See artikkel raagib riigist; Teise maailmasoja aegse operatsiooni kohta vaata artiklit Operatsioon Tonga

---

Tonga Kuningriik tonga Pule?anga Fakatu?i ?o Tonga inglise Kingdom of Tonga
Tonga lipp Tonga vapp
Juhtlause	Ko e ?Otua mo Tonga ko hoku tofi?a ( ee Jumal ja Tonga on minu parusosa )
Riigihumn	Koe Fasi Oe Tui Oe Otu Tonga
Pealinn	Nuku‘alofa
Pindala	748 km²
Riigikeel	tonga ja inglise
Rahvaarv	100 745 (2016) [1]
Rahvastikutihedus	134,7 in/km²
Riigikord	konstitutsiooniline monarhia
Kuningas	Tupou VI
Peaminister	Siaosi Sovaleni
Iseseisvus	4. juuni 1970
SKT	236 mln dollarit (2006) [2]
SKT elaniku kohta	2306 dollarit (2006) [2]
Rahauhik	pa'anga (TOP)
Usund	metodistid (36 592), mormoonid (18 554), katoliiklased (15 441) [1]
Ajavoond	maailmaaeg +13
Tippdomeen	.to
ROK-i kood	TGA
Telefonikood	676

Tonga (ametlikult Tonga Kuningriik , tonga keeles Pule?anga Fakatu?i ?o Tonga ) on riik Vaikses ookeanis asuvas Okeaanias Tonga saartel . See on tanapaeval maailma vaikseim kuningriik . Tonga asub kuupaevarajast laanes , mistottu uus paev algab seal varem kui mujal maailmas.

Nimi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tonga nimi tuletub tongakeelsest sonast "tonga", mis tahendab " lounakaart ". Riigi nime tahendus on tuletatud saarte geograafilisest paiknemisest Poluneesias .

Asend [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tonga saared asuvad Vaikses ookeanis Uus-Meremaa ja Hawaii saarte vahelisel alal, paiknedes Uus-Meremaale umbes poole lahemal kui Hawaiile. Tongast loodes asub Fid?i , pohjas Wallis ja Futuna ning Samoa ning kirdes Niue .

Tonga rannajoone kogupikkus on 419 kilomeetrit. ^[3] Pikim riigisisene vahemaa pohjast lounasse on 631 kilomeetrit ja idast laande 209 kilomeetrit. ^[4]

Loodus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tonga koosneb 169 saarest , mis kulgevad pohjast lounasse ja millest 36 on asustatud. Saared paiknevad kolme pohiruhmana: Vava‘u saared pohjas, Ha‘apai saared keskel ja Tongatapu saared lounas. Saarestik asub tektoonilise plaadi serval, millest itta jaab Tonga suvik .

Riigi pealinn Nuku‘alofa asub Tongatapu saarel , mis on Tonga suurima pindala (257 km ² ) ja rahvaarvuga saar. Teised suuremad saared on Vava‘u saar (89,7 km²), ?Eua saar (87,4 km²) ja Niuafo?ou saar (50,27 km²).

Paljusid saari kahjustab tuule- ja vee- erosioon , kuid Tongatapu saart kaitseb erosiooni eest korallrahu .

Pinnamood [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tongas asub kahte tuupi saari. Uhed on veealuste vulkaanide tipud, mida katab peamiselt korallilist paritolu lubjakivi. Teised on korallilist paritolu saared. Riigi korgeim tipp on Kao vulkaan, mis ulatub 1046 meetrit ule merepinna. Tongas asub 5 tegevvulkaani , mille tipud ulatuvad ule merepinna. Lisaks neile leidub riigis veealuseid tegevvulkaane. Viimane vulkaanipurse oli Hunga Tonga vulkaanipurse 2022. aastal .

Veestik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tonga suurimad jarved on Tofua vulkaanikraatris tekkinud jarv ja Niuafo?ou saare vulkaanikraatris tekkinud Vai Lahi jarv, mille pindala on 13,6 km². ?Eua saarel asub riigi pikim oja, vaiksemaid ojasid on saartel veel.

Taimestik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Metsaga on kaetud 12,5% Tonga pindalast. ^[3] Tongas on kirjeldatud 463 liiki korgemaid taimi, neist 5,4% on endeemsed. ^[5]

Loomastik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tongas ei esine uhtki looduslikku kahepaikset . ^[6] Tongas elab 2 endeemset sisalikuliiki: Lepidodactylus euaensis ja Emoia mokolahi . ^[7]

Tongas on kirjeldatud 82 linnuliiki ^[8] , neist endeemsed on tonga rihukana ( Megapodius pritchardii ) ja varvuline Pachycephala jacquinoti . ^[9]

Lisaks vaalalistele on Tongal looduslikest imetajatest kirjeldatud uht kasitiivalise liiki ja poluneesia rotti. ^[10]

Keskkonnakaitse [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tonga oli esimene Poluneesia riik, mis rajas pideva keskkonnakaitse programmi. Riik kuulub troopiliste vihmametsade kaitsmise regiooni. Riigis on ‘Eua rahvuspark (loodi troopilise vihmametsa kaitseks) ja Mount Talau rahvuspark (endeemsete liikide kaitseks).

Tongale kuulub mitmeid mereelustiku kaitseks moodustatud reservaate. 126-hektariline Hakaumama’o rifireservaat moodustati papagoikalade kaitseks. Fanga’uta ja Fangakakau laguunide reservaat moodustati mangroovimetsa ja laguunide elustiku kaitseks.

Kliima [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tongas valitseb troopiline kliima . Detsembrist aprillini on vaga niiske ja palav. Aasta keskmine sademete hulk on Tongatapu saarel 1600 mm ja Vava‘u saarel 2210 mm.

Riigi pohjapoolsemaid saari tabavad sageli taifuunid .

Riigikord [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tonga on konstitutsiooniline monarhia . Riigipea on kuningas, kelleks 2012 . aastast on Tupou VI . Kuningale kuulub taidesaatev voim , ta nimetab ja maarab ametisse peaministri. ^[3]

Seadusandlik voim kuulub 1-kojalisele Seadusandlikule Kogule ( Fale Alea ), mille liikmed valitakse ametisse kolmeks aastaks. Parlament koosneb 26-st liikmest, kellest 17 saavad ametisse valimistel saadud tulemusega ning 9 liiget valitakse hoimupealike poolt. Tongas kehtib mitmeparteiline valimissusteem.

Riigi korgeim kohus on apellatsioonikohus.

Riigi pohiseadus kehtestati 4. novembril 1875 .

Haldusjaotus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tonga on jaotatud viieks piirkonnaks:

• 'Eua piirkond
• Ha'apai piirkond
• Niuasi piirkond
• Tongatapu piirkond
• Vava'u piirkond

Rahvastik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rahvaloendusi peeti aastatel 1956 ?2006 kord 10 aasta jooksul, kuid alates 2011 . aastast keskmiselt kord 5 aasta jooksul. Viimane rahvaloendus viidi labi 2016 . aastal.

Tongal elas 2016. aasta rahvaloenduse andmetel 100 745 elanikku, kellest 50 312 olid mehed ja 50 433 naised. Koige rohkem elanikke elas Tongatapu piirkonnas ? kokku 74 679. Vava'u piirkonnas elas 13 740, Ha'apai piirkonnas 6144, 'Eua piirkonnas 4950 ja Niuasi piirkonnas 1232 elanikku. ^[1] Vorreldes 2011. aasta rahvaloendusega vahenes Tonga rahvastik 2,4%. Seejuures vahenes rahvastik igas piirkonnas, enim aga Vava'u piirkonnas ? 7,9%.

Tonga suurim linn on pealinn Nuku‘alofa .

Demograafilised naitajad [ muuda | muuda lahteteksti ]

2011 seisuga oli Tonga keskmine rahvastikutihedus 159 inimest/km2.

Tonga elanikke on emigreerunud Uus-Meremaale ja Austraaliasse . Uus-Meremaa 2013. aasta rahvaloenduse andmetel elas seal 60 336 Tonga paritolu inimest, kes moodustas 1,5% Uus-Meremaa elanikkonnast. ^[11]

Vanuseline struktuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tonga elanike vanuseline struktuur 5-aastaste sunnikohortide kaupa:

Vanusekohort	Elanikkonna hulk
0-5	13 499
5-9	12 873
10-14	12 085
15-19	10 967
20-24	8229
25-29	7590
30-34	6411
35-39	5755
40-44	5753
45-49	4582
50-54	3717
55-59	3159
60-64	2528
65-69	2143
70-74	1725
75 +	2221

Keeled [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tonga riigikeeled on tonga keel ja inglise keel . 87% rahvastikust kasutab emakeelena molemat keelt; 10,7% ainult tonga keelt ja 1,2% ainult inglise keelt. ^[3]

Religioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel tunnistas Tonga rahvastikust end metodistideks 36 592, mormoonideks 18 554 ja katoliiklasteks 15 441 elanikku. ^[1]

Teiste religioonide ja konfessioonide esindajaid leidub Tongas vahem.

Tonga katoliiklik apostellik vikariaat muudeti 1966 piiskopkonnaks . 2014 . aasta andmetel tegutses Tongas 14 katoliku kogudust. Riigis oli 19 ilmikpreestrit ja 12 regulaarvaimulikku. ^[12]

Riigikaitse [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tonga on peale Fid?i ainus Poluneesia riik, kellel on regulaarvagi . Tonga sojavagi koosneb regulaarvaest, territoriaalvaest ja aktiivreservvaest. Vaeliigid on maavagi, merevagi (mille koosseisus on ka merejalavaeuksus ), ohuvaeuksus ( lennutiib ), toetusuksus ja valjaoppeuksus.

Tongas pole ajateenistust , kuid vajadusel voib kuningas kutsuda koiki kodanikke relvade alla. Tegevteenistuses on vahemalt 500 sojavaelast. Korgeim auaste on brigaadikindral . ^[13]

Relvastuses on muuhulgas ka automaatkarabiin FN FNC, vintpuss SMLE Mk IV ja kergekuulipilduja Bren. ^[14]

Tonga sojavaelased osalesid rahvusvahelise koalitsiooni koosseisus Iraagi ja Afganistani missioonidel.

Majandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tonga peamised majandusharud on kalandus ja turism . Tongas kasvatatakse vanilli ja jamssi . Riik soltub valisabist ja voorsil elavate tongalaste rahasaadetistest.

Tonga peamine ekspordiartikkel on kalatooted ning peamised ekspordipartnerid on Jaapan (16%), USA (15,5%) ja Fid?i (12,8%). Peamine impordiartikkel on toiduained ning peamised impordipartnerid on Fid?i (37,6%), Uus-Meremaa (21,2%) ja Hiina (14%).

Transporditaristu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tonga maanteede kogupikkus on 680 kilomeetrit, neist sillutatud teid on 184 kilomeetrit. ^[3] Tongas kehtib vasakpoolne liiklus .

Riigi peamised sadamad on Nuku'alofa, Neiafu ja Pangai. Riigis asub 6 lennuvalja.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tonga saarte esimesed teadaolevad asukad kuulusid Lapita kultuuri . Umbes aastal 950 asus kohalik hoimupealik oma voimuala naabersaarte ule laiendama ja rajas Tu?i Tonga mereimpeeriumi. Hiilgeajal holmas impeerium osa Saalomoni saari , Kiribatit , Cooki saari ja osa Fid?it . 14. sajandi paiku algas impeeriumi allakaik, kui Tu?i Tonga hoimupealik sai Samoas luua Malietoa pealikult. 16. sajandil sooritati Tu?i Tonga hoimupealike vastu mitmeid atentaate .

Hoimupealik Kau?ulufonua I rajas 16. sajandil Tu'i Ha'atakalaua dunastia ja Tu?i Tonga tiitel jai sellest ajast eelkoige religioosseks tiitliks. Tu'i Ha'atakalaua dunastia hoimupealikud abiellusid Samoa naistega ja asusid ise elama Samoale, mistottu neid peeti rohkem samoalasteks kui tongalasteks. 1610 rajas Tu'i Ha'atakalaua hoimupealik Tu’i Kanokupolu tiitli oma poolenisti samoa paritolu poja Ngata jaoks, et jagada voimu. Aja jooksul muutusid Tu’i Kanokupolu tiitliga pealikute voim tugevamaks kui Tu'i Ha'atakalaua hoimupealikutel ning Tonga valitsemissusteem muudeti Samoa-parasemaks.

Esimeste eurooplastena saabusid 21. aprillil 1616 Tafahi saarele Madalmaade maadeavastajad Jacob Le Maire ja Willem Schouten. Madalmaade maadeavastaja Abel Tasman kulastas 21. jaanuaril 1643 Tongatapu saart. Briti maadeavastaja James Cook vaisas Tonga saari 1773 , 1774 ja 1777 . Esimesed briti misjonarid saabusid Tongale 1797 . aastal, 1822 asus Tongale metodisti misjonar Walter Lawry. Tonga saari kulastasid oma reisidel ka meresoitjad Francisco Antonio Mourelle 1781 , Alessandro Malaspina 1793 , Marc-Joseph Marion du Fresne 1772 , Jean-Francois de Galaup 1787 ja Antoine Bruni d'Entrecasteaux 1793 .

1799 morvati Tu?i Kanokupolu Tuku?aho ja Tonga hoimupealike vahel puhkes kodusoda . 1820 sai Ha?apai hoimupealikuks T?ufa??hau , kes lasi end 1831 ristida ja sai nimeks George Tupou (tongaparaselt Jiaoji Tupou). 1826 loi ta koos liitlasega Velata lahingus Laufilitongat, kellele 1827 anti kull Tu’i Tonga tiitel, kuid kes reaalset voimu ei omanud. 1833 sai George Tupou Vava?u hoimupealiku tiitli ja 4. detsembril 1845 Tu?i Kanokupolu tiitli. 1852 alistus George Tupoule viimane Tonga muu hoimupealik.

George Tupou kuulutas Tonga 4. novembril 1875 iseseisvaks kuningriigiks ja kehtestas pohiseaduse . Ta nimetas 1851 pealinnaks Nuku?alofa ja kutsus 1862 kokku Tonga parlamendi.

Kuningas George Tupou II ajal sai Tonga 18. mail 1900 Suurbritannia protektoraadiks . 1918 tabas Tongat gripi pandeemia , mis tappis 8% rahvastikust. Kuninganna S?lote Tupou III osales 1953 . aastal Briti kuninganna Elizabeth II kroonimisel. 1965 sai Tonga kuningaks tema poeg T?ufa??hau Tupou IV , kelle ajal 4. juunil 1970 Tonga iseseisvus.

2001 puhkes sisepoliitiline kriis, kui selgus, et kuninga finantsnounik Jesse Bogdonoff tekitas riigile 13 miljoni USA dollari suuruse finantskahju. Kevadel 2005 noudis 10 000 inimest pealinnas Nuku?alofas toimunud meeleavaldustel demokraatlike reformide teostamist.

Kuningas T?ufa??hau Tupou IV suri 10. septembril 2006. Uueks kuningaks saanud George Tupou V ametisseasumise jarel puhkesid sugisel 2006 rahutused, kui Tonga Seadusandlik Kogu lopetas oma istungisessiooni ja lukkas edasi haaletuse demokraatlike reformide osas. Eelkoige pealinna Nuku'alofat laastanud rahutuste mahasurumiseks poordus Tonga abi saamiseks Austraalia ja Uus-Meremaa poole. ^[15] Rahutustes hukkus 8 inimest.

2012 . aastast on Tonga kuningas eelmise kuninga vend Tupou VI .

Eesti ja Tonga suhted [ muuda | muuda lahteteksti ]

1983 . aastast elas Tongal Hiiumaalt parit Leonhard Niit (1928?2003), kelle ettevote Maritime Projects Company (Tonga) Ltd tegeles kalapuugi ja kalatoodangu ekspordiga. ^[16]

Kiiljaht Lennuk joudis oma umbermaailmareisil Tongale 7. juulil 2000 ^[17] , Tongal peatus 2008 . aastal ka purjelaev Martha. ^[18]

Eesti ja Tonga solmisid diplomaatilised suhted 12. martsil 2015 . ^[19]

Kultuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tonga parimuskultuur omab Fid?i ja Samoa saarte elanike mojusid. 19. sajandil lisandus Tonga kultuuri Euroopa mojusid. Tonga parimuskultuuri osa on traditsiooniliste roomattide valmistamine. Meeste traditsioonilised tegevused olid kanuude meisterdamine ja tatoveerimine .

Kirjanik 'Epeli Hau'ofa avaldas 1973 kaasaegsete luhijuttude kogu.

Sport [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tonga populaarseim spordiala on ragbi . Koondis on osalenud ka ragbi maailmameistrivoistlustel. Eksootilistest spordialadest tegutseb nt kelgutamisliit , mille patroon on printsess Pilolevu Tuita ja ainus sportlane on Bruno Banani .

Teufaiva spordistaadion mahutab 10 000 pealtvaatajat.

Tonga sportlased on suveolumpiamangudel osalenud alates 1984 . aastast. Ainsa olumpiamedali on Tongale voitnud Paea Wolfgramm 1996. aasta suveolumpiamangudel Atlantas poksi uliraskekaalus . Tonga juurtega on ka Uus-Meremaa kuulitoukaja Valerie Adams .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Tonga parlament
• Olev Remsu . "Paradiisisaared Tahiti ja Tonga". Eesti Keele Sihtasutus. 2001

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vikisonastiku artikkel: Tonga