Suessi kanal kosmosest
Suessi kanal
(
araabia
???? ?????? (Qan?t as-Suways)) on
kanal
Egiptuses
Suessi maakitsusel
, mis uhendab
Vahemerd
Punase merega
. Kanali pikkus on 163 km
[1]
. Kanali Vahemere-poolses otsas asub
Port Saidi
linn ja teises otsas
Suessi
linn.
Suessi kanali keskjoont loetakse piiriks
Aasia
ja
Aafrika
vahel.
Kanal ehitati selleks, et voimaldada kiiremat paasu
Atlandi ookeani
pohjaosast
India ookeani
pohjaossa, ilma et peaks soitma umber
Aafrika
. Naiteks meretee Londonist Araabia merre luhenes 8900 km vorra.
Niilust
ja Punast merd uhendavast veeteest kirjutab juba
Aristoteles
oma "Meteorologikas".
[2]
[3]
19. sajandi keskpaigas hakati uurima voimalusi koigile avatud laevatee rajamiseks labi Aafrika ja
Araabia poolsaare
vahelise maakitsuse. Suessi kanali projekteeris prantslane
Ferdinand de Lesseps
. 15. detsembril 1858 loodi
Suessi kanali kompanii
. Kanali ehitus algas 25. aprillil 1859. Kanali kaevamine kestis 10 aastat. Kanali ehitusel tootas pidevalt umbes 30 000 toolist, kogu kaevamise ajal kokku umbes 1,5 miljonit inimest, kellest ule 100 000 suri (peamiselt
malaariasse
). Ehitust toetasid mitmed Euroopa riigid.
Algselt oli kanal 164 km pikk ja 8 m sugav. 6. augustil 2015 avati keskosas 35 kilomeetri pikkune paralleelne kanal. Laevateele jaavad Suur ja Vaike Morujarved.
Esimene laev labis kanali
1867
. aastal. Kanal avati pidulikult
17. novembril
1869
.
Giuseppe Verdi
kirjutas selle puhul
ooperi
"
Aida
", mille esietendus oli siiski alles 1871. aastal
Kairos
.
Konstantinoopoli konventsiooniga
laks 1888. aastal kontroll kanali ule brittidele. Inglismaa sailitas kontrolli kanali ule kuni 1956. aastani.
26. juulil
1956
. aastal riigistas Egiptus kanali. See pohjustas
Suessi kriisi
, mille tottu kanal oli suletud kuni aprillini 1957. Kontroll kanali ule anti
URO rahuvalvajatele
, kes puhastasid kanali kriisi ajal sinna uputatud laevadest.
Kuuepaevase soja
ajal juunis 1967 blokeeris Egiptus kanali ja uputas kanalisse 15 kaubalaeva. Kanal puhastati uputatud laevadest ja lohkekehadest aastail 1974?1975 ja avati laevaliiklusele juunis 1975.
[4]
2014?2015 laiendati kanalit 35 km ulatuses, nii sai voimalikuks kahesuunaline liiklus.
Parast mitut laiendust on kanal praegu koos paralleelloikude ja juurdepaasuteedega 193,3 km pikk, 205?225 m lai 11 meetri sugavusena ning suurim sugavus on 24 m. Kanali saavad labida kuni 20 m suvisega laevad, mille korgus ule veepinna ei uleta 68 m. Suurim lubatud kiirus on 11?16 km/h soltuvalt laeva tuubist ja tonnaa?ist. Suurimad tankerid ei saa kanalit labida.
Kanalil pole
luuse
[5]
. Merepinna korguse erinevused kanali otstes on vaikesed ja maakitsuse maapind on tasane.
Merevesi
saab kanalis vabalt voolata. Uldjuhul voolab vesi kanalis
Suurest Morujarvest
pohja pool talvel pohja ja suvel lounasse, aga Suurest Morujarvest louna pool vastavalt
tousule ja moonale
Punases meres.
Kanali labimine votab aega 11?16 tundi. Oopaevas saab kanali labida 76 laeva. 2012. aastal labis kanali 17 225 alust, keskmiselt 47 alust paevas. 2020. aastaks kasvas laevade arv ligi 19 000-ni, keskmiselt 51,5 laeva paevas.
[6]
Suessi kanalit labib umbes 12% maailma kaubavedudest.
[7]
Parast 1975. aastat on laevaliiklus kanalis pikemalt peatunud kolmel korral. 2004. aastal jai kanalisse kinni tanker ja liikluse uuesti avamiseks kulus kolm paeva.
Oktoobris 2017 jai moneks tunniks kinni
konteinerilaev
, aga sai puksiiride abil uuesti liikuma.
23. martsil 2021 jai kanalis kinni uks maailma suurimaid konteinerilaevu, 400 meetri pikkune 59 m laiune 14,5 m suvisega ja
kogumahutavusega
220 940
Ever Given
. Vaidetavalt lukkas tuuleiil Punaselt merelt Vahemere poole soitva laeva voori kanali paremasse kaldasse ning laeva ahter laks inertsi tottu vastu kanali vasakut kallast.
[8]
Laevaliiklus seisis kuni 29. martsi keskpaevani. Selle ajaga kogunes kanali labimise ootele rohkem kui 300 alust.
[9]