Tahelepanu
on psuuhilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks pusiv voi situatiivne tahtsus. Tahelepanu holmab nii tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsioonimehhanismi.
Kuulsaim on ehk Ameerika psuhholoogia- ja filosoofiaklassiku
William Jamesi
tahelepanu maaratlus:
- “Igauks meist teab, mis on tahelepanu. See on teadvuses eredalt ja selges vormis haaratud objekt voi motteahel mitme naivalt korraga kaeparase objekti voi motteahela hulgast. Protsessi keskmes on teadvuse fookustamine ja kontsentreerimine. See viitab asjaolule, et millegi efektiivseks tootlemiseks tuleb teised objektid korvale jatta. (…)”
[1]
,
[2]
Tahelepanus eristatakse kahte tootlusviisi. Esiteks alt ules suunatud (ingl k
bottom-up
) ehk tahtmatu tahelepanu, mis rakendub toole silmatorkava voi valjapaistva valisstiimuli mojul. Alt ules suunatud protsessid algavad keskkonnast tuleva teabe sisestamisega ning kulgevad edasi korgemaid ja keerulisemaid representatsioone kasutavate tootlustasemeteni. Selle protsessi kaivitab stiimul ning see on vahemalt osaliselt automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu. Naiteks voib tahtmatult meie tahelepanu puuda akiline liikumine voi vali heli.
Teise tootlusviisina eristatakse ulalt alla suunatud (ingl k
top-down
) ehk tahtlikku tahelepanu, mida juhib subjekt ise lahtuvalt oma plaanidest, strateegiatest, eesmarkidest ja kavatsustest. Ulalt alla suunatud protsessid algavad psuuhika korgemate ja keerulisemate tasemetega seotud representatsioonidest ning kulgevad edasi madalama taseme, lihtsamaid representatsioone kasutavate tootlustasemete suunas. Selline tahelepanuprotsess rakendub naiteks siis, kui inimene puuab teadlikult teiste objektide seast uhte konkreetset stiimulit ules leida.
Olulise teoreetilise eristuse tahelepanu valdkonnas on teinud kognitiivpsuhholoog
Ulric Neisser
. Enne fokaalse tahelepanu protsessi, kus tahelepanuobjekte toodeldakse jarjestikku, toimib eeltahelepanuprotsess, mis need objektid loob ja ette valmistab. Eeltahelepanu kaigus tootleb tajususteem paralleelsetes infovoogudes edastatud sensoorseid tunnuseid ja integreerib need tervikobjektideks. Seejarel votab tootluse ule fokaalne tahelepanu, mis keskendab teadvust ning voimaldab stiimulobjektide vahel tahelepanu suunata ja umber lulitada.
Tahelepanu peamine ulesanne on valja valida meeleelundeid pommitava infotulva seast oluline ja hetkevajadustega kokkulangev teave. Nagemisvalja jaav info aktiveerib miljoneid neuroneid visuaalses korteksis. Objektide identifitseerimise ja aratundmisega tegelevad neuronid ventraalses visuaalses tootlustees. Oluline roll on ka ajukoore otsmikusagarates asuvate keskuste tool, mis voimaldab erinevatest hairijatest hoolimata tahelepanu tahteliselt koondada. Ajukoore kiirusagara neuronisusteemid orienteerivad tahelepanu ruumis ja koordineerivad tahelepanulisi valikuid, muu hulgas koondades uksiktunnused nagemisvaljas eristuvateks tajuobjektideks. Tahelepanu suunamisel uhelt objektilt teisele mangivad rolli aju neuronaalsed moodulsusteemid, sealhulgas pulvinaartuuma narvirakud.
Tahelepanu ja
teadvus
on omavahel tihedalt seotud protsessid, sedavord, et nende vahele pannakse tihtipeale lausa vordusmark. Tahelepanu poolt valitu on selgemini teadvuses; teadlikult markame asju, kui oleme neile suunanud tahelepanu jne. Siiski on seoses viimase kummekonna aasta teadvuseuuringutega kogunenud uha rohkem argumente selle poolt, et tahelepanu ei vordu teadvusega
[2]
:
- maksimaalne tahelepanu keskendamine ei garanteeri info teadvustamist;
- selektiivne tahelepanu soodustab ja voimendab ka teadvusvaliste tajuobjektide valimist ja tootlemist;
- tahelepanu suudab valida ka juba vordsel tasemel teadvustatud objektide vahel;
- tahelepanu rakendamine mingile ruumipiirkonnale ei valista muudest kohtadest tulevate signaalide teadvustatud tootlemist;
- monel juhul viib tahelepanu rakendamine teadvustamisega vastupidisele efektile;
- neurobioloogilistes mehhanismides, mis on aluseks selektiivsele tahelepanule ja toodeldava info teadvustamisele, esinevad selged erinevused.
- ↑
James, W., (1890). The Principles of Psychology. New York: Henry Holt, Vol. 1, pp. 403-404.
- ↑
2,0
2,1
Aru, J., Bachmann, T.
Tahelepanu ja teadvus
, Ilmumiskoht: Kirjastus Tanapaev, 2009.
ISBN 978-9985-62-725-9
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Tahelepanu
|