T?ehhoslovakkia Teises maailmasojas

T?ehhia okupeeriti Saksamaa poolt 1939 . aastal ning T?ehhoslovakkia aladel moodustati Saksa Riigi kaitse all olev Boomi- ja Maarimaa Riigiprotektoraat ja Slovaki Vabariik .

T?ehhoslovakkia kriisid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimene T?ehhoslovakkia kriis suhetes Saksa riigiga toimus mais 1938. Teine kriis oli 1938. aasta septembris, parast autonoomia noudmist sudeedisakslaste poolt, 1938. aastal kuulutati T?ehhoslovakkia presidendi Edvard Bene?i poolt valja 26. septembril mobilisatsioon 400 000 mehele ja Sudeedimaal kehtestati sojaseadus .

Muncheni konverents [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Muncheni konverents , Teine T?ehhoslovakkia Vabariik

Itaalia vahendusel toimus 29.-30. septembril 1938 Muncheni konverents , mis loppes sudeedisakslastega asustatud alade eraldamisega. 1938 . aasta Muncheni kokkuleppe ja Muncheni konverentsi kohaselt T?ehhoslovakkia loovutas sudeedisakslastega asustatud alad ( Sudeedimaa ) Saksamaale.

Muncheni kokkuleppe tulemusena T?ehhoslovakkia kaotas 1/3 territooriumist ja 1/2 tootmisvoimsusest. T?ehhoslovakia kaotas ka koik oma kullaltki hasti valjaaerendatud piirikindlustised ( Bene?i liin ). Selle tulemusena muutus riik vastupanuvoimetuks, senini oli T?ehhoslovakkia sojaliselt tugevaim vaikeriik Euroopas.

T?ehhoslovakkia okupeerimise jarel taandus osa T?ehhoslovakkia vastupanuliikumisest Poola , kus osa langes 1939. aasta septembris Poolasse tunginud Punaarmee katte vangi, interneeriti ja viidi Noukogude Liitu ning osa taganes Rumeeniasse ja sealt Lahis-Itta .

T?ehhoslovakkia eksiilvalitsus tegutses aga Londonis ja seda juhtis riigi viimane juht Edvard Bene? . Eksiilvalitsust tunnustasid Uhendkuningriik, USA ja teised liitlased, parast Saksamaa sissetungi NSV Liitu ka NSV Liit .

Slovaki Vabariik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Slovaki vabariik (1939?1945)

Saksamaa kasutas ara slovakkide rahvusliikumist ning kallutas Slovakkiat kuulutama valja iseseisvuse, andes moista, et vastasel juhul annab ta nende territooriumi tagasi Ungarile. Nii oli enne 1918. aastat, kui t?ehhide ala kuulus Austriasse ja slovakkide ala Ungarisse, mis molemad moodustasid lodva konfoderatsiooni ( Austria-Ungari keisririik ).

Slovakid moodustasidki 14. martsil 1939 oma riigi, mille etteotsa sai president Jozef Tiso .

Slovaki Vabariigi territoorium vastas ligikaudu tanapaeva Slovakkia territooriumile, kuid ilma louna- ja idaosata. Riik piirnes Saksamaa, Boomi- ja Maarimaa protektoraadi , Kindralkomissariaadi (Saksamaa okupeeritud Poola alade) ning Ungari kuningriigiga . Slovaki Vabariigi olemasolu tuhistasid Teise maailmasoja voitjad tagasiulatuvalt koos Muncheni kokkuleppe ja koigi selle tagajargede tuhistamisega. Slovakkiast sai taas T?ehhoslovakkia osa.

T?ehhia okupeerimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Boomi- ja Maarimaa Riigiprotektoraat

1941. aasta 15. martsil okupeerisid Saksa vaed Boomimaa ja Maarimaa Riigiprotektoraadi loplikult. Adolf Hitler maaras Riigi Julgeoleku Peaameti juhi Reinhard Heydrichi 27. septembril 1941 kohakaasluse alusel juhtima Boomi- ja Maarimaa Riigiprotektoraati . Vorreldes oma eelkaija Konstantin von Neurathiga oli Heydrichi poliitika palju karmim ja resoluutsem. Kuid teisest kuljest viis ta labi osavat sotsiaalpoliitikat, mis voimaldas elanikkonnal jatkata oma igapaevaelu ning selle tulemusena puudus T?ehhoslovakkias arvestatav relvastatud vastupanu Saksa okupatsioonile .

T?ehhoslovakkia vaed idarindel [ muuda | muuda lahteteksti ]

T?ehhoslovakkia okupeerimise jarel maarati Poolas asuvate T?ehhoslovakkia vaeosade juhatajaks Ludvik Svoboda , kes langes 1939. aasta septembris Poolasse tunginud Punaarmee katte vangi, interneeriti ja viidi Noukogude Liitu . Noukogude-Saksa soja alguse jarel, 1942 . aastast asus kolonelleitnant Svoboda Buzulukis korraldama T?ehhoslovakkia paritoluga Noukogude Liidus asuvatest sojavangidest ( russiinid , t?ehhid , slovakid jt) vaeuksust, mille juhatajaks ta sai. 1. Uksik T?ehhoslovakkia pataljon osales Kolmanda Harkovi lahingu Sokolovo lahingus . 1943. aastal osales 1. Uksik T?ehhoslovakkia brigaad Kiievi lahingus ja linna vabastamises . 1944. aasta aprillis moodustunud T?ehhoslovakkia armeekorpus osales lahingutes Taga-Karpaatias , Slovakkias ja Morava .

Atentaat Heydrichile ja kattemaksuaktsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

T?ehhoslovakkia eksiilvalitsus ( Prozatimni statni z?izeni ), mida juhtis Edvard Bene? , plaanis Heydrichile atentaati . Briti eriteenistus Special Operations Executive (SOE) toimetas Briti lennuvae abil Jan Kubi?i ja Jozef Gab?iki langevarju teel okupeeritud T?ehhoslovakkiasse. 27. mail 1942 korraldati Praha eeslinnas Kobylisys varitsus, Heydrich kui ka Kubi? said plahvatuses haavata. Rundajatel onnestus pogeneda.

Reinhard Heydrich langes ta koomasse, millest ta enam teadvusele ei tulnud ja suri 4. juunil 1942. Kattemaksuna lasi Himmler 10. juunil tappa Lidice ja Le?aky kula ule 16-aastased meessoost isikud. Asulad poletati maha ja varemed korvaldati.