Siseminister
Winston Churchill
(vasakult teine) sundmuspaigal
Sidney Streeti piiramine
(ka
Stepney lahing
) oli
tulevahetus
jaanuaris 1911
Suurbritannias
Londoni
East Endis
uhelt poolt
Londoni politsei
ja
Suurbritannia armee
uhendvae ning teiselt poolt
lati
anarhistide vahel. Piiramise eellugu algas juba 1910. aasta detsembris lati immigrantide salga juveelivarguse katsega
Houndsditchi
tanaval. Roovi kaigus hukkus kolm politseinikku ning latlaste juht George Gardstein. Kaks politseinikku sai viga.
Suur-Londoni politsei
ja Londoni politsei hakkasid asja uurima ning vahistasid kahe nadala jooksul enamuse Gardsteini kaasosalistest. Polisteile laekus teave, et kaks viimast kurjategijat peidavad end
Stepneys
aadressil Sidney Street 100. Korrakaitsjad evakueerisid kohalikud elanikud ning 3. jaanuari hommikul algas tulevahetus. Kuna politsei relvastus jai kurjategijate omale alla, kutsuti appi ka armee. Piiramine kestis ligi kuus tundi ning selle lopus suttis teadmata pohjustel maja, kus latlased end peitsid. Uks kahest roovlist sai enne tulekahju levima hakkamist kuulitabamuse. Sundmuskohale joudnud
tuletorjujad
leidsid rusudest kaks laipa, maja kokkukukkumisel hukkus uks tuletorjuja.
Sidney Streeti piiramine oli esimene kord, kui politsei pidi Londonis appi kutsuma sojavae. Lisaks oli tegu Suurbritannia esimese sellise juhtumiga, mis saadi filmilindile, kuna seda filmis
Pathe News
. Monedel kaadritel oli naha ka
siseminister
Winston Churchilli
, kelle kohalviibimise tottu lahvatas poliitskandaal operatsiooni juhtimise ule. Mais 1911 toimunud juveeliroovi katse kohtuistungil moisteti koik peale uhe suudistatava oigeks. Piiramisest on valminud nii filme ("
Mees, kes teadis liiga palju
" (1934) ja "
The Siege of Sidney Street
" (1960)) kui romaane. Sundmuste sajanda aastapaeva puhul nimetati kaks Sidney Streeti maja uhe salga liikme, kes toenaoliselt ei viibinud ei roovi ega tulistamise juures, Peter the Painteri (P?teris Kr?sot?jsi) jargi. Hukkunud politseinikele ja tuletorjujale pustitati malestustahvlid.
