Taga-Kaukaasia SFNV

Taga-Kaukaasia Sotsialistlik Foderatiivne Noukogude Vabariik
	armeenia ??????????? ?????????? ????????? ????????????? ???????????????
	aserbaid?aani Zaqafqaziya Sosialist Federativ Sovet Respublikası
	gruusia ?????????????? ???????????? ??????????? ??????? ??????????
	vene Закавказская Социалистическая Федеративная Советская Республика (Zakavkazskaja Sotsialistit?eskaja Federativnaja Sovetskaja Respublika)
	Taga-Kaukaasia SFNV lipp Taga-Kaukaasia SFNV vapp
	Pindala: 186 100 km²
	Elanikke: 5 861 600 (1926)
	Rahvastikutihedus: 31,5 in/km²
	Pealinn : Thbilisi

Taga-Kaukaasia Sotsialistlik Foderatiivne Noukogude Vabariik (T-K SFNV), asutamisest 12. martsil 1922 kuni 13. detsembrini 1922 Taga-Kaukaasia Sotsialistlike Noukogude Vabariikide Foderatiivne Liit (T-K SNVFL) oli Noukogude Liidu liiduvabariik , mis asus Taga-Kaukaasias ning uhendas Gruusia , Armeenia ja Aserbaid?aani NSV -d. Ta eksisteeris kuni 5. detsembrini 1936 .

Taga-Kaukaasia uhendriigi ajalugu ulatub tagasi 1918 . aastasse, mil parast eelmisel aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni saadeti laiali Venemaa Keisririik . Taga-Kaukaasia provintsid kuulutasid end soltumatuks ja moodustasid 22. aprillil 1918 Taga-Kaukaasia Demokraatliku Foderatiivse Vabariigi . See liitriik lakkas olemast 26. mail 1918, kui Gruusia lahkus sellest ja kuulutas valja iseseisvuse ? ulejargmisel paeval tegid sama Armeenia ja Aserbaid?aan .

Tekkinud Armeenia Vabariik , Aserbaid?aani Demokraatlik Vabariik ja Gruusia Demokraatlik Vabariik pusisid seni, kuni Punaarmee nad Venemaa kodusoja kaigus 1920 ? 1921 ara vallutas ja Noukogude Venemaaga uhendas.

Vladimir Lenini ettepanekul moodustati nende kolme riigi pohjal liitriik, mille nimeks sai Taga-Kaukaasia Sotsialistlike Noukogude Vabariikide Foderatiivne Liit. Maarati liidunoukogu, mis koosnes koigi kolme maa kommunistliku partei esindajatest. Armeeniat esindas Aleksandr Mjasnikov , Aserbaid?aani Nariman Narimanov ja Gruusiat Polikarp Mdivani .

Taga-Kaukaasia SNVFL koosseisu kuulusid ka Abhaasia , Ad?aaria ja Nahhit?evan , mis olid autonoomia saanud juba enne selle riigi moodustamist.

Sama aasta 13. detsembril toimus Ulekaukaasialine Noukogude Kongress, mis otsustas riikide foderatsiooni umber kujundada foderaalriigiks, andes koigile kolmele osale laialdase autonoomia , ja umber nimetada Taga-Kaukaasia Sotsialistlikuks Foderatiivseks Noukogude Vabariigiks. Kongress vottis vastu pohiseaduse , valis kesktaitevkomitee, mis oli riigi korgeim seadusandlik kogu kongressidevahelisel ajal, ja maaras ametisse rahvakomissaride noukogu ehk valitsuse. Riigi pealinnaks sai Tbilisi , mis asus suhteliselt riigi keskel.

30. detsembril 1922 oli Taga-Kaukaasia SFNV uks neljast liiduvabariigist, mis asutasid Noukogude Liidu . Ulejaanud kolm olid Vene NFSV , Ukraina NSV ja Valgevene NSV .

Liiduvabariigi parteielu juhtis algul VK(b)P ja parastpoole UK(b)P Taga-Kaukaasia Kraikomitee, mille esimene sekretar oli Sergo Ord?onikidze (1922? 1926 ) ja viimane Lavrenti Beria ( 1932 ? 1937 ).

Foderatsioon likvideeriti 5. detsembril 1936 , kui Noukogude Liidus kehtestati uus, nn stalinlik konstitutsioon . Taga-Kaukaasia SFNV koosseisus olnud NSV-d kuulusid sellest alates liiduvabariikidena Noukogude Liidu koosseisu.

Suure terrori ajal, mida koordineeris Beria, laks Taga-Kaukaasia tipp-poliitikutel vaga halvasti. Kui Beria ise maha arvata, ei elanud liidunoukogu esimeestest, kesktaitevkomitee presiidiumi esimeestest ning kraikomitee esimestest ja teistest sekretaridest mitte keegi 1938 . aastat ule.