Setod

Seto Kuningriigi paev Mikitamael 2006. aastal

Setod ( seto keeles setoq voi setokosoq ), ka setud ja setukesed , on eestlaste etniline ruhm, kelle poline asuala on Kagu-Eestis Setumaal . Setode uldarv on ligi 10 000. ^[
viide?
]

Vanavene kroonikais on setod tuntud kui Pihkva t?uudid . Nende asuala I aastatuhandel ulatus praegusest kaugele louna poole, holmates suuremat osa Pihkva Emajoe ( Velikaja jogi ) valgalast. Pohja pool ulatusid setode valdused Oudovani . Krivit?ite hoimu saabudes 7. sajandil taandus osa setosid loodesse Ugandi maakonda, osa jai kohale ja teatud maaral venestus.

Tanapaeval elab suur osa setosid Tartus ja Tallinnas . Parast 1991 . aastat jai osa setosid Venemaa poolele Petseri rajooni . Setosid elab ka Venemaa Foderatsiooni Krasnojarski krais , kuhu asuti umber Setomaal valitseva maanappuse tottu 19. sajandi lopus ja 20. sajandi alguses ^[1].

Setod on oigeusklikud , kuid sailinud on paganlikke uskumusi. Nad raagivad voru murdele voi voru keelele lahedast setu murret voi setu keelt (uks lounaeesti keeltest ), milles on palju vene mojusid.

17. juunil 2010 lisas Venemaa valitsus setod 46. rahvusena vaikesearvuliste polisrahvaste nimekirja ^[2]^[3].

Seto tahtpaevi [ muuda | muuda lahteteksti ]

7. jaanuar ? Jeesuse Kristuse sundimise puha ? talsipuhi
14. jaanuar ? Issanda umberloikamise puha; puha Vassili Suure malestuspaev, "vana" uus aasta
19. jaanuar ? Jumalailmumise, Issanda ristimise puha, viirist'mine
15. veebruar ? Issanda vastuvotmise puha, kundlepaiv
8 paeva enne suurt paastu ? hingedepaiv , surnuaiapuha
neljapaev enne suurt paastu ? paabapraasnik
puhapaev enne suurt paastu ? andeksandmise puhapaev, maasenits
7-nadalane suur paast (liikuv tsukkel enne ulestousmispuha)
6. marts ? ahunapaiv
nadal enne ulestousmispuha ? Issanda Jeruusalemma minemise puha, palmipuudepuha e urbopaiv
nadal parast ulestousmispuha, antipaasa ? Tooma puhapaiv, ollotuspuhi, kollapuhapaiv
9 paeva parast ulestousmispuha ? hingedepaiv , roomu kuulutamine surnutele, raadovits , surnuaiapuha
6. mai ? suurkannataja Georgiuse malestuspaev ? juripaiv
12. mai ? rausapaiv
22. mai ? puha ulempiiskopi Nikolai Imetegija malestuspaev, migulapaiv
40 paeva parast ulestousmispuha, neljapaev ? Issanda taevaminemise puha, suur ristipaiv
laupaev enne suvistepuhi ? vanemate laupaev, uinunute malestuspaev
7 nadalat parast ulestousmispuha ? kolmainu Jumala puha, suvistepuhi , nelipuhi
7. juuli ? Ristija Johannese sundimise puha ? jaanipaiv
12. juuli ? puhade ulemapostlite Peetruse ja Pauluse malestuspaev, piitrepaiv
juulikuu viimane reede ? suurkannataja Paraskeva malestuspaev, paatnits
2. august ? puha prohvet Eelija malestuspaev, iljapaiv
7. august ? puha oiglase Anna, Jumalasunnitaja ema malestuspaev ? annepaiv
19. august ? Issanda muutmise puha ? paasapaiv
28. august ? Jumalasunnitaja Neitsi Maria uinumise puha , maarjapaiv
1. september - suussevotupuha, tahistati viljakoristuse loppu ning kupsetati selle puhul uudisviljast leib, mida soodi ("voeti uusi ande suusse")
11. september ? eelkaija Ristija Johannese pea maharaiumise paev, ivanaskorona, porovikupaiv
21. september ? neitsi Maarja sundimise puha, v aike maarjapaiv
27. september ? risti ulendamise puha, vissenja
14. oktoober ? Jumalasunnitaja Neitsi Maria kaitsmise puha, maa-mihklipaiv
laupaev enne suurkannataja Dimitri malestuspaeva 8. novembril ? hingedepaiv, Midrosk , surnuaiapuha
10. november ? puha vagamarter Paraskeva malestuspaev, ramman
11. november ? suurkannataja Anastasia malestuspaev, nahtsipaiv
21. november ? puhade peaingel Miikaeli ning koigi ilmihuta vagede malestuspaev, mihalapaiv
4. detsember ? neitsi Maarja templisseviimise puha, leemeti-maarjapaev
9. detsember ? suurkannataja Georgiuse malestuspaev ? vaike (talvine) juripaiv
19. detsember ? puha ulempiiskop Nikolai Imetegija malestuspaev, ( talvine) migulapaiv