See artikkel vajab toimetamist . Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Rumi sultanaat Anadolu Selcuklu Devleti ???????? ??? 1077?1308
Rumi sultanaadi embleem
Tumedaim lilla ? Rumi sultanaadi alad aastal u 1100 Heledam lilla ? Dani?mendidelt aastaks 1174 vallutatud alad Veel heledam lilla ? Ida-Roomalt aastaks 1184 vallutatud alad Heledaim lilla ? Vallutused aastaks 1240
Valitsusvorm	Sultanaat
Sultan	Suleiman ibn Qutulmish (esimene, 1077?1086) Mesud II (viimane, 1303?1308)
Pealinn	?znik Konya Sivas
Pindala	400 000 km² (1243)
Riigikeeled	parsia keel (ametlik kohtu ja kirjanduse keel)
Peamised keeled	Vana-Anatoolia turgi keel (laialdaselt levinud)
Eelnev Jargnev Seld?uki impeerium Dani?mendid Mengujekiidid Saltukiidid Artukiidid Anatoolia beylikid Otomani impeerium Ilkhanaat Kiliikia Armeenia kuningriik

Rumi seld?ukkide sultanaat , ka Rumi sultanaat voi Ikoonioni sultanaat oli turgi-parsia sunniitlik riik (aastatel 1077?1308), mis loodi nendele Anatoolia aladele, mille Seld?ukkide riik vallutas Butsantsilt . Ikoonioni sultanaadi rajasid seld?ukkide dunastia valitsejad.

Rumi sultanaat loi parast Manzikerti lahingut aastal 1077 Suleiman ibn Qutulmishi juhtimisel Seld?ukkide impeeriumist lahku, pealinnaks sai ?znik , hiljem Konya . Sultanaat oli voimsuse tipul 12. sajandi lopus ja 13. sajandi alguses, kui suudeti vallutada Butsantsi tahtsamaid sadamaid Vahemere ja Musta mere rannikul. Idas vallutati mitmeid turgi vaikeriike ja jouti Vani jarveni . Kaubavahetus Iraani ja Kesk-Aasiaga labi Anatoolia arenes tanu karavanserai vorgustikule. Arenes ka kaubavahetus Genova vabariigiga . Kiire areng voimaldas allutada Ida-Anatoolia turklaste riike ( Dani?mendide , Mangud?ekiidide , Saltukiidide ja Artuqiidide riigid).

Seld?ukkide riik norgenes ristisodade kaigus margatavalt, loplikult alistuti mongolitele parast Kose Dagi lahingut aastal 1243. Seld?ukkidest said Ilkhanaadi vasallid. Nende mojuvoim regioonis vahenes 13. sajandi teise poole jooksul veelgi. Viimane seld?ukkide dunastia Ilkhanaadi vasall, Mesud II , morvati aastal 1308. Parast sultanaadi loppu olid Anatoolias mitmed vaiksemad Anatoolia beilikid , mille seast uhest, Osmani dunastiast , sai hiljem Osmanite impeerium .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rajamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

1070. aastatel, parast Manzikerti lahingut , sai Laane- Anatoolias voimule Suleyman bin Kutalmı? , Malik-?ahh I kauge sugulane ja endine pretendent Seld?ukkide impeeriumi troonile. Aastal 1075 vallutas ta Izmiti ja Izniki linnad. Kaks aastat hiljem kuulutas ta end iseseisva Seld?ukkide riigi sultaniks ja tegi Iznikist pealinna.

Aastal 1078 palus Ida-Rooma keiser Michael VII Doukas Suleyman bin Kutalmı?ilt abi voitluses Nikephoros III Botaneiatese , Anatoolia teema komandori, kes oli troonile purgimas, vastu. Suleyman loikas Botaneiatese ja tema sojavae tee Kutahya ja ?zniki vahel, Botaneiates tegi Suleymanile pakkumise liituda massuga, ta pakkus palju suuremat tasu kui keiser. Botaneiatesel onnestuski keisriks saada, vastutasuks abi eest lubas ta Suleymanil hakata valitsema Bosporuse Aasia osa, Konstantinoopoli laheduses. Kaks aastat hiljem toetas Suleyman uut Ida-Rooma massajat, Nikephoros Melissenost . Melissenos lubas vastutasuks abi eest Suleimanil asutada pusiva baasi Nikaias . Varsti oli kogu Bituunia tema kontrolli all, sellega sai ta takistada kommunikatsiooni Ida-Anatoolia ja Konstantinoopoli vahel. Suleiman jatkas oma valduste laiendamist, aastal 1085 vallutas ta Antakya .

Aastal 1086 tappis Tutush I , seld?ukkide Suuria valitseja, Suleymani Antakya linnas; Suleymani poeg Kilij Arslan I vangistati. Kui Malik-?ahh aastal 1092 suri, vabastatu Kilij Arslan ja ta vottis kohe oma isa valitsetud aladel voimu.

Ristisojad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kilij Arslan sai esimese ristisoja (1096?1099) kaigus luua ning oli sunnitud taganema Kesk-Anatooliasse, kus ta tegi pealinnaks Konya linna. Aastal 1107 proovis ta vallutada alasid idas ning vallutas ka Mosuli . Arslan suri samal aastal, voideldes Malik-?ahhi poja Mehmed Tapariga .

Samal ajal taasvallutas jargmine Rumi seld?ukkide sultan Malik-?ahh (mitte segamini ajada samanimelise seld?ukkide sultaniga) Konya . Butsantsi keisri Alexios I sojaretkega Rumi seld?ukkide sultanaadile ja 1116. aastal toimunud Philomelioni lahingus Butsantsi vaed Alexiose juhtimisel voitsid Rumi seld?ukkide sultani (1107?1116) Malik-?ahhi vagesid ning sundisid lopetama ruusteretked Butsantsi aladele.

Aastal 1116 sai Arslani poeg Mesud I Dani?mendiidide abiga Konya enda valdusse. 1121 . aastal kuulutas Rumi seld?ukkide sultan Mesud I Gruusiale d?ihaadi , kuid sai Didgori lahingus Gruusia vagedelt luua. 1122. aastal vallutasid Gruusia vaed ka Thbilisi , millest sai riigi pealinn. Jargnevatel aastatel vallutati ?irvan ning suur osa Armeeniast. Davith IV suri 1125. aastal, jattes endast maha riigi, millest oli saanud piirkondlik suurvoim.

Mesudi surmaks aastal 1156 olid Rumi seld?ukid saanud kontrolli peaaegu kogu Kesk-Anatoolia ule. Mesudi poeg Kilij Arslan II vallutas dani?mendidelt veel viimased Sivase ja Malatya umbruses asuvad alad. Aastal 1176 voitis Kilij Arslan II Myriokephaloni lahingus Manuel I Komnenose juhitud Butsantsi vagesid, see andis tugeva loogi Butsantsi ulemvoimule selles piirkonnas. Aastal 1190 oli Konya ajutiselt Saksa-Rooma riigi poolt okupeeritud, peagi taastas sultanaat oma voimu linnas.

Kui viimane Seld?ukkide riigi sultan Toghrul III aastal 1194 suri, sai Rumi sultanaadist seld?ukkide dunastia ainus riik. Kaykhusraw I vallutas aastal 1205 uuesti Konya. Kaykhusrawi ja tema kahe jargmise mantliparija, Kaykaus I ja Kayqubad I ajal joudis Seld?ukkide riik Anatoolias oma haripunkti. Kaykhusrawi tahtsaim teene oli 1207. aastal vallutatud Vahemere-aarne sadamalinn Antalya . Tema poeg Kaykaus vallutas aastal 1214 Sinopi ja tegi Trapezundi keisririigi oma vasalliks. Aastal 1218 vallutas ta ka Kiliikia Armeenia kuningriigi , kuid kaotas Aleppo linna Al-Kamilile . Kayqubad jatkas eelkaijate vallutusi Vahemere rannikut pidi aastatel 1221?1225. 1220. aastatel saatis ta ekspeditsiooni ule Musta mere Krimmi poolsaarele . Idas voitis ta Mengujekiide ja hakkas survestama Artukiide .

Mongolite vallutused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kaykhusraw II (1237?1246) alustas oma valitsusaega, vallutades alasid Diyarbakıri umbruses. Aastal 1239 tuli tal maha suruda laiaulatuslik ulestous, mida juhtis jutlustaja Baba Ishak . Kolme aastaga onnestus tal mass maha suruda, kuid selle ajaga oli riik kaotanud oma tugipunktid Krimmis ning riigi sojavagi oli oluliselt norgenenud. Sellistes tingimustes tuli tal tegeleda hoopis suurema ohuga, mongolite vallutustega. Mongolid vallutasid aastal 1242 Erzurumi , aastal 1243 purustas Baiju Kose Dagi lahingus sultanaadi vaed ning Rumi sultanaadist sai mongolite ilkhanaadi vasallriik . Sultan ise pogenes 1243. aasta lahingu kaigus laande, kus ta suri kolm aastat hiljem, aastal 1243. Kaykhusraw II surmaga algas kuni 1260. aastani kestnud, alguses kolme, seejarel kahe valitseja periood.

Seld?ukkide riik jagunes Kayhkusrawi kolme poja vahel. Nendest vanim, Kaykaus II (1246?1260), valitses aladel Kızılırmaki joest laanes. Tema nooremad vennad, Kilij Arslan IV ja Kayqubad II , valitsesid alasid joest idas, mongolite vasallidena. Oktoobris 1256 sai Kaykaus II Baijult Aksaray lahistel luua, sellega oli kogu Anatoolia ametlikult Mongke-khaani valdus. Aastal 1260 pogenes Kaykaus II Konyast Krimmi, kus ta aastal 1279 suri. Kilij Arslan IV hukati aastal 1265, sellega sai tema poeg Kaykhusraw III (1265?1284) Anatoolia ainsaks valitsejaks, tegelik voim oli siiski endiselt mongolite kaes.

Riigi lagunemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rumi seld?ukkide sultanaat moranes aina enam vaikesteks emiraatideks ( beylikkideks ), mis eemaldusid jark-jargult nii seld?ukkide kui ka mongolite keskvoimust. Aastal 1277 ruustas Mamluki sultan Baibars Anatooliat ja voitis mongoleid. Seld?ukkide valitsejad said endale ajutiselt uue isanda. Kuid kui ta nagi et kohalikud joud pole piisavad, et end mongolite eest kaitsta, naasis ta Egiptusesse ja Anatoolia laks uuesti Mongoolia riigi alla. 1240. aastatel vallutasid Kiliikia Armeenia kuningriigi vaed Vahemere-aarsed alad Gazipa?ast Silifkeni ; Seld?ukid kaotasid ka Kahramanmara?i ja Besni linnad.

Oma valitsusaja lopus oli Kaykhusraw III-l tegelik voim ainult Konyat umbritsevate alade ule. Moned beylikid jatkasid de jure Konyas valitsuse voimu tunnustamist, sultanid kutsusid end endiselt Fahreddin' ideks (islami uhkuseks). Kui Kaykhusraw III 1284. aastal hukati, muutusid riigi sisekriisid veelgi intensiivsemateks; kriisid jatkusid aastani 1303, kui Kaykaus II poeg Mesud II end Kayseris sultaniks kuulutas. Ta morvati aastal 1308, tema poeg Mesud III-t tabas moni aeg hiljem sama saatus. Seld?ukkide kauge sugulane kuulutas end kohe parast seda Konya sultaniks, kuid ta sai 1328. aastal Karamaniididelt luua ning tema alad vallutati. Sultanaadi valuuta kestis isegi kauem kui riik ise, Seld?ukkide munte kasutati piirkonnas kogu 14. sajandi valtel, ka Osmanite impeeriumis .

Kultuur ja uhiskond [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rumi seld?ukkide sultanid kasutasid voimu teostamiseks parsia-islami religiooni ja kultuuri, isegi poegadele pandi parsia nimesid. Vaatamata turgi paritolule peeti parsia kunsti, kirjandust ja arhitektuuri omaks ning valitsuses kasutati parsia keelt . Ida-Rooma riigil oli riigi ule markimisvaarne mojuvoim, sultanaadis oli suur kreeklaste vahemus.

Karavanseraide , medresede ja mo?eede ehitamisel kasutati Iraani seld?ukkide opetust. Karavanseraid on eriti markimisvaarsed, neid kasutati karavanide peatuskohtadena, seal toimus kaubavahetus ja need pakkusid karavanidele kaitset. Sedasorti ehitisi pustitati Anatooliasse Rumi seld?ukkide ajal umbes sada. Peale Parsia said Rumi seld?ukid arhitektuuris inspiratsiooni ka armeenlastelt, nii kristlastelt kui ka muslimitelt. Anatoolia arhitektuuris on koikidest islami arhitektuuridest koige omaparasemad ja muljetavaldavamad detailid. Hiljem levis Anatoolia arhitektuur ka Delhi sultanaati .

Suurim karavanserai on Sultan Han (ehitatud 1229), mis asub Konya ja Aksaray linna vahelisel teel, Sultanhanı linna lahedal; karavanserai pindala on umbes 3900 m². Kayseri ja Sivase vahel on teine samanimeline karavanserai. Peale Sultanhanı on veel neli tanapaeva Turgi linna saanud nime sealsete karavanseraide jargi. Need on Kangal , Dura?an , Hekimhan ja Kadınhanı , ka Denizli uks linnaosa.

Valitsejad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Seld?ukkide impeerium (1037?1194), keskus Nikaia