See artikkel ootab keeletoimetamist . (September 2020) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

See artikkel vajab toimetamist . Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Artiklis ei ole piisavalt viiteid . Palun aita vaiteid kontrollida ja viiteid lisada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Riigi Julgeoleku Peaamet

Luhend	Sipo
Asutatud	1939
Tegevuse lopetanud	1945
Peakorter	Wilhelmstrasse 101, Berliin
Juht	Reinhard Heydrich 1939?1942 Heinrich Himmler 1942?1943 Ernst Kaltenbrunner 1943?1945
Emaorganisatsioon	Saksa Impeeriumi Siseministeerium

Riigi Julgeoleku Peaamet saksa keeles Reichssicherheitshauptamt, RSHA oli Saksamaa Kolmanda Riigi riikliku julgeoleku asutus aastatel 1939 ? 1945 .

Riigi Julgeoleku Peaamet moodustati 27. septembril 1939 :

• Saksa Riigi riikliku Julgeolekupolitsei Peaameti ja
• Natsionaalsotsialistliku Saksa Toolispartei julgeoleku ja lojaalsuskontrolliuksuse Julgeolekuteenistuse ( Sicherheitsdienst i) (SD) uhendamisega uhiseks riiklikuks ametkonnaks.

Riigi Julgeoleku Peaamet kuulus koos Saksa Korrapolitsei (saksa keeles Ordnungspolizei ) Peaametiga Saksa Impeeriumi Siseministeeriumi haldusalasse.

Riigi Julgeoleku Peaameti peakorter asus Berliinis Wilhelmstrasse 101, kus asusid Reinhard Heydrichi ja Ernst Kaltenbrunneri kabinetid.

Julgeolekuasutuste loomine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksamaa esimene uleriigi julgeolekuasutus loodi 1933 . aastal, parast Riigipava valimisi, millel voitsid NSDAP saadikud ning Saksamaa pealinna Berliini ning voimukeskuse Brandenburgi liidumaa ehk Preisimaa siseministriks maarati Hermann Goring , kes moodustas Preisimaa Siseministeeiumis Riikliku Salapolitsei, mis 1936. aastast, tegeutses juba kogu Saksa riigis riigivastaste kuritegude jalitamise ja uurimisega.

Riigi Julgeoleku Peaametiga liideti 1939. aastal seni eraldi NSDAP parteilise sisejulgeoleku eest vastutanud Julgeolekuteenistus ? uhine SD aparaat, mille koosseisus olid nii siseriiklik ( Inland SD ) kui ka valisluureteenistus ( Ausland SD ) ja riikliku julgeoleku eest vastutanud Julgeolekupolitsei Peaamet .

Riigi Julgeoleku Peaamet tegutses 1945 . aastani, olles sisejulgeoleku jarelevalve, kriminaalkuritegevuse vastase voitluse, natsionaalsotsialistliku riigivoimu vastaste, juutide , mustlaste , vabamuurlaste vastu suunatud repressioonide ja valisluurega tegelenud ametkond.

Juhid ja organisatsioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Reinhard Heydrich , loomisest 1939. aastal kuni tapmiseni 4. juunil 1942 , T?ehhis
• Heinrich Himmler , juunist 1942 kuni aastani 1943
• Ernst Kaltenbrunner , jaanuarist 1943 kuni Teise maailmasoja lopuni 1945 . aastal.

Julgeoleku Peaamet 1939. aastal [ muuda | muuda lahteteksti ]

I Amet [ muuda | muuda lahteteksti ]

I Amet ? tegeles organisatsiooniliste ja personalikusimustega

• I A 1 referaat, SS-Vagede personalikusimused,
• I A 2 IV Ameti ? Gestapo osakonna personalikusimused,
• I A 3 V Ameti ? Kriminaalpolitsei osakonna personalikusimused,
• I A 4 III ja VI Ametite Julgeolekupolitsei ja Julgeolekuteenistuse osakondade personalikusimused,
• I A 5 SS ja NSDAP personalikusimused,
• I A 6 Majandus- ja hooldustegevus

II Amet [ muuda | muuda lahteteksti ]

II Amet ? Administratiiv-, finants- ja majanduskusimused

• II A Ruumid, nende korrashoid, palgad, raamatupidamine
• II B Majanduskusimused, suhted Justiitsministeeriumiga, kinnipeetud (valja arvatud poliitvangide vanglad ja koonduslaagrid , kinnipeetute transport
• II C Salapolitsei SD operatiivteenistuste majandusosa teenindamine
• II D Tehniline grupp(sh autotransport)

III Amet ? SD [ muuda | muuda lahteteksti ]

III Amet ? SD Sicherheitspolitzei ehk SiPo ( SD Inland Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekupolitsei ) Juhtis SS ? Gruppenfuhrer dr. Otto Ohlendorf . Sinna kuulus siseriiklik luureteenistus ehk parteiline poliitiline politsei , 300?400 inimest.

• III A Kontrollis riigivalitsusasutuste ja riigikorralduskusimusi, grupi koosseisus 5 referaati;
  • III AI, saksa uhiskonna ja eluvaldkondade uldkusimused.
  • III AII, oiguskusimused.
  • III AIII, pohiseadus ja haldus
  • III AIV, koostas ettekandeid elanikkonna uldistest meeleoludest ja kaitumisest, uldised rahvuskusimused
  • III AV, politseioiguse uldkusimused, ja seadusandluse uldkusimused.
• III B Tegeles rassiprobleemidega, mis puudutasid "etnilist uhtsust", Saksamaa vahemusrahvuste ning okupeeritud piirkondade elanikkonna saksastamisega, grupi koosseisus 5 referaati;
  • III BI, rahvuskusimused.
  • III BII, vahemusrahvused .
  • III BIII, rahva rassi ja tervisekusimused.
  • III BIV, kodakondsuse ja naturalisatsiooonikusimused .
  • III BV, okupeeritud territooriumid.
• III C Kultuuri, teaduse, hariduse, kunsti, kirjanduse kusimused ning nende elusfaaride kasutamisene Natsionaalsotsislistliku riigi huvanguks. Info kogumine usuringkondades ^{[ kusitav ]} , grupi koosseisus 5 referaati;
  • III CI, teostas jarelevalvet teadlaste teadustoode ja korgkoolide loengute sisu ule oppetoo kaigus; korvaldas antifa?istlikult ja meelestatud opetlasi oppetoolt;
  • III CII, teostas jarelevalvet kesk- ja rahvakoolide opetajate tegevuse ule natsionaalsotsialistlike ideede levitamisel oppurite seas, kogus informatsiooni elanikkonna meelsuse ja kirikutegelelaste tegevuse kohta;
  • III CIII, teostas jarelevalvet kunstitootajate ja filmide sisu ule, teatrite ja estraadikavade ule;
  • III CIV, teostas jarelevalvet ajakirjanike kirjanike ja raadioringhaalingu tootajate ule, kogus informatsiooni elanikkonna reaktsioonidest propagandamaterjalide kohta;
• III D, tegeles riigi majandusolukorra jalgimisega, kontroll toostuse ja toosturite ule, varustus, toojoud, kaubandus jne.
  • III D a, majandus, ajakirjandus ja kirjandus.
  • III D b kolooniate majanduskusimused.
  • III D S Erikusimused ja materjalide labivaatlus.
  • III D West, Laas, okupeeritud territooriumid Laanes.
  • III D Ost, Ida, okupeeritud territooriumid Idas.
  • III DI, toitlustusmajandus.
  • III DII, Kaubandus, kasitoo ja transpordikusimused.
  • III DIII, Finants-, valuuta-, pangandus ja valuutavahetus ja kindlustuskusimused.
  • III DIV, majandus ja energiakusimused.
  • III DV, too- ja sotsiaalkusimused.

• Grupp G Info kogumine korgemas seltskonnas

IV Amet ? Gestapo [ muuda | muuda lahteteksti ]

IV Amet ? Riiklik salapolitsei, poliitiline politsei - Gestapo, Geheime Staatspolitzei ) Osakonda juhtis SS-Gruppenfuhrer Heinrich Muller . Osakond tegeles ainult jalitustegevusega riikliku julgeoleku valdkonnad, omas ka taidesaatev voim (haldus- ja preventiivsete vahistamise oigus) riiklike kuritegude eeluurimisel, keskaparaati kuulus umbes 1500 inimest. Gestapo peakorter asus Berliinis, Prinz-Albert-Strasse 8.

  Pikemalt artiklis Gestapo

V Amet [ muuda | muuda lahteteksti ]

V Amet ? Kriminaalpolitsei Jalitustegevusega tegelev teenistus, millel oli ka taidesaatev voim kriminaalkuritegevuse vastase voitluse valdkonnas. Kriminaalpolitsei juht oli Arthur Nebe ja seal tootas ca 1200 inimest.

• V A Kriminaalpolitsei ja preventiivsed vahendid
  • V A III, naispolitseiosakond, ulem Friederike Wieking
• V B Kriminaalkuritegude avastamise ja eeluurimisega tegelev kriminaalpolitsei, kuriteod ja oigusrikkumised
• V C Aratundmised ja tagaotsimised
• V D Kriminalistikainstituut (salapolitsei ja kripo teenindamiseks)

VI Amet ( SD -Ausland ) [ muuda | muuda lahteteksti ]

VI Amet ? SD Julgeolekuteenistus (valisluure) ( SD -Auslandsnachrichtendienst ) Julgeolekuteenistuse juht oli SS-Brigadefuhrer Walter Schellenberg .

Julgeoleku Peaameti VI Ametile allus 1942. aasta lopust, ka 1942. aasta martsis moodustatud ja Otto Skorzeny uldjuhtimisel tegutsenud Sonderkommando Zeppelin ( de ), mis tegeles Idarindel luure-, diversiooni ja propagandaga ning Venemaa rahvaste Noukogude Liidu vastase voitluse koordineerimise ja organiseerimisega, mille koosseisu varvati vangilangenud Punaarmee sojavaelasi ning okupeeritud alade elanikke.

Zeppelini moodustamisel seatud ulesannete taitmiseks oli organisatsiooni koosseisus:

1. Luuregrupid ? poliitilise informatsiooni kogumiseks ja edastamiseks NSV Liidust .
2. Propagandagrupid ? rahvusliku, sotsiaalse ja religioosse propaganda levitamiseks.
3. Vastupanugrupid ? vastupanuliikumise organiseerimiseks ja labiviimiseks.
4. Diversioonigrupid ? poliitiliste diversioonide ja terrororiaktide labiviimiseks.

VII Amet [ muuda | muuda lahteteksti ]

VII osakond tegeles kirjaliku dokumentatsiooniga ning ideoloogiliste uuringute ja hinnangutega ( Weltanschauliche Forschung und Auswertung ). Natsionaalsotsilistliku re?iimi vastaste ideoloogia uurimise, vabamuurluse , judaismi , kirikute, liberaalide ja marksistidega ( II Internatsionaal ), Vene emigratsioon . Koosnes SD liikmetest ning 1942. aasta veebruaris allutati VI Ametile.

• VII A Dokumentide tundmaoppimine ja uldistamine
• VII B Dokumentide kasutamine, kokkuvotete tegemine, eluloolised andmed, kirjalikud kommentaarid
• VII C Arhiivide tsentraliseerimine, klassifitseerimise taiustamiseks meetodite valjatootamine
• Muuseum
• Raamatukogu
• Fotomuuseum

I, II, VII Ametid omasid ainult keskosakondi ilma allosakondadeta.

VIII osakond [ muuda | muuda lahteteksti ]

1944. aasta juunikus likvideeriti iseseisva luureasutusena tegutsenud Saksa sojajoudude ulemjuhatuse Luurevalitsus Abwehr ning Abwehri keskaparaat liideti Riigi Julgeolekuameti koosseisu VIII osakonnana (saksa keeles Mil Abt ).

Luure- ja diversiooniuksused [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1942. aasta martsis loodi RSHA koosseisus luure- ja diversiooniuksused, Idarindel Otto Skorzeny juhtimisel, Sonderkommando Zeppelin , mis 1942. aasta lopus liideti Julgeoleku Peaameti VI Ametiga,
• 1944. aasta mais-juunis Waffen SS Jagdferband .

Muudatused parast 1944. aasta umberkorraldusi [ muuda | muuda lahteteksti ]

12. veebruaril 1944 liideti suur osa senisest Auslandsnachrichten- und Abwehramt' ist Riigi Julgeoleku Peaametiga. Sojavaeluure Abwehr I ja Abwehr II liideti VI osakonna (valisluurega) Abwehr III (vastuluure) allutati Gestapo osakonnale.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Julgeolekupolitsei Peaamet , aastail 1936?1938
• Relva-SS
• Julgeolekupolitsei ja SD Eestis

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Jaques Delarue " Historie de la GESTAPO " Pariis 1962 FAYARD