Riigikontroll on Eesti riigiorgan, mis teostab majanduskontrolli riigivara ja kohaliku omavalitsuse kulude kasutamise ule. Seda juhib riigikontrolor .

Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev soltumatu asutus, kelle ulesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud.

Ulesanded [ muuda | muuda lahteteksti ]

Riigikontroll teostab majanduskontrolli jargmiste asutuste ja isikute ule:

• Riigikogu Kantselei , Vabariigi Presidendi Kantselei , kohtud, Eesti Pank , Riigikantselei ja Oiguskantsleri Kantselei ;
• valitsusasutused ning nende hallatavad riigiasutused ;
• kohaliku omavalitsuse uksused , arvestades kaesoleva paragrahvi loigetes 2 ja 21 satestatut;
• avalik-oiguslikud juriidilised isikud ;
• sihtasutused ja mittetulundusuhingud , kelle asutajaks voi liikmeks on riik voi avalik-oiguslik juriidiline isik;
• ariuhingud , kus riigil voi avalik-oiguslikel juriidilistel isikutel voi kaesoleva loike punktis 5 nimetatud sihtasutustel on kas uksi voi uhiselt valitsev moju enamusosaluse kaudu voi muul viisil, samuti nende ariuhingute tutarettevotjad;
• ariuhingud, kes on saanud riigilt laenu voi kelle laene voi muude lepinguliste kohustuste taitmist tagab riik;
• muud avalik-oiguslike ulesannete taitjad riigi vara kasutamisel ja sailitamisel.

Riigikontroll teostab Riigikontrolli seaduse § 6 loike 2 punktides 1, 2 ja 4 satestatud ulatuses kontrolli:

• kohaliku omavalitsuse uksuste ule munitsipaalvara valdamisel, kasutamisel ja kasutamisel;
• sihtasutuste ja mittetulundusuhingute ule, kelle asutajaks voi liikmeks on kohaliku omavalitsuse uksus;
• ariuhingute ule, kus kohaliku omavalitsuse uksusel on valitsev moju enamusosaluse kaudu voi muul viisil, samuti nende ariuhingute tutarettevotjate ule.

Riigikontroll teostab Riigikontrolli seaduse § 6 loigetes 2 ja 3 satestatud ulatuses kontrolli kohaliku omavalitsuse uksuse valdusse antud riigi kinnis- ja vallasvara, riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste eraldiste, toetuste ning riiklike ulesannete taitmiseks eraldatud raha kasutamise osas.

Riigikontroll kontrollib teiste isikute valdusse antud riigivara kasutamist ja sailimist. Riiklikke toetusi ja sihtotstarbelisi eraldisi saavate isikute puhul on Riigikontrollil oigus teha menetlustoiminguid, et selgitada toetuse voi eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse voi eraldise kasutamise oigusparasust.

Riigikontroll kontrollib riigi ja kohalike omavalitsuse uksuste vahendusel eraldatud Euroopa Liidu vahendite kasutamist ja selliste vahenditega seoses Euroopa Liidu ees voetud kohustuste taitmist. Euroopa Liidu vahendite loppkasutajate ja Euroopa Liidu ees kohustusi omavate isikute suhtes on Riigikontrollil oigus teha menetlustoiminguid, selgitamaks Euroopa Liidu vahendite saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning vahendite kasutamise ja kohustuste taitmise oigusparasust. ^[2]

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Riigikontroll loodi 1918. aasta 27. detsembril. Vabadussojas sojapidamise kulude pidev suurenemine ja eluline noue kasinat riigi raha vaga otstarbekalt ja sihiparaselt kulutada pohjustasid tol paeval Riigikontrolli loomise otsuse, Ajutise Maanoukogua poolt. Eesti esimeseks riigikontroloriks kinnitati, Ajutise Maanoukogu Vanematenoukogu koosolekul 6. jaanuaril 1919, majandusteadlane Aleksander Oinas .

5. veebruaril 1919 kinnitas Eesti Ajutine Maanoukogu ajutise seaduse Riigikontrolli kohta. ^[3] A. Oinas valiti 8. mail 1919 siseministriks, riigikontrolori kohuseid asus taitma, sojavagede peakontrolor ja Riigikontrolli sojavaeosakonna juhataja Aleksander Kask . 1. juulil 1919 valiti uueks riigikontroloriks oigusteadlane Karl August Einbund .

30. juulist kuni 11. oktoobrini 1920 oli riigikontrolor Peeter Reisik ja 11. oktoobrist 1920 kuni 17. martsini 1921 Ferdinand Vellner , seejarel taas Aleksander Oinas. ^[4]

Riigikontroll tegutses 1940. aasta 25. augustini , kui Riigivolikogu poolt Eesti NSV konstitutsiooni vastu votmisega moodustati Eesti NSV ja rahvakomissariaadid ja Riigikontroll likvideeriti. Seejarel loodi Eesti NSV Riigikontrolli Rahvakomissariaat , riigikontrolli rahvakomissari Arkaadi Uiboga .

Eesti taasiseseisvumise jarel voeti vastu 1990. aasta 6. juunil Riigikontrolli seadus. 1990. aasta 20. septembril kinnitati Ulemnoukogu esimehe Arnold Ruutli ettepanekul seitsmeks aastaks riigikontroloriks Hindrek-Peeter Meri . Riigikontroll alustas tegevust l. novembril 1990 Tallinnas Suur-Ameerika tanav 1 asuvas endise Eesti NSV Plaanikomitee hoones, kust 1991. aasta veebruaris koliti Narva maantee 4 asuvasse majja ning augustis 2000 Narva mnt 11a hoonesse, mis praegu kuulub Riigikontrollile.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Riigikontrolli koduleht