 | Selles artiklis on vaidlustatud vaiteid. Artikli sisu voib olla vaar.
Lisateavet vaidlustamise pohjuse kohta saad
artikli arutelust
.
|
Sionism
on rahvusvaheline
juutide
poliitiline liikumine
, mis toetab juutide kodumaad Iisraeli. Moiste "sionism" vottis 1890. aastal kasutusele Viini opetlane Nathan Birnbaum.
Sionistliku liikumise asutas ametlikult
Austria-Ungari
ajakirjanik
Theodor Herzl
19. sajandi
lopus, kuid see parineb juba varasemast ajast. Liikumise peamiseks edulooks on
Iisraeli riigi
loomine
1948
. aastal, mis on maailma ainuke ja esimene moodne juudi riik.
Sionistlik liikumine on tanapaeval Iisraeli riigi ja valitsuse toetusorganisatsioon.
Encyclopedia Britannica
kirjeldab
"sionismi"
kui ?juutide rahvuslikku liikumist, mille eesmark on juutide rahvusliku kodumaa loomine Palestiinasse ? juutide algsele kodumaale ? ja selle toetamine.
The American Heritage Dictionary of the English Language
(neljas valjaanne) kirjutab, et sionism on ?juutide liikumine, mis tekkis 19. sajandil vastuseks kasvavale
antisemitismile
ning soovis taasluua juutide kodumaad Palestiinasse“.
Sionism pohineb
usulisel traditsioonil
, mis seob juudid Iisraeli maaga, kus usutavasti arenes juutide rahvus valja ajal, mis jaab aastate 1200 e.m.a. ja 70 m.a.j. vahele.
Kuigi sionism pohineb religioossel traditsioonil, oli moodne liikumine peamiselt sekulaarne ehk ilmalik.
Parast
holokausti
sai sionismist peamine juutide poliitiline liikumine.
Sona ?sionism“ tuleneb sonast ?siion“ ehk ?zion“ (heebrea keeles: ????,
Tsiyyon
), mis oli uks Jeruusalemma ja Iisraeli maa nimedest juutide puhakirjas. Austria juudist kirjastaja
Nathan Birnbaum
oli esimene, kes hakkas kasutama seda juudi rahvusluse terminina.
Moned inimesed ja ruhmitused kasutavad terminit ?sionism“ selleks, et oigustada juutide rundamist. Ajaloolaste
Walter Laquer
'i,
Howard Sachari
ja
Jack Fischeri
andmetel kasutavad antisemitismi apologeedid sona ?sionist“ ka eufemismina juutide kohta.
Juudi ortodoksse ruhmituse
Neturei Karta
liikmed usuvad, et traditsioonilise judaismi jargi on Iisrael paik, mille andis Jumal israeliitidele, ning ehkki juutide oigus sellele maale on alaline ja voorandamatu, peab
messias
tulema enne, kui Iisrael voib naasta juutide kontrolli alla.
Adolf Hitleri
voimuletulek
Saksamaal
1933
. aastal ja juutide suhtes labiviidavad riiklikud repressioonid pohjustasid uue touke sionismile.
Vaide, nagu juudid saaksid elada turvaliselt kristlikes uhiskondades, kummutus.
[
kusitav
]
Enamik riike sulges oma uksed juutide immigratsioonile. Hulk
emigrante
soovis soita Palestiinasse, kuid seal tol ajal valitsenud Briti voimud kehtestasid pogenikele
immigratsioonikvoodid
, kuna sellesse vaikese territooriumiga piirkonda, kus puudus eluks vajalik
infrastruktuur
ning olid pingelised ja vagivallaaktidega loppevad suhted kohalikute araablaste ja juutide vahel, soovisid emigreeruda eluohtlikust
Natsi-Saksamaalt
kumned voi isegi sajad tuhanded inimesed.
Need, kes ei suutnud maksta brittidele
[
kusitav
]
, jaid ootenimekirjadesse ning veetsid aastaid oppides
heebrea keelt
ja pollumajandust.
Natsid
tahtsid ajada juute Saksamaalt ara, kuid ei lubanud neil varandust kaasa votta. Selle tagajarjel leppis
Palestiina Juudi Agentuuri
poliitilise osakonna ulem (n-o valisminister)
H?ayyim Arlozorov
natsidega kokku
Havaara leppe
, mille alusel voisid juudid eksportida kaupu Palestiinasse. Seal kaubad muudi ning sissetulek anti immigrantidele. Arlozorov tapeti selle leppe parast
Tel Avivis
1933. aastal. Moned ajaloolased on seisukohal, et Arlozorov tapeti
ETSELi
poolt
[
viide?
]
.
1934
. aastal hakkasid
revisionistid
organiseerima illegaalset immigratsiooni Palestiinasse. Juutide rahvaarv Palestiinas hakkas kiiresti kasvama ning see viis majanduse tousuni, samas pohjustas juutide hulga kasv araablaste ulestousu.
1938
. aastal hakkasid ka vasakpoolsed sionistid organiseerima immigratsiooni Palestiinasse.