Rudolf IV Habsburg ehk Rudolf Rajaja ( Rudolf der Stifter ; 1. november 1339 ? 27. juuli 1365 ) oli Habsburgide valduste ( Austria hertsogkond , Kraini , Karnteni , Steiermargi ja alates 1363 . aastast ka Tirooli ) valitseja 1358 ? 1365 , Albrecht II poeg. Ta on peamiselt tuntud ertshertsogi tiitli loojana.

Rudolf oli uliambitsioonikas, voimalik et isegi suurushullustuses valitseja, kes puudis oma valduste tahtsust igati tosta. Tema ai, Puha Rooma keiser ja Boomimaa kuningas Karl IV , oli oma kuldbullas Habsburgid ilma jatnud kuurvursti tiitlist, mis tahendas oiguslikult nende arvamist Puha Rooma keisririigi teisejarguliste valitsejate hulka. Seda olukorda puudis Rudolf IV parandada, luues ertshertsogi tiitli ja sellega kaasnevad kuurvurstidega vordsed privileegid. Ta vaitis, et neid andsid Austria valitsejatele juba Rooma keisrid. Keiser Karl IV kuulutas selle aga voltsinguks ning ertshertsogi tiitlit aktsepteeris ametlikult alles Habsburgist Saksa-Rooma keiser Friedrich III 1453 . aastal.

Rudolf IV rajas ka Viini ulikooli ( Academia Rudolphina ), mis on vanim pidevalt tegutsenud saksa keeleruumis asuv ulikool. See pidi saama vordvaarseks Karl IV asutatud Praha ulikooliga, ent Austria toonane suhteliselt kolklik kultuurielu seda ei voimaldanud.

1363 . aastal sai Rudolf Margarethe Maultaschilt leppega Tirooli hertsogkonna, mis Habsburgide valduseid margatavalt kasvatas. Kuid juba 1365 . aastal Rudolf suri ning Habsburgide alad laksid tema vendade Albrecht III ja Leopold III katte.