Krahv
Sergei Witte
(
29. juuni
(
vana kalendri
jargi 17. juuni)
1849
Thbilisi
–
13. marts
(vkj. 28. veebruar)
1915
Petrograd
) oli
Venemaa Keisririigi
poliitik ja riigiametnik.
Witte perekond oli ilmselt parit
Hollandist
ning elas enne
Pohjasoda
Baltikumis
Rootsi
voimu all.
Krahv Witte oli
1891
–
1892
Venemaa Keisririigi
teedeminister, aastail
1892
–
1903
rahandusminister ning viis labi
rahareformi
, viies
rubla
1897
. aastal ule
kullastandardile
.
Tema ajal kasvas Venemaa keisririigi majandus edukalt ning paistis, et ees ootab majanduslik oitseng. Kuid siis sattus ta konflikti
Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi
siseminister
Vjat?eslav von Plehwega
ning pidi oma ametikohast loobuma.
Aastail
1903
–
1906
oli ta Venemaa keisririigi Ministrite Noukogu esimees.
Witte oli liberaalsete vaadetega ning suhteliselt hea poliitik, kuid
Nikolai II
jaoks oli ta liiga liberaalne.
Ta pidi
1906
ametist lahkuma, sest oli ette pannud
konstitutsioonilise monarhia
loomist ning demokraatlikke valimisi.
[
viide?
]
Witte suri
Esimese maailmasoja
ajal, puudes selle alguses veel Venemaad tulutult hoiatada sotta mitte sekkumast, sest see toovat kaasa katastroofi kogu Euroopale.
- Ni?ni Novgorod (13. september 1893)
- Kaasan (17. marts 1894)
- Odessa (12. mai 1894)
- Arhangelsk (21. juuli 1894)
- Saraatov (9. aprill 1895)
- Vjatka (13. juuli 1895)
- Berdjansk (4. jaanuar 1896)
- Sarapul (23. mai 1896)
- Simbirsk (25. juuli 1896)
- Orenburg (24. oktoober 1896)
- Jekaterinburg
(24. oktoober 1896)
[1]
- Kiiev (5. marts 1898)
- Saransk (31. detsember 1898)
- Tallinn
(3. juuni 1899)
[2]
- Velikije Luki (8. juuli 1899)
- T?erpovts (12. august 1899)
- Tihvin (1. november 1901)
- Borovit? (8. detsember 1902)
- Aleksandrovsk (26. detsember 1902)