See artikkel vajab toimetamist . (Marts 2010) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Richard Sorge
Richard Sorge aastal 1940.
Huudnimi	Ramsay
Sunniaeg	4. oktoober 1895 Bakuu , Venemaa Keisririik (tanapaeva Aserbaid?aan )
Surmaaeg	7. november 1944 (49-aastaselt) Tokyo , Jaapan
Truudusvanne	Saksa keisririik (kuni 1918) Noukogude Liit (alates 1920)
Teenistus	Saksa keisririigi armee Noukogude armee ( GRU )
Teenistusaeg	1916?1918 1920?1941
Autasud	Noukogude Liidu kangelane Lenini orden II klassi raudrist
Abikaasa	Christiane Gerlach (1921?1929)

Richard Sorge ( 4. oktoober 1895 Bakuu lahedal Adjikentis ? 7. november 1944 T?ky? ) oli saksa kommunist ja Noukogude Liidu sojavaeluuraja Jaapanis teises maailmasojas , koodnimega Ramsay .

Noorus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Richard Sorge sundis 1895. aastal Bakuu lahedal Adjikentis, vendadele Nobelidele kuuluvas naftatootlusettevottes tootava saksa paritolu kaevandusinseneri perekonnas. Richard oli uheksalapselise pere noorim laps, tema ema oli venelanna Niina Semjonovna (sund. Kobeleva). Sorgede suguvosas oli ka varem poliitilises tegevuses osalenuid: Richard Sorge vanaonu Friedrich Adolf Sorge oli olnud kommunistliku liikumise algatajate Marxi ja Engelsi toetaja ning osales 1848. aasta Saksamaa revolutsioonis, mille ebaonnestumise jarel pogenes Ameerikasse ning oli I Internatsionaali Peanoukogu sekretar. 1898 . aastal kolis Sorge perekond Venemaa Keisririigist tagasi Saksamaale .

Esimeses maailmasojas [ muuda | muuda lahteteksti ]

1914. aastal parast esimese maailmasoja algust astus ta vabatahtlikuna Saksamaa Keisririigi sojavakke. Algselt osales ta sojategevuses Prantsusmaal Flandrias , 1915. aasta suvel sai ta lahingutes Belgias olast haavata ning saadeti ravile Saksamaale, parast ravi loppu tegi ara gumnaasiumi lopueksamid.

1915 . aasta juunis aga suunati vaeosa, kus teenis allohvitserina ka Sorge, Idarindele Galiitsiasse . Seal autasustati teda 2. klassi Raudristiga , 1916. aastal suunati Sorge vaeosa 43. suurtukivaepolk Laanerindele ning Sorge osales lahingutes Verduni all. 1916 . aasta martsis sai Sorge lohkenud ?rapnellikildudest jalust vigastada, mille tulemusel jai tema uks jalg teisest 2 cm luhemaks.

Parast seda ei saadetud Sorget enam rindele ja ta asus oppima Berliini Ulikooli . 1919 . aastal Sorge demobiliseeriti ja jatkas opinguid Kieli Ulikoolis , kus osales uliopilaste poliitilises tegevuses. Lopetas Kieli ulikooli, kaitses Hamburgi Ulikoolis vaitekirja ja sai riigioiguse doktorikraadi . Samal aastal astus ta ka moodustatud Saksamaa Kommunistlikku Parteisse . Parast ulikooli lopetamist tootas ajakirjanikuna.

Tegevus kommunistlikus liikumises [ muuda | muuda lahteteksti ]

1923. aastal osales ta Saksamaal toimunud kommunistlikus riigipoordekatses ning selle ebaonnestumisel emigreerus ta koos abikaasa Christianega 1925 . aasta aprillis Noukogude Liitu, kus Sorge sai noukogude kodakondsuse, asus 1924. aasta oktoobris toole Kominterni ^[1] Informatsiooniosakonda ja astus UK(b)P liikmeks 1925. aastal. Parteisse astumisel olid ta soovitajad Ossip Pjatnitski , Dmitri Manuilski ja Otto Kuusinen . Sorge naine asus toole Marxi-Engelsi-Lenini Instituudis raamatukoguhoidjana. Aasta hiljem aga nad lahutasid ning naine laks tagasi Saksamaale.

Sorge tootas alates 1926. aasta aprillist Kominterni sekretariaadis, parast Grigori Zinovjevi korvaldamist KI Taitevkomitee esimehe kohalt, oli Sorge kuni 1929 . aastani KI faktilise juhi Nikolai Buhharini abi, parast aga Jossif Stalini ja Buhharini vahel tekkinud poliitiliste lahkarvamuste tottu Buhharini korvaldamist Kominterni juhtimiselt, eemaldati ka Sorge ja suunati kui "buhharinlane" propagandatoole valismaale ( Suurbritanniasse ) ^[2] .

Noukogude sojavaeluures [ muuda | muuda lahteteksti ]

Asudes Suurbritannias kaasati Sorge tanu oma isikuomadustele ning euroopalikule haridusele noukogude sojavaeluuresse , parast eriettevalmistust ja kohanemist Saksamaal, kus ta tegi kaastood kohalikele ajalehtedele, suunati Sorge Hiina kommunistide vastu voitleva Chiang Kai-shek kontrolli all olevasse Shanghaisse , kasutades saksa pollumajandusajakirja Soziologische Magazin korrespondendi katet. Hiinas loi ta agentuurvorgu, kuhu kuulusid radist Max Clausen , jaapani paritolu ajakirjanik Hotsumi Ozaki , ameerika kommunistist ajakirjanik Agnes Smedley ^[3] , kuid kuna Jaapan oli 1931. aastal alustanud vallutusi Hiinas, vallutades Mand?uuria , moodustades seal Jaapanist soltuva, Hiina viimase keisri Pu Yi juhitava Mand?ukuo riigi ja jatkates vallutusplaane ka ulejaanud Hiina ning Korea suhtes, siis paljastamise kartuses likvideeriti agentuurvork ning Noukogude Liidust suunatud luureagendid kutsuti tagasi ning valmistati ette tooks Jaapanis.

1933 . aastal suunati Sorge Jaapanisse , oma nime all aga jallegi saksa ajakirjade korrespondendina ( Frankfurter Zeitung ). T?ky?s astus ta Natsionaalsotsialistlikku Saksa Toolisparteisse ning saavutas T?ky?s asuvas vaikses saksa kogukonnas ja Saksamaa saatkonnas tanu oma erudeeritusele ja laiale silmaringile lugupidamise ning kaasati Saksa saatkonna sojavaeata?ee ja hilisema saadiku Eugen Otti ulevaadete ning aruannete koostamisse Saksamaa sojalise liitlase Jaapani kohta.

1935 . aastal kulastas Sorge viimast korda Moskvat, kus abiellus Jekaterina Maksimovaga, kellega neil sundis tutar, kes suri sunnitusel.

Parast Jaapanisse naasmist kajastas Sorge ja tema agentuurvork Jaapani kavatsusi Kaug-Ida ja seal asuva Vassili Blucheri juhitava Kaug-Ida Eriarmee suhtes. Selles piirkonnas kavandasid nii NSV Liit kui ka Jaapan oma mojuvoimu laiendamist ? Noukogude Liit Hiinas Jiang Jieshi juhitud kommunistlikku liikumist toetades ning Jaapan loodud soltuvat Mand?ukuo riiki ara kasutades, eesmargiga vallutada kogu Hiina ja Mongoolia . Jaapani ja NSV Liidu vahel toimusid relvakonfliktid Siberi raudteel 1938. aastal ja Louna-Hiina raudteel ning suurim relvakonflikt Noukogude Liidust soltuvas Mongoolia ja Jaapanist soltuva Mand?ukuo piirialal, Halhon goli lahingus 1939 . aastal.

1938 . aasta juunikuus pogenes Hiinasse ning andis Jaapani ning saksa luurele pohjalikud andmed Noukogude Liidu SaRK-i Kaug-Ida valitsuse ulem 3. jargu riikliku julgeoleku komissar Genrih Lju?kov , kelle tunnistusi aitas koostada ka sojavaeata?ee Erwin Schollil Sorge, mis voimaldas tal saata koopia Berliini saadetud 100-lehelisest aruandest ka Moskvasse. Sorge saadetud info pohja onnestus noukogude julgeolekul muuta oigeaegselt piirkonna salajased kooditabelid ning valistada agentuurvorgu paljastamist.

Richard Sorge luurepositsioonid olid unikaalsed, kuna olles teise maailmasoja algusest Saksa saatkonna pressiata?ee ja omades lahedasi suhteid Saksamaa saadikuga Eugen Ottiga T?ky?s, omas ligipaasu labi Saksamaa saadiku Saksamaa liitlasele ? Jaapanile labi saatkonna edastatavatele konfidentsiaalsetele andmetele. Tema kaastootaja oli Ozaki Hotsumi , kes oli Jaapani peaministri prints Fumimaro Konoe nounik Hiina alal, kes omas samuti ulikonfidentsiaalset infot otse Jaapani valitsusest. Samuti tegi Sorge koostood noukogude sojavaeluure juhtkonna nousolekul (kes oli havitatud repressioonide kaigus) Saksa NSDAP valisluure (sh Gestapo esindajaga Jaapanis Josef Meisingeriga ) ning ka sojavae ning meresojavaeluurega (esindaja Ivar Lissner ), kajastades Jaapani olustikku.

Richard Sorge luurevorgustik:

• radistid: Bruno Wendt , Max Clausen , kes pidasid sidet Vladivostokis asuva noukogude sojavaeluure vastuvotja- raadiojaamaga koodnimi Wiesbaden ;
• Hotsumi Ozaki ajakirjanik ja Jaapani peaministri nounik ja hiljem Louna-Mand?uuria raudtee valitsuse uurimisosakonnas, kus omas ulevaadet Noukogude piirialadel teostavatest sojalistest vedudest;
• Yotoku Mijagi jaapani kunstnik, kommunist, kes kogus informatsiooni jaapanlastelt;
• Branko de Vukelic , Horvaatia paritolu Prantsuse pildiajakirja Vue ja uudisteagentuuri Havas ajakirjanik, kes kogus informatsiooni laaneriikide saatkondadest Jaapanis.

  Pikemalt artiklis NSV Liidu Relvajoudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus#Valisresidentuurid ja agentuurvorgud

Sorge luurevorgustiku tegevuse lopp [ muuda | muuda lahteteksti ]

1941. aastal vahistati kommunistliku tegevuse eest Hotsumi Ozaki alluv, kes ulekuulamisel andis tunnistusi oma kommunistliku tegevuse kaaslastest, kelle ulestunnistuse alusel vahistati ka Hotsumi Ozaki. Hotsumi Ozakilt saadud tunnistuste alusel vahistati ka Max Clausen, Branko de Vukelic ning lopuks Sorge.

Luurevorgustiku liikmete ule moisteti kohut 1943. aasta mais, enne kohut oli surnud vangistuses Yotoku Mijagi, Branko de Vukelic suri 1945. aastal vangistuses, Max Clausen viibis soja lopuni vangistuses ning vabastati Ameerika vagede poolt ning anti ule Noukogude Liidule.

Richard Sorge ja Hotsumi Ozaki hukati kohtuotsusega 7. novembril 1944 ning maeti Jaapanis.

Sorge tegevuse heroiseerimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ehkki Sorge tabati 1941 . aasta oktoobris ja hukati 1944. aastal, ei kajastatud tema tegevust Noukogude Liidu kasuks soja ajal ega ka parast teist maailmasoda. Sorge tegevuse mahavaikimisel Stalini valitsemisajal oli mitu pohjust: 1937.?1938. aastal NSV Liidus noukogude sojavaeluure juhtide (sh Jan Berzin ) suhtes toimunud poliitiliste repressioonide kaigus saadi neilt ulekuulamiste ja piinamiste tulemusena ulestunnistused, kus nad tunnistasid enda varbamist valisriikide luureagentideks ja neile allunud luurevorgu kaastoolised valisriikide topeltagentideks ; 1938. aastal parast luurejuhtide havitamist anti Sorgele korraldus naasta NSV Liitu, mida ta ei taitnud, mille tulemusena lopetati Sorge luurevorgustiku finantseerimine; oma ulieduka tegevusega (kaheksa aasta jooksul) saatis Sorge korduvalt ka kontrollimata andmeid Jaapani kavatsuste kohta, mis tekitas kahtlusi tema voimaliku rolli kohta topeltagendina; parast kinnipidamist andis Sorge Jaapani vastuluures tunnistusi oma tegevuse ja luurevorgu kohta, millega ei taitnud pohimottekindla "t?ekisti" kaitumisliini.

1961. aastal aga tutvustati uliemotsionaalset Nikita Hru?t?ovi Richard Sorge tegevusega ning Hru?t?ovi algatusel autasustati Sorget 5. novembril 1964 NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi esimehe Anastass Mikojani ukaasiga Noukogude Liidu kangelase aunimetusega. 1960. aastatel Juri Andropovi juhtimisel noukogude julgeolekuorganite korraldatud julgeolekuorganite populariseerimiskampaania kaigus anti valja tema nimeline postmark ning Juri Korolkovi jutustus "Inimene, kelle jaoks ei olnud saladusi".

Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jaanud. Jatkamine on koigile lahkesti lubatud.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]