See artikkel on moisaliigist; Vaivara kihelkonnas asus Riigi mois .

Riigimois ehk kroonumois oli riigi omandisse kuulunud mois . Riigimoisa valitsesid riigi maaratud ametnikud, kelle ulesandeks oli tootmise juhtimine ja riigitulu tagamine voi riigi poolt valitud riigirentnikud, kes maksid riigile rendist.

Vanimad riigimoisad kujunesid valja endistest ordu, kloostri, piiskoppide ja maaharrade ametimoisatest. Pohiliselt tekkisid riigimoisad Eesti aladel 16. sajandi teisel poolel parast Liivi soda .

Riigimois Poola-Leedu aladel [ muuda | muuda lahteteksti ]

Poola - Leedu aladel toimus aastatel 1583 ? 1625 suurem moisate umberjagamine. Eriti mastaapselt toimus see parast uue kuninga Stefan Bathory voimuletulekut. Selleks, et vallutatud aladel saksa feodaalide mojuvoimu vahendada, riigistati ule 70% nende maavaldustest. Riigimoisad ehk Poola folvargid jaotati staarostkondadeks keskusega linnustes . Tanapaeva Eesti aladele jai neid uheksa ( Helme , Karksi , Kirumpaa , Laiuse , Poltsamaa , Parnu , Tartu , Vastseliina ja Viljandi ). Riigimoisate talupoegade koormised normeeriti.

Riigimois Rootsi aladel [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rootsi aladel liikus suur osa riigimoisaid donatsiooni kaigus eravaldusse nii emamaal kui ka provintsides . Riigi tulude vahenemise tottu alustas Rootsi kuningas Karl X Gustav vastavalt Rootsi riigipaeva otsusele 1655 , vaatamata moisnike vastuseisule, moisate reduktsiooni ehk neljandikreduktsiooni. Kuid sellest jai riigikassa taitmiseks vaheseks. Karl XI algatusel otsustas Riigipaev 1680 suure reduktsiooni kasuks, mis Eesti aladel toimus pohiliselt 1685 ? 1688 . Moisate taasriigistamisega suurenes riigimoisate arv Eesti aladel 17. sajandi lopuks 460-ni ja riigitulu mitmekordistus. 1690 jagas Rootsi riigivoim Liivimaa kindralkubermangu valdused Eesti ja Liivi distriktiks ning kummagi etteotsa maarati majandusasehaldur, kes pidi tagama riigimoisate majandamise oma distrikti piires. Kroonumoisate valitsemist reguleeris Liivimaal 21.03.1696 majandusreglement, kohalike aadlike hulgast nimetati ametisse kreisikomissar e marsikomissar, kelle ulesandeks oli maakonna piires jarelevalve kroonumoisate ule, lahenduste leidmine kriisiolukordades ( taudid , naljahadad , uleujutused ) ning sojavae abistamine ( majutamisel , varustamisel, labimarsil). Kreisikomissari amet oli tasustatav ^[1] .

Rootsi riigivoim maaras kindlaks riigimoisate talupoegade koormised. 1681 kaotati Liivimaa ja 1687 Eestimaa riigimoisates kroonutalupoegade parisorjus eraoigusliku omandi moistes, kuid sailis sunnismaisus ja seotus moisaga. Riigimoisa rentniku ja talupoegade suhted reguleeriti reglementidega Liivimaal 1691 ja Eestimaal 1696 . Reglementide alusel sai talupoeg oiguse esitada kaebusi rentniku ja kohalike voimukandjate peale kuni kuningani valja.

Riigimoisate talupoegade oigused Rootsi aladel toid leevendust ka ulejaanud moisate talupoegadele, stabiliseerisid olukorda ning kindlustasid talupoegade maakasutus- ja parimisoigust praktikas.

Ruutlimoisatega vorreldes olid riigimoisad tavaliselt tagasihoidlikumalt valja ehitatud.

Riigimois Vene aladel [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vene riigis alustati teenistusmoisaid ehk riigimoisaid eristama parusmoisate korval 15. sajandil . Teenusmoisate eristamine teiste riigile (tsaarile) kuuluvate moisate suhtes kestis Venemaal 18. sajandi alguseni.

Vene voimu ajal 19. sajandil levis uha enam riigimoisate rendileandmine, mille tagajarjel joudis rentnike hulka ka eestlasi.

Riigimoisaid kasutas riik ka vene oigeusu toetamiseks, andes neid kiriku kasutusse. 1860.?1870. aastatel jagati osa riigimoisate maad ka talukohtadeks ja kas renditi valja taludena voi muudi.

Riigimoisad 20. sajandil [ muuda | muuda lahteteksti ]

1919. aasta maareformiga Eesti Vabariigis jagati osa riigimoisaid maasaajatele, kuid osa jatkasid riigimoisatena ja allutati 1922 Pollutooministeeriumi Riigimoisate Valitsusele . Seoses pollu- ja kodumajanduskooli allutamisega Haridusministeeriumile viidi 1935. ja 1936. aastal palju riigimoisaid Pollutooministeeriumi alluvusest Haridusministeeriumi alluvusse. 1938 . aastal oli Eestis Pollutooministeeriumi Pollumajandusosakonna halduses 57 riigimoisa ( Tori riigimois , Moostes riigimois , Alatskivi riigimois , Kostivere riigimois , Jogeva riigimois , Kaarepere riigimois , Sarevere riigimois , Sillapaa riigimois , Kehtna riigimois , Kuusiku riigimois , Polli riigimois , Avanduse riigimois , Oisu riigimois , Karjakula riigimois , Saku riigimois , Putkaste riigimois , Kuremaa riigimois , Janeda riigimois , Arkna riigimois , Vaekula riigimois , Modriku riigimois , Audru riigimois , Karja riigimois , Luunja riigimois , Tahtvere riigimois , Vorbuse riigimois , Olustvere riigimois , Vana-Voidu riigimois , Somerpalu riigimois , Vaimela riigimois ^[2] ) jt.

Riigimoisate Valitsuse otsesel majandamisel olid: Alatskivi riigimois , Audru riigimois , Heimtali riigimois , Huuksi riigimois , Kehra riigimois , Kuremaa riigimois , Kuusiku riigimois , Mooste riigimois , Somerpalu riigimois , Tori riigimois , Torma riigimois , Tahtvere riigimoisad . Riigimoisate Valitsuse jarelevalve all olid: Jogeva riigimois , Karevete riigimois , Luunja riigimois , Podrangu riigimois , Sandla riigimois , Triigi riigimois , Udeva riigimois ja Viisu riigimois . Riigimoisad olid renditud Eesti Seemnevilja Uhisusele , Eesti Sordiparanduse Seltsile ning teistele organisatsioonidele ja uksikisikutele.

Koolide Pollumajapidamise Ameti otsesel majandamisel olid Helme riigimois , Kehtna riigimois , Kolovere riigimois , Lowenruhi riigimois , Manniku riigimois (Oru), Penijoe riigimois , Petseri riigimois , Polli riigimois , Porkuni riigimois , Saksi riigimois , Sarevere riigimois , Vana-Antsla riigimois , Vana-Voidu riigimois , Vaekula riigimois ja Vodja riigimois . Koolide Pollupidamise Ameti jarelevalve all olid Arkna riigimois , Avanduse riigimois , Janeda riigimois , Johvi riigimois , Kaarma-Suuremoisa riigimois , Karja riigimois , Keila riigimois , Koljala riigimois , Modriku riigimois , Olustvere riigimois , Orgita riigimois , Purksi riigimois , Purila riigimois , Putkaste riigimois , Saku riigimois , Sillapaa riigimois (Rapinas), Vana-Vigala riigimois , Vana-Poltsamaa riigimois , Vasula riigimois , Vaimela riigimois .

Vorbuse hobusekasvanduse majapidamine ^[3] Vorbuse riigimoisas ja Udriku Vabadusristi Kavaleride Kodu Udriku moisas majapidamine allusid Kaitseministeeriumile .

1940. aastal nimetati Pollutoo Rahvakomissariaadi Riigimoisate Valitsus Sovhooside Valitsuseks, riigimoisad aga sovhoosideks . 1940. aastal moodustati suurmoisate ja riigimoisate baasil esialgu 113 sovhoosi ^[4] . Sovhooside arv vahenes liitmiste teel, 1941. aasta martsiks neljandikuni varasemast: 27 sovhoosini. Sovhoosid jaid Sovhooside Valitsuse haldusalasse siiski vaid luhikeks ajaks ja juba 1941. aasta suvel likvideeriti Eesti NSV Pollutoo Rahvakomissariaadi Sovhooside Valitsus, ning nende majandid anti ule NSV Liidu Teravilja- ja Loomakasvatuse Sovhooside Rahvakomissariaadile, kus nad koondati Toupiimakarja Sovhooside Tallinna Riiklikku Trusti.

1945 . aastal kaotas noukogude voim Eestis riigimoisad senisel kujul ja muutis suurema osa neist riigimajanditeks ehk sovhoosideks (vt Eesti sovhooside loend ).

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Karjamois
• Kirikumois
• Kloostrimois
• Linnamois
• Mois
• Poolmois
• Ruutlimois

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Teadus Eesti pollumajanduse arenguloos II osa (1918?1940). Riigimoisad , Tartu 2003, Akadeemiline Pollumajanduse Selts , lk 151-152