|
See artikkel raagib riigist; Teise maailmasoja aegse operatsiooni kohta vaata artiklit
Operatsioon Tonga
|
Tonga
(ametlikult
Tonga Kuningriik
,
tonga keeles
Pule?anga Fakatu?i ?o Tonga
) on
riik
Vaikses ookeanis
asuvas
Okeaanias
Tonga saartel
. See on tanapaeval maailma vaikseim
kuningriik
. Tonga asub
kuupaevarajast
laanes
, mistottu uus paev algab seal varem kui mujal maailmas.
Tonga nimi tuletub tongakeelsest sonast "tonga", mis tahendab "
lounakaart
". Riigi nime tahendus on tuletatud saarte geograafilisest paiknemisest
Poluneesias
.
Tonga saared asuvad Vaikses ookeanis
Uus-Meremaa
ja
Hawaii
saarte vahelisel alal, paiknedes Uus-Meremaale umbes poole lahemal kui Hawaiile. Tongast
loodes
asub
Fid?i
,
pohjas
Wallis ja Futuna
ning
Samoa
ning
kirdes
Niue
.
Tonga rannajoone kogupikkus on 419 kilomeetrit.
[3]
Pikim riigisisene vahemaa pohjast lounasse on 631 kilomeetrit ja
idast
laande
209 kilomeetrit.
[4]
Tonga koosneb 169
saarest
, mis kulgevad pohjast lounasse ja millest 36 on asustatud. Saared paiknevad kolme pohiruhmana:
Vava‘u saared
pohjas,
Ha‘apai saared
keskel ja
Tongatapu saared
lounas. Saarestik asub tektoonilise plaadi serval, millest itta jaab
Tonga suvik
.
Riigi pealinn
Nuku‘alofa
asub
Tongatapu saarel
, mis on Tonga suurima pindala (257 km
2
) ja rahvaarvuga saar. Teised suuremad saared on Vava‘u saar (89,7 km²), ?Eua saar (87,4 km²) ja Niuafo?ou saar (50,27 km²).
Paljusid saari kahjustab tuule- ja vee-
erosioon
, kuid Tongatapu saart kaitseb erosiooni eest
korallrahu
.
Tongas asub kahte tuupi saari. Uhed on veealuste
vulkaanide
tipud, mida katab peamiselt
korallilist
paritolu lubjakivi. Teised on korallilist paritolu saared. Riigi korgeim tipp on Kao vulkaan, mis ulatub 1046 meetrit ule merepinna. Tongas asub 5
tegevvulkaani
, mille tipud ulatuvad ule merepinna. Lisaks neile leidub riigis veealuseid tegevvulkaane. Viimane vulkaanipurse oli
Hunga Tonga vulkaanipurse 2022. aastal
.
Tonga suurimad jarved on Tofua vulkaanikraatris tekkinud jarv ja Niuafo?ou saare vulkaanikraatris tekkinud Vai Lahi jarv, mille pindala on 13,6 km². ?Eua saarel asub riigi pikim oja, vaiksemaid ojasid on saartel veel.
Metsaga on kaetud 12,5% Tonga pindalast.
[3]
Tongas on kirjeldatud 463 liiki korgemaid taimi, neist 5,4% on endeemsed.
[5]
Tongas ei esine uhtki looduslikku
kahepaikset
.
[6]
Tongas elab 2 endeemset sisalikuliiki:
Lepidodactylus euaensis
ja
Emoia mokolahi
.
[7]
Tongas on kirjeldatud 82 linnuliiki
[8]
, neist endeemsed on tonga rihukana (
Megapodius pritchardii
) ja
varvuline
Pachycephala jacquinoti
.
[9]
Lisaks
vaalalistele
on Tongal looduslikest imetajatest kirjeldatud uht
kasitiivalise
liiki ja poluneesia rotti.
[10]
Tonga oli esimene Poluneesia riik, mis rajas pideva keskkonnakaitse programmi. Riik kuulub troopiliste
vihmametsade
kaitsmise regiooni. Riigis on ‘Eua
rahvuspark
(loodi troopilise vihmametsa kaitseks) ja Mount Talau rahvuspark (endeemsete liikide kaitseks).
Tongale kuulub mitmeid mereelustiku kaitseks moodustatud reservaate. 126-hektariline Hakaumama’o rifireservaat moodustati papagoikalade kaitseks. Fanga’uta ja Fangakakau
laguunide
reservaat moodustati mangroovimetsa ja laguunide elustiku kaitseks.
Tongas valitseb
troopiline kliima
.
Detsembrist
aprillini
on vaga niiske ja palav.
Aasta keskmine sademete hulk
on Tongatapu saarel 1600 mm ja
Vava‘u saarel
2210 mm.
Riigi pohjapoolsemaid saari tabavad sageli
taifuunid
.
Tonga on
konstitutsiooniline monarhia
. Riigipea on kuningas, kelleks
2012
. aastast on
Tupou VI
. Kuningale kuulub
taidesaatev voim
, ta nimetab ja maarab ametisse peaministri.
[3]
Seadusandlik voim
kuulub 1-kojalisele
Seadusandlikule Kogule
(
Fale Alea
), mille liikmed valitakse ametisse kolmeks aastaks. Parlament koosneb 26-st liikmest, kellest 17 saavad ametisse valimistel saadud tulemusega ning 9 liiget valitakse hoimupealike poolt. Tongas kehtib mitmeparteiline valimissusteem.
Riigi korgeim kohus on apellatsioonikohus.
Riigi
pohiseadus
kehtestati
4. novembril
1875
.
Tonga on jaotatud viieks piirkonnaks:
Rahvaloendusi peeti aastatel
1956
?2006 kord 10 aasta jooksul, kuid alates
2011
. aastast keskmiselt kord 5 aasta jooksul. Viimane
rahvaloendus
viidi labi
2016
. aastal.
Tongal elas 2016. aasta rahvaloenduse andmetel 100 745 elanikku, kellest 50 312 olid mehed ja 50 433 naised. Koige rohkem elanikke elas Tongatapu piirkonnas ? kokku 74 679. Vava'u piirkonnas elas 13 740, Ha'apai piirkonnas 6144, 'Eua piirkonnas 4950 ja Niuasi piirkonnas 1232 elanikku.
[1]
Vorreldes 2011. aasta rahvaloendusega vahenes Tonga rahvastik 2,4%. Seejuures vahenes rahvastik igas piirkonnas, enim aga Vava'u piirkonnas ? 7,9%.
Tonga suurim linn on pealinn
Nuku‘alofa
.
2011 seisuga oli Tonga keskmine rahvastikutihedus 159 inimest/km2.
Tonga elanikke on emigreerunud Uus-Meremaale ja
Austraaliasse
. Uus-Meremaa 2013. aasta rahvaloenduse andmetel elas seal 60 336 Tonga paritolu inimest, kes moodustas 1,5% Uus-Meremaa elanikkonnast.
[11]
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tonga elanike vanuseline struktuur 5-aastaste sunnikohortide kaupa:
Vanusekohort
|
Elanikkonna hulk
|
0-5
|
13 499
|
5-9
|
12 873
|
10-14
|
12 085
|
15-19
|
10 967
|
20-24
|
8229
|
25-29
|
7590
|
30-34
|
6411
|
35-39
|
5755
|
40-44
|
5753
|
45-49
|
4582
|
50-54
|
3717
|
55-59
|
3159
|
60-64
|
2528
|
65-69
|
2143
|
70-74
|
1725
|
75 +
|
2221
|
Tonga riigikeeled on
tonga keel
ja
inglise keel
. 87% rahvastikust kasutab emakeelena molemat keelt; 10,7% ainult tonga keelt ja 1,2% ainult inglise keelt.
[3]
2011. aasta rahvaloenduse andmetel tunnistas Tonga rahvastikust end
metodistideks
36 592,
mormoonideks
18 554 ja
katoliiklasteks
15 441 elanikku.
[1]
Teiste religioonide ja konfessioonide esindajaid leidub Tongas vahem.
Tonga katoliiklik apostellik vikariaat muudeti
1966
piiskopkonnaks
.
2014
. aasta andmetel tegutses Tongas 14 katoliku kogudust. Riigis oli 19 ilmikpreestrit ja 12 regulaarvaimulikku.
[12]
Tonga on peale
Fid?i
ainus
Poluneesia
riik, kellel on
regulaarvagi
. Tonga sojavagi koosneb regulaarvaest, territoriaalvaest ja aktiivreservvaest. Vaeliigid on maavagi, merevagi (mille koosseisus on ka
merejalavaeuksus
), ohuvaeuksus (
lennutiib
), toetusuksus ja valjaoppeuksus.
Tongas pole
ajateenistust
, kuid vajadusel voib kuningas kutsuda koiki kodanikke relvade alla.
Tegevteenistuses
on vahemalt 500 sojavaelast. Korgeim auaste on
brigaadikindral
.
[13]
Relvastuses on muuhulgas ka
automaatkarabiin
FN FNC,
vintpuss
SMLE Mk IV ja
kergekuulipilduja
Bren.
[14]
Tonga sojavaelased osalesid rahvusvahelise koalitsiooni koosseisus
Iraagi
ja
Afganistani
missioonidel.
Tonga peamised majandusharud on
kalandus
ja
turism
. Tongas kasvatatakse
vanilli
ja
jamssi
. Riik soltub valisabist ja voorsil elavate tongalaste rahasaadetistest.
Tonga peamine ekspordiartikkel on kalatooted ning peamised ekspordipartnerid on
Jaapan
(16%),
USA
(15,5%) ja Fid?i (12,8%). Peamine impordiartikkel on toiduained ning peamised impordipartnerid on Fid?i (37,6%), Uus-Meremaa (21,2%) ja
Hiina
(14%).
Tonga maanteede kogupikkus on 680 kilomeetrit, neist sillutatud teid on 184 kilomeetrit.
[3]
Tongas kehtib
vasakpoolne liiklus
.
Riigi peamised sadamad on Nuku'alofa, Neiafu ja Pangai. Riigis asub 6 lennuvalja.
Tonga saarte esimesed teadaolevad asukad kuulusid
Lapita kultuuri
. Umbes aastal
950
asus kohalik hoimupealik oma voimuala naabersaarte ule laiendama ja rajas Tu?i Tonga mereimpeeriumi. Hiilgeajal holmas impeerium osa
Saalomoni saari
,
Kiribatit
,
Cooki saari
ja osa
Fid?it
.
14. sajandi
paiku algas impeeriumi allakaik, kui Tu?i Tonga hoimupealik sai
Samoas
luua Malietoa pealikult.
16. sajandil
sooritati Tu?i Tonga hoimupealike vastu mitmeid
atentaate
.
Hoimupealik Kau?ulufonua I rajas 16. sajandil Tu'i Ha'atakalaua dunastia ja Tu?i Tonga tiitel jai sellest ajast eelkoige religioosseks tiitliks. Tu'i Ha'atakalaua dunastia hoimupealikud abiellusid
Samoa
naistega ja asusid ise elama Samoale, mistottu neid peeti rohkem samoalasteks kui tongalasteks.
1610
rajas Tu'i Ha'atakalaua hoimupealik Tu’i Kanokupolu tiitli oma poolenisti samoa paritolu poja Ngata jaoks, et jagada voimu. Aja jooksul muutusid Tu’i Kanokupolu tiitliga pealikute voim tugevamaks kui Tu'i Ha'atakalaua hoimupealikutel ning Tonga valitsemissusteem muudeti Samoa-parasemaks.
Esimeste
eurooplastena
saabusid
21. aprillil
1616
Tafahi saarele
Madalmaade
maadeavastajad Jacob Le Maire ja Willem Schouten. Madalmaade maadeavastaja
Abel Tasman
kulastas
21. jaanuaril
1643
Tongatapu saart. Briti maadeavastaja
James Cook
vaisas Tonga saari
1773
,
1774
ja
1777
. Esimesed briti misjonarid saabusid Tongale
1797
. aastal,
1822
asus Tongale
metodisti
misjonar
Walter Lawry. Tonga saari kulastasid oma reisidel ka meresoitjad Francisco Antonio Mourelle
1781
, Alessandro Malaspina
1793
, Marc-Joseph Marion du Fresne
1772
, Jean-Francois de Galaup
1787
ja Antoine Bruni d'Entrecasteaux
1793
.
1799
morvati Tu?i Kanokupolu Tuku?aho ja Tonga hoimupealike vahel puhkes
kodusoda
.
1820
sai Ha?apai hoimupealikuks
T?ufa??hau
, kes lasi end
1831
ristida
ja sai nimeks George Tupou (tongaparaselt Jiaoji Tupou).
1826
loi ta koos liitlasega Velata lahingus Laufilitongat, kellele
1827
anti kull Tu’i Tonga tiitel, kuid kes reaalset voimu ei omanud.
1833
sai George Tupou Vava?u hoimupealiku tiitli ja
4. detsembril
1845
Tu?i Kanokupolu tiitli.
1852
alistus George Tupoule viimane Tonga muu hoimupealik.
George Tupou kuulutas Tonga
4. novembril
1875
iseseisvaks kuningriigiks ja kehtestas
pohiseaduse
. Ta nimetas
1851
pealinnaks
Nuku?alofa
ja kutsus
1862
kokku Tonga parlamendi.
Kuningas
George Tupou II
ajal sai Tonga
18. mail
1900
Suurbritannia
protektoraadiks
.
1918
tabas Tongat
gripi
pandeemia
, mis tappis 8% rahvastikust. Kuninganna
S?lote Tupou III
osales
1953
. aastal Briti kuninganna
Elizabeth II
kroonimisel.
1965
sai Tonga kuningaks tema poeg
T?ufa??hau Tupou IV
, kelle ajal
4. juunil
1970
Tonga iseseisvus.
2001
puhkes sisepoliitiline kriis, kui selgus, et kuninga finantsnounik Jesse Bogdonoff tekitas riigile 13 miljoni
USA dollari
suuruse finantskahju. Kevadel
2005
noudis 10 000 inimest pealinnas Nuku?alofas toimunud meeleavaldustel demokraatlike reformide teostamist.
Kuningas T?ufa??hau Tupou IV suri
10. septembril
2006. Uueks kuningaks saanud
George Tupou V
ametisseasumise jarel puhkesid sugisel 2006 rahutused, kui Tonga Seadusandlik Kogu lopetas oma istungisessiooni ja lukkas edasi haaletuse demokraatlike reformide osas. Eelkoige pealinna Nuku'alofat laastanud rahutuste mahasurumiseks poordus Tonga abi saamiseks Austraalia ja Uus-Meremaa poole.
[15]
Rahutustes hukkus 8 inimest.
2012
. aastast on Tonga kuningas eelmise kuninga vend
Tupou VI
.
1983
. aastast elas Tongal
Hiiumaalt
parit
Leonhard Niit
(1928?2003), kelle ettevote Maritime Projects Company (Tonga) Ltd tegeles kalapuugi ja kalatoodangu ekspordiga.
[16]
Kiiljaht
Lennuk
joudis oma
umbermaailmareisil
Tongale
7. juulil
2000
[17]
, Tongal peatus
2008
. aastal ka purjelaev Martha.
[18]
Eesti
ja Tonga solmisid
diplomaatilised suhted
12. martsil
2015
.
[19]
Tonga parimuskultuur omab
Fid?i
ja
Samoa
saarte elanike mojusid.
19. sajandil
lisandus Tonga kultuuri Euroopa mojusid. Tonga parimuskultuuri osa on traditsiooniliste roomattide valmistamine. Meeste traditsioonilised tegevused olid
kanuude
meisterdamine ja
tatoveerimine
.
Kirjanik 'Epeli Hau'ofa avaldas
1973
kaasaegsete luhijuttude kogu.
Tonga populaarseim spordiala on
ragbi
. Koondis on osalenud ka ragbi maailmameistrivoistlustel. Eksootilistest spordialadest tegutseb nt
kelgutamisliit
, mille
patroon
on printsess Pilolevu Tuita ja ainus sportlane on
Bruno Banani
.
Teufaiva spordistaadion mahutab 10 000 pealtvaatajat.
Tonga sportlased on
suveolumpiamangudel
osalenud alates
1984
. aastast. Ainsa olumpiamedali on Tongale voitnud
Paea Wolfgramm
1996. aasta suveolumpiamangudel
Atlantas
poksi
uliraskekaalus
. Tonga juurtega on ka
Uus-Meremaa
kuulitoukaja
Valerie Adams
.
- ↑
1,0
1,1
1,2
1,3
Tonga Statistikaamet. Rahvaloenduse esialgsed tulemused
- ↑
2,0
2,1
Tonga
. Rahvusvaheline Valuutafond.
Kasutatud 28.05.2009
(inglise)
- ↑
3,0
3,1
3,2
3,3
3,4
"USA Luure Keskagentuuri ulevaade"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 11. mai 2019
. Vaadatud 10. septembril 2017
.
- ↑
Ulevaade Tongast
- ↑
Ulevaade Tonga loodusest
- ↑
Maailma kahepaiksete andmebaas
- ↑
Tonga endeemsed loomaliigid
- ↑
Denis Lepage. Avibase. Tonga
- ↑
Tonga endeemsed liigid
- ↑
B. J. Gill. "Notes on the birds, reptiles and mammals of Tongatapu and 'Eua (Tonga)". Notornis 34, 3/ 1987. Pp 217-223
- ↑
"Uus-Meremaa 2013. aasta rahvaloendus"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 10. september 2017
. Vaadatud 10. septembril 2017
.
- ↑
Tonga katoliikliku piiskopkonna statistika
- ↑
"Tonga sojavagi. Tonga teabe- ja kommunikatsiooniministeerium"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 6. september 2016
. Vaadatud 10. septembril 2017
.
- ↑
David H. Capie. "Under the Gun: The Small Arms Challenge in the Pacific"
- ↑
Oliver Tiks
.
"Tonga palus valisriikidelt abi rahutuste mahasurumiseks"
. Postimees, 17. november 2006
- ↑
"Suri imeparase saatusega eestlane." Kroonika, 2. jaanuar 2004
- ↑
"Jahtlaev Lennuki marsruut"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 10. september 2017
. Vaadatud 10. septembril 2017
.
- ↑
Hillar Kukk
.
"Kulas Tonga eestlasel". Eesti Ekspress, 21. august 2008
- ↑
Eesti Valisministeeriumi pressiteade
|
Vikisonastiku artikkel:
Tonga
|
Tonga
? pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis