Tulikas
(
Ranunculus
) on
tulikalaadsete
seltsi
tulikaliste
sugukonda
kuuluv
perekond
.
Perekonda kuulub umbes 400
liiki
.
Tulika
ladinakeelne
nimi
Ranunculus
tahendab 'konnake' (
konn
on
rana
). Arvatavasti on see nimi seotud asjaoluga, et tulikad kasvavad sageli vee aares, kus konnad elavad.
Tulikad kasvavad
parasvootmes
Euroopas
ja
Pohja-Ameerikas
, kuid ka naiteks
Uus-Meremaal
.
Enamik tulikaid on
mitmeaastased taimed
, kuid leidub ka
uheaastasi
ja
kaheaastasi
taimi. Nende
oied
kasvavad uksikuna, on kollased voi valged (kui valged, siis ikkagi kollase sudamikuga), monel liigil oran?id voi punased. Paljudel liikidel (naiteks
kuldtulikal
(
Ranunculus auricomus
) kroonlehed puuduvad.
Kroonlehti
on harilikult 5, vahel vahem voi rohkem.
Tupplehti
on 3?5, harilikult 5.
Tolmukaid
ja
emakaid
on palju.
Viljas
on palju
seemneid
.
Koik tulikaliigid on koduloomadele murgised, seda naiteks ka
kuulikutele
. Suures koguses tulikaid voib tappa isegi
hobuse
. Harilikult loomad valdivad tulikaid nende kibeda ja korvetava maitse tottu, kuid olukorras, kus karjamaal kasvab tulikaid nii palju, et muud pole suua, voib ette tulla murgistusi. Taime kuivades murk laguneb, nii et tulikaid sisaldav korralikult kuivanud
hein
on ohutu. Tulikate taimemahl pohjustab nahapoletikku, nii et ka inimesed peavad tulikaid kasitledes ettevaatlikud olema ja
kindaid
kandma.
Taime murgisuse tottu rahvameditsiinis tulikaid ei kasutata.
Sona "sardooniline" ('kibe, polastav') tuleb
Sardiinias
kasvava
sardiinia tulika
Ranunculus sardous
jargi. Kui inimene seda soob, tombub tema nagu
grimassi
.
[
viide?
]
Moned
putukad
, naiteks liblikad
Euplexia lucipara
ja
Orthosia gothica
, toituvad tulikatel.
Monda tulikat kasvatatakse
ilutaimena
ja neile on aretatud suuri eredaid oisi.
Tulikas oli
Turgi sultanite
vagevuse sumbol.
Eestis esinevaid tulika perekonna liike
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]