See artikkel raagib 1920?1936 tegutsenud oppeasutusest; 1929?1944 tegutsenud oppeasutuse kohta vaata Tallinna Tehnikum (1929?1944) .

Tallinna Tehnikum ( luhend TT , tuntud ka kui Tallinna korgem tehnikum ) oli 1918 . kuni 1936 . aastani Tallinnas tegutsenud korgem tehnikakool, mida tanapaeval peetakse Tallinna Tehnikaulikooli eelkaijaks.

Eesti Tehnika Seltsi asutatud insenerikool Tehnilised Erikursused muudeti 1920 riiklikuks tehnikakooliks. Kooli tegevuse aluseks oli Asutava Kogu seadusandliku delegatsiooni poolt 1920. aastal vastu voetud Tallinna Tehnikumi pohikiri ^[1] .

Oppeasutus lopetas tegevuse 1936, kui see liideti Tartu Ulikooli tehnikateaduskonnaga ja nende baasil moodustati Tallinna Tehnikainstituut .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

1918. aastal juunis taotles Eesti Tehnika Selts Saksa okupatsioonivoimudelt luba avada Tallinnas tehnikum. Luba selleks ei saadud, kull aga saadi voimalus avada Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused. 17. septembril alustati oppetooga AS A. M. Lutheri vineerivabriku keldrikorrusel ( Vana-Louna 39). 1919. aastal poorduti tehnikumi avamise taotlusega EV Haridusministeeriumi poole ning viimane teatas, et on nous Tehniliste Erikursuste tehnikumiks muutmisega. Kirjavahetuses kasutati nime "Eesti Tehnika Seltsi Tallinna Tehnikum". 1920. aastal kinnitas Asutava Kogu seadusandlik delegatsioon Tallinna Tehnikumi pohikirja ^[1] ja kool muudeti riiklikuks tehnikakooliks nimega Tallinna Tehnikum, asukohaks Pikk tanav 20. Kooli kursus jagunes kolmeks: kolmeaastane eeltehnikum, tehnikumi alamaste ning ulemaste. Opetati masinaehitust , elektrotehnikat , laevaehitust , hudrotehnikat , ehitust , arhitektuuri , maaparandust , maamootmist ja tehnilist keemiat. Koolitati ka mereinsenere ja laevamehaanikuid. Ulemastme lopetaja sai "tegelik-inseneri" voi "tegelik-arhitekti" kutse, alamastme lopetaja tehniku kutse. 1923. aasta inseneride, arhitektide ja tehnikute kutseoiguste seadus satestas nende kutsete sisu ^[2] .

1923. aasta 10. novembri maarusega tunnistas Haridusministeerium Tallinna Tehnikumi kolmeaastase kursusega korgemaks tehniliseks oppeasutuseks ja andis tehnikumi oppuritele Tartu Ulikooli uliopilastega vordsed oigused, samuti oiguse nimetada end uliopilaseks ja kanda uliopilase peakatet. 1923. aastal eraldati eeltehnikum Tallinna Tehnikumist ^[3] . Haridusministeeriumi maaratluse jargi ei olnud tollane tehnikum ei kesk- ega ulikool, vaid korgem tehniline erikool. Tema arengut tehnikaulikooliks parssis rahanappus ja poliitiliste huvigruppide omavaheline vaidlus tehnikaulikooli vajaduse ja asukoha, Tartu voi Tallinn, vahel. Heideti ette ka tehnikumi lopetajate vaikest arvu vorrelduna oppima asunute arvuga.

1928. aastal arutati Riigikogus tehnilise hariduse korraldamist ja otsustati 1929. aastast alustada senise Tallinna Tehnikumi sulgemise protsessi ning avada uus, gumnaasiumi tuupi keskastme tehnikum ^[4] , mis teostati 1. augustiks 1929. 1932. aasta sugiseks koliti Vene-Balti laevatehase peahoonesse, kuhu 1931. aastal oli kolinud keskastme Tallinna Tehnikum. Vaidlus tehnikaulikooli vajaduse ule paadis Tartu Ulikooli tehnikateaduskonna asutamise maaruse vastuvotmisega 1934. aastal, mille alusel loodi Tartu Ulikoolis matemaatika-loodusteaduskonnas tehnikaosakond, mis muudeti arvates 1. septembrist 1935 tehnikateaduskonnaks.

1936. aasta aprillis otsustati Tartu Ulikooli tehnikateaduskond ule viia Tallinna ja luua seal tehnikainstituut. 1936. aasta 25. juuni EV Riigivanema dekreediga asutati Tallinna Tehnikainstituut ja anti valja Eesti Vabariigi Tallinna Tehnikainstituudi seadus ^[5] . Vana Tallinna Tehnikum ja Tartu Ulikooli tehnikateaduskond suleti, varad anti ule Tehnikainstituudile. Algas Tallinna Tehnikainstituudi muutmine Tallinna Tehnikaulikooliks.

Rektorite loend [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1918 Karl Ipsberg
• 1918 ? 1932 Hermann Reier
• 1932 ? 1936 Enn Nurmiste

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Tallinna Tehnikaulikool
• Korporatsioon Tehnola

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]