Tatoveering

See artikkel raagib naha pigmendi muutmisest; filmi kohta vaata Tatoveering (film)

Tatoveering on inimese voi looma nahapinna alla kantud tint , mis muudab naha pigmenti . Tatoveeringu tegemist nimetatakse tatoveerimiseks.

Inimestele tehakse tatoveeringuid pohiliselt kaunistamise eesmargil, loomadele nende identifitseerimiseks.

Tatoveeringud on kandnud ajaloos erinevaid tahendusi ? eesmargiks voib olla hirmutamine, ?okeerimine, identifitseerimine voi lihtsalt keha kaunistamine. Samuti on tatoveeringutel olnud oluline kultuuriparandiline taust. Loodusrahvaile polnud tatoveerimine uksnes keha kaunistamine, vaid ka rituaalne toiming ja hoimu-, sotsiaalse kuuluvuse jm markimise vote.

Vanglates voi sunnitooasutustes viibivad kurjategijad tatoveerivad oma ihule sumboolse tahendusega kujutisi, et naidata polgust kogu inimkonna ja uhiskonna vastu. Tahtes vanglast vabanedes oma elu parandada ja korralikuks inimeseks hakata, voivad tatoveeringud muutuda takistuseks. ^[1]

Etumoloogia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sona tatoveering (ingl tattoo voi tattow) parineb 18. sajandi poluneesia sonast tatau , mis tahendab 'korraliku tooinimese moodi' (tapsemalt 1769. aastal nimi- ja tegusonana Capten Cooki reisidest).

Tatoveeritud Maoori hoimupealik (kapten Cooki ja tema meeskonna ulestaheldus aastast 1784)

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tatoveeringute ajalugu on voimatu tapselt ajaliselt maaratleda, kuid need on eri kultuurides umber maailma juba aastatuhandeid tuntud. Naiteks olid maailma koige paremini sailinud kiviaja inimese, 1991. aastal Alpidest leitud 5300 aastat vana jaamees Otzi kehal tatoveeringud.

Jaapanis on tatoveerimisel pikad traditsioonid, mis on seotud kuritegelike yakuza -grupeeringutega ? liikmed on sageli ule keha tatoveeritud, kuid seda pole riiete tottu naha.

Tatoveeringud joudsid Euroopasse 1600. ja 1700. aastate paiku avastusretkedega ? meremehed toid kaugete maade poliselanike tatoveeringud omal nahal Euroopasse naha. 1800. aastate paiku muutusid tatoveeringud populaarseks kogu Euroopas, isegi naiteks Taani kuningal Frederik IX -l olid kehakaunistused. 1920. aastatel vahenes laaneriikides tatoveeringute populaarsus ja sestsaadik jai tatoveerimine pikaks ajaks peamiselt kurjategijate ja meremeeste parusmaaks.

1960. ja 1970. aastatel hakkas tatoveeringute populaarsus taas kasvama ning 1990. aastatel sai tatoveerimisest juba mood. Sealjuures tulid moodi nn tribal -tatoveeringud. Teised populaarsed motiivid olid vana kooli pildid, traditsioonilised roosid, leopardid ning muud mustad ja hallid pildid.

Tanapaeval on populaarseim vahend tatoveeringute tegemisel elektriline tatoveerimismasin. Nuudisaegsetel masinatel on elektromagnetilised mahised, mis liigutavad armatuuri ules ja alla. Armatuur on omakorda uhendatud kanaliseeritud noelaga, mille kaudu jouab tint naha alla.

Tuubid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ameerika Dermatoloogia Akadeemia ( American Academy of Dermatology ) eristab viit tuupi tatoveeringuid:

traumaatilised tatoveeringud, tuntud ka kui loomulikud tatoveeringud, mis tulenevad vigastustest (nt teeonnetus asfaldil voi pliiatsisusi naha all);
amatoortatoveeringud;
professionaalsed tatoveeringud (nii traditsiooniliste vahendite kui ka kaasaegsete masinatega);
kosmeetilised tatoveeringud, tuntud ka kui pusimeik;
meditsiinilised tatoveeringud.

Traumaatilised tatoveeringud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Traumaatiline tatoveering on mingi aine (nt asfaldi) sattumine haavale voi katkisele nahale. Neid tatoveeringuid on raske eemaldada, kuna pigmenti muutev aine on mitme nahakihi vahel laiali ning armistumine ja pusiv dislokeerimine teeb eemaldamise voimatuks. Samuti voib traumaatiline tatoveering tekkida naha tahtlikul voi onnetuslikul vigastamisel pliiatsi voi tindiga, kui grafiit voi susi jatab nahale margi.

Amatoor- ja professionaalsed tatoveeringud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Paljud tatoveeringud taidavad olulist rolli siirderiitustel , esindades staatust, sumbolit religioossest ja spirituaalsest puhendumisest, julguse, visaduse, seksuaalsuse voi viljakuse marki, armastuse kinnitust. Tihti asendavad need ka amuletti voi talismani . Tatoveering voib olla ka karistuse, suudimoistmise voi orja mark. Sumboolika ja tatoveeringute tahenduse maarab kandja kultuur ja taust. Tatoveeringud voivad naidata, mida inimene tunneb sugulase, uldiselt lahisugulase (nt ema/isa voi tutar/poeg) voi mone muu lahedase vastu. Tanapaeval lastakse end tatoveerida esteetilistel, kosmeetilistel, sentimentaalsetel, malestamisega seonduvatel, religioossetel ja maagilistel pohjustel, sidudes end seelabi teatavate gruppide, joukude (vt kuritegelikud tatoveeringud) voi mone etnilise grupiga. Kambod?as , Laoses ja Tais kaitsevad moned tatoveeringud kurjuse ja halva onne eest. Filipiinidel arvatakse, et tatoveeringutel on maagiline joud, mis kaitseb kandjaid.

Identifitseerivad tatoveeringud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tatoveeringuid on eri riikides ja kultuurides kasutatud ka margistamise vahendina, mis on toimunud ka vastu tahtmist. Nii on ajaloos margistatud sodureid, prostituute ja vange, naiteks Saksamaa koonduslaagrites Teise maailmasoja ajal. Sakslased alustasid tatoveerimist Auschwitzi koonduslaagris 1941 . aastal, et vange identifitseerida ? koonduslaagrisse sisenedes vang registreeriti ja tema kasivarrele tatoveeriti isikunumber. Vana-Hiina Zhou keisririigis tehti vangidele, orjadele ja kurjategijatele aga naotatoveeringud. Jaapanis oli feodaalajal kriminaalkaristus Irezumi , millega kaasnes kasivarrele tatoveerimine ? sealt vois lugeda isiku kriminaalset tausta, samuti maaratud karistust ja kuriteo olemust. Irezumi andis oma kandjale pusiva kuritegeliku sildistuse ja pohjustas isiku valjalangemise uhiskonnast. Vana-Rooma riigi soduritele olid identifitseerivad tatoveeringud kasivartel kohustuslikud ? need tegid reetmise keerulisemaks. Gladiaatoritel ja orjadel olid samuti tatoveeringud: eksporditud orjad kandsid tatoveeringut "maksud makstud" ning laupadel "peatage mind, olen pogenik".

Identifitseerimiseks moeldud tatoveeringuid tehakse tanapaeval ka kari- ja lemmikloomadele . Enne lemmikloomade kiibistamise levimist tatoveeriti kassidele ning koertele korvale voi korvalestale number, mille jargi sai omaniku kindlaks teha. Viimasel ajal on populaarsemaks osutunud mikrokiip .

Kosmeetilised tatoveeringud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kosmeetiline tatoveerimine (tuntud ka kui pusimeik ehk mikropigmentatsioon ) on huulte, kulmude ja ripsmete varvi korrigeerimise meetod, tanu millele on voimalik luua soovitud kontuure nahka traumeerimata. Pusimeik pusib aastaid, seega pole tavalised kosmeetikavahendid enam vajalikud.

Funktsionaalsed tatoveeringud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Funktsionaalsed tatoveeringud erinevad esteetilistest tatoveeringutest eesmargi poolest. Uheks naiteks on Alzheimeri tobe podevad patsiendid, kelle nime tatoveering aitab isikul seda meelde tuletada.

Meditsiinilised tatoveeringud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Meditsiinilised tatoveeringud on vajalikud teatud protseduuridel ning neil voib olla hoiatav eesmark. Kui patsient poeb kroonilist haigust voi allergiat, mis voib kiiresti eskaleeruda, vajab ta kiiret arstiabi. Kiiritusravis kasutatakse tatoveeringuid haiguskolde tapse asukoha markeerimiseks, et kahjustada voimalikult vahe korvalisi kudesid. Tatoveeringuid tehakse ka kandja muu meditsiinilise info (nt veregrupp , haigused , allergiad jne) edastamiseks.

Teise maailmasoja ajal tehti nii Allgemeine-SS kui ka Waffen-SS soduritele vasaku olavarre sisekuljele veregrupi tatoveering , mis hiljem osutus kindlaks SS-vagedesse kuulumise tunnuseks, mille alusel sojakurjategijaid vangi moisteti.

Tatoveerimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tatoveerimine tahendab naha torkimist tatoveerimismasinaga, millest eraldub varvaine. Tuleb tagada, et noel satuks oigele sugavusele.

Varasemad tatoveeringud on tehtud terava noelaga. Jaapanis ja mujalgi on tatoveeringuid tehtud ka terava bambuspiigiga. Tatoveerimisel kaib noel umbes 1?2 mm sugavusel nahas, kandes sinna tinti. Liiga sugavale sattudes voib kaasneda blowout -i nimeline nahtus ? tint valgub naaberkudedesse, mistottu joon vajub laiali (sinikaefekt). Kui aga vajalikust sugavusest jaab puudu, pigmenteeritakse ainult marrasnahk, mille tottu on lopptulemus ebakvaliteetsem ja tatoveering tuhmub kiiremini.

Tatoveerimise kaigus surutakse tindi pigmendiosakesed marrasnaha alla. Kuna pigmendiosakesed on voorkehad, aktiveeruvad nende endasse haaramiseks teatud tuupi rakud. Kui sellised pigmendiosakesed pole toksilised, siis umbritsetakse need armkoe ? sisuliselt ongi tatoveering haava tagajarjel tekkinud suur arm. Kuna pigmendiosakesed on armkoega naharakkudest eraldatud, jaab pilt pusima ning hiljem muutub armkude sidekoeks. Pigment pusib kull stabiilselt otse marrasnaha all, kuid aastakumnete jooksul liigub siiski parisnaha sugavamatesse kihtidesse. Sel juhul tatoveering tuhmistub ja vajab uletegemist.

Terviseriskid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuna tatoveerimisega vigastatakse nahka, voib see pohjustada terviseriske ja allergilisi reaktsioone. Tanapaeval on risk tanu universaalsetele hugieeninoudetele vaike: kasutatakse uhekordseid noelu ja vahendeid, seadmed steriliseeritakse enne ja parast kasutamist. Amatoortatoveerimisel, naiteks vanglates, on haigestumisrisk korgem. Steriliseerimata vahendid voi saastunud tint voivad pohjustada naha pindmisi infektsioone , seeninfektsioone , eri hepatiidivorme , herpest , HIV -d, stafulokokkinfektsioone , teetanust ja tuberkuloosi .

Tatoveerimiseks kasutatavad tindid on uldiselt allergiavabad, kuid meditsiiniliselt on teatud varvide puhul taheldatud mitmeid allergilisi reaktsioone. Sageli on seda seostatud tindi pigmendis oleva nikliga , mis pohjustab metalliallergiat.

Eemaldamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuigi tatoveeringuid peetakse permanentseks, on neid voimalik osaliselt voi taielikult eemaldada. Tatoveeringu eemaldamine voib olla kallim ja valulikum kui oli tatoveerimine. Uhe meetodina saab tatoveeringuid eemaldada koos nahaosaga, parast loiget venitatakse nahka ja ommeldakse see kinni. Teine viis on viia naha alla varvi lahustavaid aineid. Voimalik on ka koos joonistusega naha ulemine kiht maha kraapida.

Taielikult saab tatoveeringu eemaldada vaid meditsiinilisel teel. Tanapaeval kasutatakse selleks koige enam lasereemaldust, mille puhul lohustatakse tatoveerimistint osakesteks. Naiteks tuleb tatoveeringu lasereemaldamisel aparaadiga QX-Max maarata oige lainepikkus. 1064 nm lagundab aktiivselt tumedaid varve (must, hall), 532 nm punaseid, 585 nm siniseid, 650 nm rohelisi varve. Tasub teada, et tatoveeringu korrigeerimine voi taielik eemaldamine ei toimu vaid uhe protseduuriga ? soltuvalt tatoveeringust tuleb labida 3?10 protseduuri. Kuna need osakesed viib kehast valja immuunsusteem, on lasereemaldus tohus eelkoige hea verevarustusega kehaosadel.