한국   대만   중국   일본 
Semen Tomo?enko ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Semen Tomo?enko

Allikas: Vikipeedia
Semen Tomo?enko
Sunniaeg 18. veebruar 1895
Orman, Akkermani maakond , Bessaraabia kubermang , Vene Keisririik (tanapaeval Furmanivka , Kilija rajoon , Odessa oblast , Ukraina )
Surmaaeg 31. marts 1970
NSV Liit , Moskva
Teenistus Vene Keisririik 1914?1917,
NSV Liit 1917?1960
Auaste Noukogude Liidu marssal

Semen Tomo?enko (veneparaselt Semjon Timo?enko ; ukraina keeles Семен Костянтинович Тимошенко ; 18. veebruar 1895 ? 31. marts 1970 ) oli NSV Liidu sojavaelane.

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Semen Tomo?enko sundis Ormani kulas Bessaraabia kubermangus tanapaeva Ukraina aladel talupoja peres.

Ta oppis kulakoolis. 1914. aasta detsembris laks Timo?enko sojavakke. Vottis osa Esimesest maailmasojast . 1918. aastal liitus Punaarmeega , 1919. aastal astus bol?evike parteisse .

Vene kodusoja ajal voitles mitmetel rinnetel, markimisvaarseim neist oli Tsaritsoni lahing , kus kohtus Jossif Staliniga .

Parast kodusoda oli ta sojavaeringkonna komandor Valgevenes (al 1933), Kiievis (1935), Kaukaasias , Harkivis ja veel kord Kiievis (1938).

1939. aasta septembris vottis ta osa Poola vallutamisest ja novembris 1939 lahingutest Soome vastu Talvesojas .

7. mail 1940 anti talle Noukogude Liidu marssali auaste ning nimetati NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi kaitse rahvakomissariks.

22. juunil 1941, kui Saksamaa alustas soda NSV Liiduga , voitles Timo?enko laanerindel Smolenskis ja Kiievis . 19. juulil 1941 voeti kaitse rahvakomissari ametilt maha.

1942. aasta mais voitles Harkivis ning juulis pidas lahinguid Stalingradi all .

Parast soda juhtis mitmeid sojavaeringkondi ning oli tool inspektorina NSV Liidu Kaitseministeeriumis .

Semen Tomo?enko suri 31. martsil 1970 ning on maetud Punasele valjakule Kremli muuri aarde.

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Semen Tomo?enkol oli abikaasa, kaks tutart ja poeg.

Auastmed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Autasud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Postmark Semjon Timo?enko kujutisega aastast 1980