Sionism

Allikas: Vikipeedia

Sionism on rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine , mis toetab juutide kodumaad Iisraeli. Moiste "sionism" vottis 1890. aastal kasutusele Viini opetlane Nathan Birnbaum.

Sionistliku liikumise asutas ametlikult Austria-Ungari ajakirjanik Theodor Herzl 19. sajandi lopus, kuid see parineb juba varasemast ajast. Liikumise peamiseks edulooks on Iisraeli riigi loomine 1948 . aastal, mis on maailma ainuke ja esimene moodne juudi riik.

Sionistlik liikumine on tanapaeval Iisraeli riigi ja valitsuse toetusorganisatsioon.

Encyclopedia Britannica kirjeldab "sionismi" kui ?juutide rahvuslikku liikumist, mille eesmark on juutide rahvusliku kodumaa loomine Palestiinasse ? juutide algsele kodumaale ? ja selle toetamine.

The American Heritage Dictionary of the English Language (neljas valjaanne) kirjutab, et sionism on ?juutide liikumine, mis tekkis 19. sajandil vastuseks kasvavale antisemitismile ning soovis taasluua juutide kodumaad Palestiinasse“.

Sionism pohineb usulisel traditsioonil , mis seob juudid Iisraeli maaga, kus usutavasti arenes juutide rahvus valja ajal, mis jaab aastate 1200 e.m.a. ja 70 m.a.j. vahele.

Kuigi sionism pohineb religioossel traditsioonil, oli moodne liikumine peamiselt sekulaarne ehk ilmalik.

Parast holokausti sai sionismist peamine juutide poliitiline liikumine.

Sona ?sionism“ tuleneb sonast ?siion“ ehk ?zion“ (heebrea keeles: ????, Tsiyyon ), mis oli uks Jeruusalemma ja Iisraeli maa nimedest juutide puhakirjas. Austria juudist kirjastaja Nathan Birnbaum oli esimene, kes hakkas kasutama seda juudi rahvusluse terminina.

Moned inimesed ja ruhmitused kasutavad terminit ?sionism“ selleks, et oigustada juutide rundamist. Ajaloolaste Walter Laquer 'i, Howard Sachari ja Jack Fischeri andmetel kasutavad antisemitismi apologeedid sona ?sionist“ ka eufemismina juutide kohta.

Juudi ortodoksse ruhmituse Neturei Karta liikmed usuvad, et traditsioonilise judaismi jargi on Iisrael paik, mille andis Jumal israeliitidele, ning ehkki juutide oigus sellele maale on alaline ja voorandamatu, peab messias tulema enne, kui Iisrael voib naasta juutide kontrolli alla.

Adolf Hitleri voimuletulek Saksamaal 1933 . aastal ja juutide suhtes labiviidavad riiklikud repressioonid pohjustasid uue touke sionismile. Vaide, nagu juudid saaksid elada turvaliselt kristlikes uhiskondades, kummutus. [ kusitav ] Enamik riike sulges oma uksed juutide immigratsioonile. Hulk emigrante soovis soita Palestiinasse, kuid seal tol ajal valitsenud Briti voimud kehtestasid pogenikele immigratsioonikvoodid , kuna sellesse vaikese territooriumiga piirkonda, kus puudus eluks vajalik infrastruktuur ning olid pingelised ja vagivallaaktidega loppevad suhted kohalikute araablaste ja juutide vahel, soovisid emigreeruda eluohtlikust Natsi-Saksamaalt kumned voi isegi sajad tuhanded inimesed.

Need, kes ei suutnud maksta brittidele [ kusitav ] , jaid ootenimekirjadesse ning veetsid aastaid oppides heebrea keelt ja pollumajandust.

Natsid tahtsid ajada juute Saksamaalt ara, kuid ei lubanud neil varandust kaasa votta. Selle tagajarjel leppis Palestiina Juudi Agentuuri poliitilise osakonna ulem (n-o valisminister) H?ayyim Arlozorov natsidega kokku Havaara leppe , mille alusel voisid juudid eksportida kaupu Palestiinasse. Seal kaubad muudi ning sissetulek anti immigrantidele. Arlozorov tapeti selle leppe parast Tel Avivis 1933. aastal. Moned ajaloolased on seisukohal, et Arlozorov tapeti ETSELi poolt [ viide? ] .

1934 . aastal hakkasid revisionistid organiseerima illegaalset immigratsiooni Palestiinasse. Juutide rahvaarv Palestiinas hakkas kiiresti kasvama ning see viis majanduse tousuni, samas pohjustas juutide hulga kasv araablaste ulestousu. 1938 . aastal hakkasid ka vasakpoolsed sionistid organiseerima immigratsiooni Palestiinasse.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]