Tee (jook)

Tee on looduslik, aromaatne ja varskendav ning tulenevalt valmistusviisist kas rahustav voi ergutav jook, mida saadakse teepoosa lehtedest. Laiemalt nimetatakse teeks ka teistest taimedest voi nende segudest kuumas vees leotamisel saadud jooke ( tommis ).

Tee tootmine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Suurimad tootjad 2012. aastal ^[1]
Riik	Toodang tonnides	Osakaal %
Hiina	1 700 000*	35,3
India	1 000 000*	20,8
Keenia	369 400	7,7
Sri Lanka	330 000	6,8
Turgi	225 000	4,7
Vietnam	216 900	4,5
Iraan	158 000*	3,3
Indoneesia	150 100	3,1
Argentina	100 000*	2,1
Jaapan	85 900	1,8
Maailm kokku	4 818 118	100
* ? FAO hinnang

2012. aastal toodeti maailmas 4,8 miljonit tonni teed. ^[1]

Tee valmistamiseks kasutatakse okste tipuosa ehk kasvusid, kus lehed ja pungad on noored ja ornad. Koige parema tee saamiseks korjatakse ara pung voi pung ja koige noorem leht, hea tee saamiseks pung ja kaks tipmist lehte. Jameda noppe puhul, millest saadakse keskmise kvaliteediga tee, korjatakse ara pung, kaks tipmist lehte, vanem leht ja moned peened oksad. Suurem osa maailma teest nopitakse ka tanapaeval kasitsi, parima sordi teed ei korjata masinatega mitte kunagi.

Kui lehed on korjatud, klopitakse neid enne jargnevat tootlemist. Sellest, kuidas neid toodeldakse ? nartsitatakse, aurutatakse, rullitakse, kaaritatakse, kuivatatakse voi kombineeritakse neid meetodeid omavahel ? oleneb, millist teed toodetakse.

On kolm pohilist tee ruhma, mis saadakse teepoosa lehtede erineva tootlemise tulemusena:

must tee ,
roheline tee ,
muud, naiteks oolong .

Viimase 10 aasta jooksul on igal aastal toodetud maailmas ule kolme miljoni tonni kuivatatud teed, umbes 72% sellest on must tee, 23% roheline ja ainult 4% muud sordid. Tanapaeval toodetakse teed umbes 30 riigis, koige rohkem Hiinas , Indias , Keenias ja Sri Lankal . Tee pohjapoolseim kasvuala on Gruusia ja lounapoolseim Argentina . Rohelist teed valmistavad aga vahem kui 10 riiki, neist koige rohkem Hiina . Jaapan jaab toodetud koguselt teiseks, kuid ekspordiks laheb sellest ainult umbes 2%.

Tee ajaloost [ muuda | muuda lahteteksti ]

Roheline, hiljem ka must tee on olnud Aasias tuntud juba kauem kui 5000 aastat. Teepoosa paritolus ei ole spetsialistid kindlale selgusele joudnud ? oletatakse selle polvnemist Kagu-Hiina, Pohja-Birma ja Ida-India korgendikelt voi teise variandina, et see levis Indiast Assami regioonist edasi Hiinasse.

Lisaks joogile on teed ammustest aegadest alates kasutatud ka toidu valmistamisel. Naiteks Birmas on soodud varskeid teelehti salatina, Siiamis on lisatud kuivatatud lehti kalaroogadele, Tiibetis aga on tuntud puder, kus teelehtedele lisatakse rostitud odrajahu ja void .

Esimene usaldusvaarne kirjalik allikas teekasvatuse kohta parineb aastast 350 . Tol ajal oli tee hinnatud arstim, mitte igapaevane jook. Seda kasutati seedehairete raviks ja narvide parandamiseks. Igal juhul oli noudlus tee jarele nii suur, et metsikult kasvavaid teelehti hakkas nappima ja seetottu alustati Sichuanis maenolvadel teeviljelust.

5. sajandiks oli teejoomine lisaks ravimile Hiinas ka naudingu allikana laialt levinud ja paljud talupojad kasutasid osa maast tee kasvatamiseks.

Esimesed teelehed joudsid Euroopasse Turgi kaupmeeste vahendusel, kes ajasid ari Hiina- Mongoolia piiril. Turklased muusid teed paljudel kaubateedel ja nii selle kuulsus levis. 780 . aastaks oli teega kauplemine nii populaarne, et Hiina valitsus pani selle maksu alla. Samas aastast parineb ka teepiibel “Klassikalisi lugusid teest”, mille autor Lu Yu kirjeldab koike, mida tol ajal tee kohta teati, muuhulgas tootas ta ka valja teejoomistseremoonia , mille jargi laks naiteks parastlounatee joomiseks vaja tervelt 24 eset.

Jaapanisse saabus tee 729 . aastal tanu Hiinas oppinud buda munkadele . Nimelt leidsid mungad, et tee polnud mitte ainult tohus arstim ja meeldiv jook, vaid ka erguti, mis ei lase neil pika meditatsiooni ajal tukastada. Jaapanis hakati innukalt teepoosaid istutama ja 13. sajandil tootati valja oma teetseremoonia , mida nimetati cha-no-yu .

Laaneriike, kes huvitusid Kaug-Ida siidist ja vurtsidest , huvitas ka tee, kuid kuna maitsi oli teekond Hiinasse pikk ja ohtlik, ei toodud seda sisse kuigi palju. Enne 17. sajandit vois teed Euroopas kohata ainult oukondlaste voi aristokraatide laual. Koik muutus aga 1657 . aastal, kui Londonis Garraway kohvimajas pakuti inglastele esimest korda avalikult teed.

Venemaale hakati teed Hiinast sisse tooma 17. sajandi lopus. Selleks ajaks joodi teed juba peaaegu igas laaneriigis. Algul tehti seda koikjal innukalt, varsti aga kaotas jook nii monelgi maal oma populaarsuse. Kuid venelased ja britid jaid vankumatuteks.

Eestis hakati teelehti muuma 1695 . aastal Tallinna Raeapteegis .

17. ja 18. sajandi keskpaigas oli tee vaga populaarne ka Suurbritannia Ameerika kolooniates (tulevastes Ameerika Uhendriikides ). Kui Inglismaa kehtestas ranged teemaksud, kutsus see esile meeleavalduse, mida tuntakse Bostoni teejoomisena , ja mis omakorda pani aluse kahele suunale: Ameerika iseseisvumisele ja kohvi rahvusjoogiks tunnistamisele. Sellele lisaks on ameeriklased andnud oma panuse tee ajalukku teekotikeste leiutamisega ning tehes algust jaatee joomisega Saint Louise maailmanaitusel aastal 1904 .

19. sajandi keskel hakkas Hiina kaotama oma tee monopoli . Britid hakkasid rajama teeistandusi Indiasse ja 1887 . aastal importis Inglismaa esimest korda rohkem teed Indiast ja Tseilonilt kui Hiinast.

Teesordid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eri teesordid (roheline tee, must tee, oolong) parinevad uhe ja sama liigi taimest ? teepoosast ( Camellia sinensis ), sortide pohierinevused tulenevad aga kasvukoha kliimast , pinnasest jne, tee tootlemise ja valmistamise meetoditest. Just teelehtede tootlemise pohjal liigitatakse teed sortidesse. Lehed sorditakse suuruse jargi ? noored ja ornad on paremad vanadest ja jamedakoelistest.

Musta teed valmistatakse lehtedest, mida on enne kuumutamist ja kuivatamist fermenteeritud ehk kaaritatud . Nendest saab tumeda punakaspruuni tommise. Musti teesid liigitatakse vastavalt teelehe suurusele: orange pekoe nimetust kannavad lehed, mis on vaiksemad keskmise suurusega ja jamedamatest pekoe lehtedest. Kuigi liigiti mustade teede maitse varieerub, on see enamasti tugevam kui rohelistel voi oolongiteedel.

Tuntuimad mustad teed on Darjeeling , English Breakfast , Earl Grey , Lapsang Souchong jpt.

Aasias uliarmastatud rohelist teed toodetakse lehtedest, mida on aurutatud ja kuivatatud, kuid mitte kaaritatud. Sellistest lehtedest saab rohekaskollase tee, mille maitse on kergelt moru ja sarnaneb rohkem varske teelehe maitsega.

Kaks tuntumat rohelist teed on Sencha ja Gunpowder .

Oolongiteed tehakse lehtedest, mis on osaliselt fermenteeritud ja need paigutuvad nii maitselt, varvuselt kui aroomilt musta ja rohelise tee vahepeale. Tuntuim oolong on Formosa oolong Taiwanilt .

Lisaks nimetatuile on veel mitmeid teisi teesorte: valge tee , kollane tee , punane tee jt.

Tee valmistamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eri rahvastel ja piirkondadel on sadu tee valmistamise meetodeid. Teed voidakse valmistada veega, piimaga, voiga, rasvaga, oliga jne. Teed mitte uksnes ei jooda, vaid mitmel pool ka suuakse: teelehtede peenike puru vahustatakse koore voi mone muu ainega, maitsestatakse ning suuakse vaikestes kogustes. Tee maitsestamiseks voidakse lisada mitmesuguseid aineid ja drooge: soola, suhkrut, pipraid, nelki, muskaati, tsitrusvilju, rosinaid, mett, alkoholi jpm. Venemaal juuakse teed moosiga. Teed juuakse nii kuumalt kui ka jahutatult: rohkesti leidub ka jaateesorte.

Eestis uldtuntud tode teevee keetmise kohta on pikka aega kolanud nii, et tee valmistamiseks moeldud vett ei tohiks lasta kaua keeda, kuna siis ei sisalda see enam kullaldaselt hapnikku ja teisi aineid, mis toovad valja tee parimad maitseomadused.

Tanapaeval voib seda arvamust pidada aga pooltoeks, kuna ulevoetuna Aasia korge teekultuuriga riikidest ei kehti need soovitused meie kraanivee kohta, mis vastavalt lubja- voi kloorisisaldusele vajaks enne kasutamist kindlasti pikemat keetmist, soovitatavalt kaaneta kannus. On vagagi toenaoline, et koik need maitsenuansid, mida vees sisalduv hapnik ja muud ained aitaksid esile tuua, nullitakse kareda ja lisanditega kraanivee poolt. Nii et teevee keetmise kohta ei saa anda uheseid soovitusi ja lahtuma peaks eelkoige kasutatava vee omadustest.

Uks on aga kindel: parim teekann on savikann voi portselanist ja ka klaasist nou, mida ei tohiks kunagi pesta noudepesuvahendiga , vaid ainult kuuma puhta veega. Samuti on oluline reegel kann enne teelehtede kannu panemist keeva veega korralikult kuumeneda lasta, et saavutada tee valmistamiseks vajalik optimaalne temperatuur .

Teelehti tuleks eelkuumutatud kannu moota arvestusega 1 teelusikatais uhe tassi kohta pluss 1 lusikatais no kannule. Seejarel kallata keev vesi kannu, segada kergelt labi ning asetada peale kaas ja soovi korral ka kannumuts . Monel pool on tanapaeval levinud esimese teevee kohene araviskamine, pohjenduseks on vajadus teelehed "pesta" ? loputada ara kasvatamisel kasutatud kemikaalid jms, mille jaagid voivad olla veel teepuru peal.

Tombamise aeg soltub soovitud maitsest ja kangusest, kuid see peaks kestma vahemalt 3 minutit, kanget ja tumedat tommist soovides pikendage aega 5 minutini. Tombamise kestusest oleneb mitte uksnes tee maitse, varvus ja aroom, vaid ka selle toime. Esimese kolme minutiga lahustub teelehtedest vette peamiselt teiin (ehk kofeiin), mistottu voib saadud jook olla kull hele ja lahjema maitsega, kuid siiski ergutav. Umbes 30 sekundi parast tombamise algust hakkab kofeiini kogus vahenema, sest seda hakkavad siduma parkained. 5 minutit ja kauem kestva tombamise jooksul imbuvad joogisse varv- ja parkained , mis mojuvad rahustavalt maole ja seedetraktile ning norgendavad teiini ergutavat moju.

Parast tombamisaega tuleks tee otsekohe tassidesse kallata voi valada teise, samuti korralikult eelkuumutatud kannu, et protsess ei jatkuks.

Tervislikud omadused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Teadusuuringud on toestanud, et nii must kui ka roheline tee suurendab organismi antioksudantide aktiivsust kuni 45%. Samuti arvatakse neil olevat antibakteriaalne toime, millest on kasu kaariese ja igemeprobleemide korral.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ ^1,0 ^1,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations" . faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016 . Vaadatud 22.01.2015 .

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

[fao-1] 1,0 ^1,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations" . faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016 . Vaadatud 22.01.2015 .

[1]