Stanisław Lem

Stanisław Lem
Stanisław Lem
Sunniaeg	12. september 1921 ; Lviv
Surmaaeg	27. marts 2006 (84-aastaselt) ; Krakow
Amet	filosoof , esseist, kirjanik , arst , teadlane, naitekirjanik
Autasud	Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind
Koduleht	https://lem.pl
Autogramm
	[ muuda Wikidatas ]

Stanisław Herman Lem ( 12. september 1921 Lviv ? 27. marts 2006 Krakow ) oli juudi paritolu Poola kirjanik, filosoof ja satiirik .

Lem on tuntud pohiliselt oma teadusliku fantastika jargi. Tema teoseid on tolgitud 41 keelde ja tema raamatuid on muudud ule 27 miljoni eksemplari.

Lem sundis jouka Poola juudist kurguarsti pojana. 1939 . aastal lopetas ta Lvivis Karol Szajnocha nimelise II Gumnaasiumi. Noukogude okupatsiooni ajal 1940 ? 1941 oppis Lvivi ulikoolis arstiteadust . Saksa okupatsiooni ajal tootas Lem juudi paritolu varjamiseks voltsitud dokumentidega automehaaniku ja keevitajana ning osales vastupanuliikumises .

Lemi kasvatati katoliiklaseks , kuid hiljem sai temast ateist "moraalsetel pohjustel ... Maailm tundus mulle kokku panduna niivord valulikul viisil, et ma eelistan uskuda, et see pole loodud ... tahtlikult". ^[1]

1946 . aastal kolis Lem koos perekonnaga Noukogude territooriumile jaanud Lvivist Krakowisse . Seal jatkas ta arstiteaduse oppimist Jagiełło ulikoolis , kuid talle hakkas vastu lossenkismi propageerimine ja viimasel eksamil kukkus ta pooleldi meelega labi. Seetottu ei antud talle arstidiplomit. Tema kursusekaaslased saadeti uldjuhul sojavaearstideks, kuid Lem ei soovinud sojavaes tootada. ^[1]

Lisaks arstiteadusele on ta oppinud filosoofiat . Ta tootas assistendina teadusasutuses ja too korvalt kirjutas jutte. Lemist sai uks populaarsemaid poola kirjanikke. Ta on laialt tuntud ka valismaal. 1976 . aastal vaitis Theodore Sturgeon , et Lem on kogu maailmas koige enam loetav ulmekirjanik.

Lem polnud kommunist, kuid ei toetanud ka Solidaarsust : ta nagi, et sellel on head plaanid, kuid on taiesti eluvooras. ^[1] 1982 . aastal, kui Poolas kuulutati valja sojaseisukord , emigreerus Lem Laane-Berliini ja elas hiljem Viinis . 1988 . aastal naasis ta Poolasse.

Tema teosed kasitlevad filosoofilisi teemasid: arutlusi tehnika arengu ja intellekti loomuse kohta ning inimkonna kohast universumis , kahepoolse suhtlemise ja arusaamise voimatust tulnukatega, ahastust inimloomuse piiratuse parast. Tema teoseid on kasitletud ka esseede voi filosoofiliste raamatutena.

Ameerika Uhendriikide ulmekirjanike organisatsioon Science Fiction and Fantasy Writers of America valis 1973 . aastal Lemi auliikmeks, ent 1976 . aastal vottis temalt selle tiitli ara Lemi markuste tottu kaasaegse teadusliku fantastika kohta. Tema meelest oli see halbade ideedega ja halvasti kirjutatud ning huvitatud rohkem seiklustest kui ideedest ja uutest kirjanduse vormidest. Organisatsioon pakkus Lemile tavalise liikme staatust, mille ta lukkas tagasi.

1981 . aastal sai Lem Wroclawi ulikooli audoktoriks , 1998 . aastal Jagiełło ulikooli , Lvivi ulikooli ja Opole ulikooli audoktoriks ning 2003 . aastal Bielefeldi ulikooli audoktoriks.

1997 . aastal sai ta Krakowi linna aukodanikuks . 1986. aastal anti talle Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind .

Lemi jargi on nimetatud asteroid 3836 Lem , mille avastas 1979 . aastal NSV Liidu astronoom Nikolai T?ernohh .

Teosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

"Astronauci" ("Astronaudid", romaan tuumasoja tagajargedest, 1951 )
"Szpital przemienienia" ("Muundumise haigla", 1955 )
"Czas nieutracony" ("Kaotamata aeg", 1955)
"Sezam" ("Seesam", 1955)
"Obłok Magellana" ("Magalhaesi pilv", 1956 )
"Dialogi" ("Dialoogid", novellikogu, 1957 )
"Dzienniki gwiazdowe" ("Tahepaevikud", novellikogu, 1957, eesti keeles " Ijon Tichy kosmoserandude paevikud " Olev Joe tolkes 1961 , uustrukk 2003 )
"Eden" (" Eeden ", 1959 , eesti keeles 1989 valjaandes "Solaris; Eeden", tolkinud Aarne Puu , sari " Ponevik ", Eesti Raamat , Tallinn)
"?ledztwo" ("Juurdlus", 1959)
"Inwazja z Aldebarana" ("Sissetung Aldebaranilt", 1959)
"Pami?tnik znaleziony w wannie" ("Vannist leitud markmed", 1961)
"Powrot z gwiazd" (" Tagasitulek tahtede juurest ", 1961, eesti keeles 1976 Gunnar Kaarendi tolkes)
" Solaris " (1961, eesti keeles koos "Eedeniga" 1989, 2. trukk 2005 sarjas " Eesti Paevalehe raamat ", nr 12)
"Ksi?ga robotow" ("Robotiraamat", 1961, eesti keeles novell "Doktor Vliperdiuse sanatoorium" Hendrik Lindepuu tolkes 2003)
"Noc ksi??ycowa" ("Kuuvalge oo", 1963 )
"Niezwyci??ony" ("Voitmatu", 1964 )
" Summa Technologiae " (esseed, 1964, eesti keeles katkendid ajakirjas Horisont )
"Bajki robotow" ("Robotite muinasjutud", 1964, eesti keeles Hendrik Lindepuu tolkes 2021, kirjastus Paike ja Pilv )
"Cyberiada" ("Kuberiaad", 1965 )
"Wysoki zamek" ("Korge loss", 1966 )
"Ze wspomnien Ijona Tichego" ("Ijon Tichy malestustest", 1967 , eesti keeles " Ijon Tichy malestused " Jaan Kaplinski tolkes 1967, uustrukk 2003)
"Filozofia przypadku" ("Juhuse filosoofia", 1968 )
"Głos Pana" ("Issanda haal", 1968)
"Opowie?ci o pilocie Pirxie" ("Jutustused piloot Pirxist", 1968, Poola? Eesti film " Navigaator Pirx ")
"Fantastyka i futurologia" ("Fantastika ja futuroloogia", 1970 )
"Doskonała pro?nia" ("Absoluutne vaakuum", 1971 )
"Kongres futurologiczny" ("Futuroloogiakongress", 1971)
"Wielko?? urojona" ("Imaginaarne suurus", 1973 )
"Golem XIV" (1973)
"Rozprawy i szkice" ("Traktaadid ja visandid", 1974 )
"Katar" (1976)
"Wizja lokalna" ("Kohalik nagemus", 1981 )
"Prowokacja" ("Provokatsioon", 1984 )
"Biblioteka XXI wieku" ("21. sajandi raamatukogu", 1986 )
"Fiasko" ( 1987 )
"Pokoj na Ziemi" ("Rahu Maa peal", 1987)
"Człowiek z Marsa" ("Inimene Marsilt", 1994 )
"Tajemnica chi?skiego pokoju" ("Hiina toa saladus", 1996 )
"Bomba megabitowa" ("Megabitine pomm", 1999 )
"Okamgnienie" ("Silmapilk", 2000 )
"Tako rzecze Lem" ("Nii utleb Lem", 2002 )