Tallinna Tehnikaulikooli geoloogia instituut
(endine
Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut
) on
Tallinna Tehnikaulikooli
teadus-, arendus- ja oppeasutus, mis tegutseb
geoloogia
ja sellega seotud loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste ning
keskkonnakaitse
valdkonnas.
Instituudi eesmark on edendada
teadust
, osutada teadus- ja arendustegevusel pohinevaid teenuseid, viia labi magistri- ja doktoriopet ning propageerida teaduslikku motlemisviisi.
Instituudis tehtavate alusuuringute pohisuunad on jargmised:
Tanapaeval
Tallinna Tehnikaulikooli
koosseisu kuuluv Geoloogia Instituut asutati
Eesti NSV Ministrite Noukogu
otsusega 5. aprillil 1946. Too algas 1947. aasta veebruaris, mil
Eesti NSV Teaduste Akadeemia
president maaras instituudi esimeseks direktoriks professor
Artur Luha
. Esimestel aastatel oli instituudi tootajate arv vaike ning osakondi kolm: geoloogia,
rakendusgeoloogia
ja
geofuusika
. Pohiliselt uuriti Paleosoikumi ja Kvaternaarisetete stratigraafiat ning litoloogiat. Kuna Geoloogiakeskus Eestis tollal puudus, tegeles instituut hudrogeoloogiliste uuringute korvalt ka
maavarade
otsimise ja uurimisega (
polevkivi
,
fosforiit
ja looduslikud
ehitusmaterjalid
). Sel ajal said alguse siiski ka alusuuringud.
1960. aastate alguses allutati enamik Noukogude Liidu geoloogilisi uurimisinstituute Noukogude Liidu Geoloogiaministeeriumile Moskvas. Eesti Geoloogia Instituudil onnestus sailitada alluvussuhe Teaduste Akadeemiaga, eelkoige tanu instituudi alusuuringute korgele tasemele.
Fail:Karl Orviku.jpg
Akadeemik
Karl Orviku
juhtis instituuti aastatel 1954?1968
1960?1990 kasvas tootajate arv kiiresti ning instituudi struktuuri muudeti. Tootajate arvu suurenemise pohjustas osaliselt fosforiidi ja polevkivi rakendusuuringute tahtsuse kasv. Vorreldes 29 inimesega 1947. aastal suurenes tootajate arv 1990. aastate algul 193ni. Varsti parast Eesti taasiseseisvumist toimusid instituudis olulised muudatused. 1992?1994 vahendati tootajate arvu 54% vorra ning enamasti rakendusuuringusuundade arvelt:
hudrogeoloogia
,
geofuusika
,
meregeoloogia
koondusid
Geoloogiakeskuse
(tollal Geoloogiavalitsus) juurde. 1996. aastal viidi Geoloogia Instituut
Eesti Vabariigi Valitsuse
maarusega
Haridusministeeriumi
alluvusse. Aasta hiljem uhines instituut iseseisva uurimis- ja arendusasutusena
Tallinna Tehnikaulikooliga
.
2006. aastal kolis Geoloogia Instituut kesklinnast
Estonia puiesteelt
Tehnikaulikooli
Mustamae
linnakusse, kus instituudi kasutusse anti TTU peahoone 4. korpuse neljas korrus ning vastvalminud hoone kogude hoidla, laborite ja tooruumidega. Alates 2006. aastast viib instituut koostoos
TTU Meresusteemide Instituudiga
labi
Maa-teaduste
eriala doktoriopet, alates 2007. aastast ka magistriopet ja alates 2011. aastast bakalaureuseopet.
Pildil (vasakult) teadusajakirjanik
Priit Ennet
, Geoloogia Instituudi direktor
Alvar Soesoo
ja kauaaegne Geoloogia Instituudi teadur (1957?2003)
Rein Einasto
(2011)
TTU Geoloogia Instituudi struktuuri kuulus 2015. aasta seisuga administratsioon ja haldustalitus, teaduskogude osakond ja neli sihtfinantseeritavatele teemadele vastavat teadusosakonda:
- litosfaariuuringute osakond (
Department of Lithospheric Studies
) ? juhataja professor
Alvar Soesoo
- paleontoloogia ja stratigraafia osakond (
Department of Paleontology and Stratigraphy
) ? juhataja vanemteadur
Olle Hints
- isotoop-paleoklimatoloogia osakond (
Department of Isotope-paleoclimatology
) ? juhataja professor
Rein Vaikmae
- parastjaaaja geoloogia osakond (
Department of Post-glacial Geology
) ? juhataja vanemteadur
Siim Veski
2015. aasta alguse seisuga tootas instituudis taistooajale arvestatuna 42 inimest, neist 29 teadurit/doktoranti.
Olulised struktuurimuutused (2016?2017)
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Septembris 2016 liideti seni
energeetikateaduskonda
kuulunud
Maeinstituut
Geoloogia Instituudiga (sellest sai
maenduse ja maavaratehnoloogia osakond
).
[1]
Tallinna Tehnikaulikooli struktuurireformi tulemusena kaotas Geoloogia Instituut iseseisva asutuse staatuse (oli rektoraadi alluvuses) ning alates 1. jaanuarist 2017 kuulub ta
TTU loodusteaduskonna
koosseisu.
[1]
Instituudi struktuuri moodustavad konkreetsel teadusprojektil voi tegutsemisfookusel pohinevad uurimisruhmad
[2]
:
- Aluspohjageoloogia ja teaduskollektsioonide osakond (uurimisruhma juht professor
Olle Hints
)
- Isotoop-hudroloogia uurimisruhm (juht emeriitprofessor
Rein Vaikmae
)
- Kvaternaarigeoloogia uurimisruhm (juht professor
Siim Veski
)
- Maavarade ja rakendusgeoloogia osakond (uurimisruhma juht teadur
Rutt Hints
)
- Maenduse ja maavaratehnoloogia osakond (tooruhma juht
PhD
Veiko Karu
)
- Sarghaua maateaduste oppekeskus (juht PhD
Maris Rattas
)
Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut (1989?1996)
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Akadeemik
Anto Raukas
juhtis instituuti aastatel 1999?2001
Geoloogia Instituut (1996?1997; Haridusministeeriumi alluvuses)
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Tallinna Tehnikaulikooli geoloogia instituut (alates 1997)
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Geoloogia Instituuti juhtinud
Artur Luha
ja
Karl Orviku
said professorikutse
Tartu Riiklikus Ulikoolis
tootamise perioodil (1940. aastatel). Kuid
Korgem Atestatsioonikomisjon
vois anda professorikutse ka uurimisinstituutide juhtteaduritele, kes oppejou staa?i ei omanud. Sellisel moel said Geoloogia Instituudi tootajaist professorikutse
Anto Raukas
(1980) ja
Dimitri Kaljo
(1986).
- Alvar Soesoo
, fuusikalise geoloogia professor 2003?2011; professor 2012?2013, 2016?2018 ja aastast 2021
- Rein Vaikmae
, fuusikalise geoloogia professor 2004?2014; emeriitprofessor (2015)
- Olle Hints
, aluspohja geoloogia ja paleontoloogia professor alates aastast 2015
- Siim Veski
, uldise maateaduse professor alates aastast 2015
Heldur Nestor
sai geoloogia-mineraloogiadoktoriks 1979. aastal
Noukogude perioodil oli geoloogias korgeim teaduskraad
geoloogia-mineraloogiadoktor
.
Korgem Atestatsioonikomisjon
(VAK) kinnitas kuuele Geoloogia Instituudi teadurile selle kraadi (doktorivaitekiri kaitsti
Moskvas
, vaid Pirrus kaitses
Leningradis
):