjaandmise 2009 (sisaldab kumne Euroopa Liitu astunud endise kommunistliku re?iimi all olnud riigi lahiajalood)
• "Estonia: Almost Extinguished, Successfully Reborn" (kaasautor Mart Laar ). Tallinn 2017 ISBN 9789949991310
• "Isamaa tode hoieldes" (valik konesid ja kirjutisi). 2019 ISBN 9789949991327

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1990 ? Rotary International Paul Harrise auhind
• 1991 ? Ameerika Uhendriikide Marylandi osariigi aukodanik
• 1996 ? Pressisober
• 1999 ? Balti Assamblee diplom ja aulint teenete eest EV iseseisvuse taastamisel
• 2001 ? Riigivapi II klassi teenetemark
• 2006 ? Riigivapi I klassi teenetemark
• 2006 ? Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni Robert Schumani medal ja diplom ^[1]
• 2011 ? Tallinna Toomkoguduse Maarja medal
• 2011 ? Baltic American Freedom League Vabaduse auhind ^[2]
• 2018 ? Truman-Reagani nimeline Vabadusemedal (Victims of Communism Memorial Foundation, Truman-Reagan Medal of Freedom) ^[3]
• 2021 ? Jaan Poska medal (silmapaistvad teened Tartu rahulepingu pohimotete kaitsmisel)

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tema isa oli kunstnik, luuletaja, aratusjutlustaja ja EELK Elva koguduse opetaja Peeter Sink . Tema ema oli helilooja ja koorijuht Marje Sink . Tadi Anna Kalamees (neiuna Sink) oli eesti kopsuarst.

Tunne Kelami vend oli helilooja Kuldar Sink .

Tunne Kelami esimene abikaasa oli sotsioloog Aili Kelam (1935?2017), kooselust sundis tutar Ume. Tema praegune abikaasa on aastast 1991 Mari-Ann Kelam (neiupolvenimega Dotsenko, esimeses abielus Rikken).

Tunne Kelam on tegelenud fotograafiaga ning esitanud oma loomingut mitmetel isikunaitustel.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tunne Kelam

• Tunne Kelami koduleht
• Tunne Kelam: EL vajab energiaalase valispoliitika koordinaatorit Postimees, 16. juuli 2007
• Tunne Kelam: Eesti kodanikud iseseisvuse teel Postimees, 26. november 2008
• Tunne Kelam: EL valitsused peavad lopetama salatsemise Iraani opositsiooni teemal Postimees, 16. detsember 2009
• Kelam: T?ehhi peab saavutama 23. augusti uhise malestuspaevana Postimees, 14. jaanuar 2009
• IRLi nimekirja europarlamendi valimistel juhib Tunne Kelam ERR, 7. veebruar 2009
• Kalev Kask. Tunne Kelam: Venemaa uritab mangida head politseinikku EPL.ee, 28. veebruar 2009
• Ott Heinapuu. Europarlament moistis hukka kommunismi ja totalitarismi kuriteod EPL.ee, 2. aprill 2009
• Daul: kommunismi kuriteod moisteti hukka tanu Kelami visadusele www.irl.ee, 16. aprill 2009
• 22. august 2020 kell 12:05, Kaja Karner , Kajalood , Tunne Kelam , vikerraadio.err.ee