|
See artikkel raagib linnust, perekonnanime ja selle kandjate kohta vaata artiklit
Teder (perekonnanimi)
.
|
Teder
(
Lyrurus tetrix
) on
metsislaste
sugukonda
tedre
perekonda
kuuluv
kanaline
.
Samasse perekonda kuulub
magiteder
. Perekonna
Lyrurus
nimi tuleb tedre
luurakujulisest
sabast
[1]
. Teder ja
metsis
annavad omavahel jarglasi, mistottu neid on varem paigutatud samasse perekonda.
Teder elab
Euraasia
metsa
- ja metsastepivoondis
?otimaast
ja
Pureneede
idaosast kuni
Ida-Siberi
, Pohja-
Mongoolia
ja
Mand?uuriani
.
Eestis
on teder tavaline haudelind
[1]
ja kuulub
III kaitsekategooria liikide sekka
.
Tedrel on selgelt valja kujunenud
suguline dimorfism
. Isaslind kaalub umbes 1,3?1,6 kg, emaslind 0,7?1 kg.
Sulestik
on neil taiesti erinev.
[1]
Isaslind on musta sulestikuga, millel kohati on sinakas voi rohekas helk. Valgeid
sulgi
on sabal ja
tiibadel
, tiival on valge poiktriip. Aarmised tuursuled on luurakujuliselt jarsult valjapoole painutatud.
Kulmude
peal on punakas nasa. Emaslind on uhtlaselt viiruline ookerpruun voi ruskjashall. Noorlinnud on sulestikult emaslinnu sarnased.
[1]
Teder elutseb metsades ja soodes. Suurema osa oma elust veedab ta suvel maapinnal, talvel puudel. Tihedaid korgere
tuvedega
metsi ta valdib ja eelistab
lehtmetsi
okasmetsadele, samuti metsaservi lausmetsadele. Elukohas peab kindlasti olema pesa ehitamiseks sobilikke kuivi kohti ja toidutaimi.
[1]
Teder lendab kiiresti ja kergelt, oma tugevate kaardus tiibadega kiiresti vehkides. Ta lendab vabalt ules nii puu otsast kui maapinnalt. Maapinnalt toustes tekitavad tiivad valju vurinat, kuid puu otsast lendab teder peaaegu kuuldamatult. Jalitamise eest ei pogene teder kunagi joostes, vaid touseb lendu ja tavaliselt lendab kaugele. Maapinnal liigub teder kiiresti ja tavaliselt sirutab sealjuures kaela ettepoole. Okstel istudes hoiab ta keha rohtsalt.
[1]
Teder on poolpaiga- ja
hulgulind
. Magedes voivad tedred teha korraparaseid hulgulende. Suuremad randed toimuvad seoses toidupuudusega.
[1]
Juba esimeste kevade markide ilmnemisel muutuvad tedred elavamaks. Enamikus levilas juhtub see
martsis
. Juba enne talisalkade lagunemist hakkavad isaslinnud sihku laskma ja uksikud koguni kudrutavad. Esialgu teevad nad seda juhuslikes kohtades, parast uksnes mangupaikades. Mangupaikadeks valitakse lagendikud, laiad
sihid
, metsaservad voi poosastikuga kaetud korgendikud.
[1]
Esimestena lendavad mangupaigale vanad tedrekuked. Noored, aastavanused kuked saabuvad sinna hiljem. Norgad ja noored isaslinnud lendavad kull kohale, aga hoiduvad selle servadesse ja kas vaikivad voi lasevad sihku, aga ei kudruta. Manguplatsile saabub moni kuni monikummend isaslindu, aga kohtades, kus neid elab eriti palju, voib nende arv sajanigi ulatuda.
[1]
Mangivate tetrede laul koosneb kahest elemendist: kudrutamisest ja sihkulaskmisest. Mangu esimeses vaatuses lauldakse uksnes puu otsas ja ainult kudrutatakse. See meenutab
tuvide
kudrutamist. Kudrutamine ei tundu valjuna, ent ometi kostab paari-kolme kilomeetri kaugusele ja kui tetri on palju, summutavad nad koigi teiste lindude haaled. Mangu teises vaatuses vaheldub kudrutamine sihkulaskmisega, mida voib edasi anda haalitsusena "tsiiu-sjuh". Teises vaatuses liiguvad tedred maapinnalgi ja teevad seda vaga vaarikalt: heidavad pea taha, paisutavad
kaela
ning ajavad
saba
pusti ja lehvikukujuliselt laiali. Linnud keeravad end ringi ja kukitavad, siis jalle jooksevad edasi-tagasi.
[1]
Manguplatsile kogunenud tedrekukkede vahel puhkevad kaklused, mis pealtnaha tunduvad agedatena, kuid tegelikult ei pohjusta nad teineteisele kunagi raskeid haavu. Uksteise tagaajamine ja kaklemine algab juba talisalkade lagunemise ajal. Kakluse ajal seisavad kuked teineteise vastas nagu kodukuked, suruvad maadligi langetatud pead peaaegu vastamisi, huppavad siis pustloodis ohku ja jagavad teineteisele hoope. Tavaliselt lopeb kaklus uhe osapoole pogenemisega.
[1]
Manguaja algul lendavad tedrekanad uksnes uurikeseks ajaks manguplatsi servadesse. Edaspidi saabuvad nad enne paikesetousu voi otse selle ajal, vaatavaid isaseid ning kaagutavad ja kokutavad. Paaritumine toimub nii manguplatsil kui valjaspool seda.
[1]
Teder pesitseb madal- ja siirdesoodes ning metsaservades. Emaslinnud polsterdavad pesaks maapinna lohu, mis on
kanarbiku
sees hasti peidus.
Kurnas
on aprilli lopus 6?12 muna. Munad on kollakasvalged, norkade plekkidega. Haub ainult emaslind, haudumine kestab 24?29 paeva. Pojad saavad lennuvoimeliseks 15?20 paevaga.
Tetrede arvukus maailmas vaheneb. Minevikus oli selle peamiseks pohjuseks
jahipidamine
, tanapaeval elupaikade (metsade) havimine.
[1]
Aastal
2008
valiti teder Eesti
aasta linnuks
.
Latis
oli ta aasta lind
2003
. ja
Saksamaal
1980
. aastal.
- ↑
1,00
1,01
1,02
1,03
1,04
1,05
1,06
1,07
1,08
1,09
1,10
1,11
1,12
"Loomade elu", 6. kd., lk. 156?159
|
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Teder
|
- Teder
andmebaasis eElurikkus