Reini pfaltskrahvkond
(saksa keeles
Pfalzgrafschaft bei Rhein
), hiljem
Pfalzi kuurvurstkond
(saksa keeles
Kurpfalz
), oli
Saksa-Rooma riigi
ajalooline territoorium,
pfaltskrahvi
hallatav
pfaltskrahvkond
. Selle valitsejad teenisid
kuurvurstidena
Saksa-Rooma riiki
"juba ammustest aegadest", nagu taheldatud paavsti kirjas aastast 1261, ja kinnitati
1356. aasta kuldbullaga
kuurvurstideks.
Pfalzi kuurvurstkond oli palju suurem territoorium, kui see, mis sai hiljem tuntuks Reini Pfalzina (
Rheinpfalz
) Reini vasakul kaldal ning on nuud tanapaevane
Pfalzi
piirkond Saksamaa
Rheinland-Pfalzi
liidumaal
, ja osa
Prantsuse
regioonist
Alsace
'ist (
Seltzi
foogtkond
aastatel 1418?1766). Pfalzi kuurvurstkond omas ka territooriumi Reini idakaldal, sealhulgas
Heidelbergi
ja
Mannheimi
linnad.
Pfalz tousis esile Lotringi pfaltskrahvkonnast, mis tekkis 10. sajandil. 11. sajandil domineeris Pfalzis
Ezzonite dunastia
, kes valitses mitut krahvkonda Reini molemal kaldal. Need territooriumid asusid peamiselt
Kolni
-
Bonni
umbruses, kuid ulatusid ka lounasse
Moseli
ja
Nahe
joeni. Lounapoolseim punkt oli
Alzey
lahedal.
Umbes aastast 1085/86, parast viimase Ezzonite dunastiast parit pfaltskrahvi
Hermann II
surma kaotas Pfalz oma sojalise tahtsuse Lotringis. Pfaltskrahvi territoriaalset voimu vahendati tema krahvkondadeni piki Reini, sellest ajast ka nimi
Reini pfaltskrahvkond
.
Esimene parilik Reini pfaltskrahv (1156?1195) oli
Konrad der Staufer
, kes oli keiser
Friedrich I Barbarossa
noorem vend. Selle pariliku valdusega liidetud territooriumid algasid
Hohenstaufenite
valdustest
Frangimaal
ja Reinimaal (Hohenstaufenite muud harud said valdusi ?vaabimaal,
Franche-Comte
ja nii edasi). Suur osa sellest oli nende keiserlikelt eelkaijatelt,
Saali keisritelt
, ja osa Konradi emapoolsetelt eelkaijatelt
Saarbruckenist
. See taust selgitab Ulem- ja Reini Pfalzi parandi koosseisu jargnenud sajanditel.
Aastal 1195 laks Pfalz Staufeni krahvi parija Agnese abielu kaudu
Welfidele
. 13. sajandi algul langes territoorium Welfi parija Agnese abielu kaudu
Wittelsbachi
Baieri hertsogitele
, kes olid ka
Baieri
pfaltskrahvid.
Territooriumi hilisema jagamise kaigus Ulem-Baieri hertsogi
Ludwig II
parijate vahel aastal 1294 sai Wittelsbachide vanem haru valdusi nii Reini Pfalzis kui ka Baieri "Nordgau" (Baieri alad pohja pool Doonaud) territooriumidel tuumikuga umber
Ambergi
linna. Kuna see regioon oli poliitiliselt uhendatud Reini Pfalziga, muutus nimi
Ulem-Pfalz
(saksa keeles
Oberpfalz
) 16. sajandi algusest uldiseks, vorreldes
Alam-Pfalziga
piki Reini.
Pavia lepinguga
aastal 1329 andis Ludwig II poeg keiser
Ludwig IV
Pfalzi oma vennapoegadele
Rudolfile
ja
Ruprechtile
.
1356. aasta kuldbullaga tunnistati Pfalz uheks ilmalikuks
kuurvurstkonnaks
ja talle anti parilik keisririigi ulemkammerharra (saksa keeles
Erztruchseß
, ladina keeles
Archidapifer
) amet ning
Frangimaa
,
?vaabimaa
,
Reinimaa
ja Louna-Saksamaa
riigivikaari
(
Reichsverweser
) amet. Sellest ajast alates oli Reini pfaltskrahv uldiselt tuntud kui Pfalzi kuurvurst (saksa keeles
Kurfurst von der Pfalz
, ladina keeles
Palatinus elector
).
Territooriumide jagamise tottu perekonna eri harude vahel said 16. sajandi alguses Pfalzi Wittelsbachide nooremad liinid voimule
Simmernis
,
Kaiserslauternis
ja
Zweibruckenis
(Alam-Pfalzis) ning
Neuburgis
ja
Sulzbachis
(Ulem-Pfalzis). Pfalzi kuurvurst, kes nuud asus
Heidelbergis
, vottis omaks
luterluse
1530. aastatel ja
kalvinismi
1550. aastatel.
Kui perekonna vanem haru aastal 1559 valja suri, laks kuurvurstkond vankumatule
kalvinistile
Simmerni
Friedrich III-le
ja Pfalzist sai uks suuremaid kalvinismi keskusi Euroopas, toetades kalvinistlikke masse nii
Hollandis
kui ka
Prantsusmaal
.
-
Pikemalt artiklis
Kolmekumneaastane soda
-
Pikemalt artiklis
Pfalzi kampaania
Aastal 1619 noustus
Friedrich V
votma Boomimaa seisustelt vastu
Boomimaa
trooni. Ta alistati varsti, aastal 1620 keiser
Ferdinand II
vagede poolt
Valgemae lahingus
, ning Hispaania ja Baieri vaed
okupeerisid varsti
Pfalzi enda. Kutsuti "Talvekuningaks", kuna tema valitsemine Boomimaal kestis vaid uhe talve. Aastal 1623 pandi Friedrich riigivande alla. Friedrich V territooriumid ja tema seisund kuurvurstina anti ule Wittelsbachide kaugele sugulasele Baieri hertsog Maximilian I-le. Kuigi tehniliselt Pfalzi kuurvurst, oli ta tuntud kui
Baieri kuurvurst
. Aastast 1648 valitses ta vaid Baieris ja Ulem-Pfalzis, kuid sailitas koik oma kuurvursti tiitlid ja vanemluse Pfalzi kuurvurstkonnas.
Vestfaali rahuga
aastal 1648 taastati Alam-Pfalzis troonile Friedrich V poeg
Karl Ludwig
ja talle anti
uus
kuurvursti tiitel, milleks oli ka "Pfalzi kuurvurst", kuid vahem tahtis, kui teised kuurvurstid.
Aastal 1685 suri Simmerni liin valja ja Pfalzi paris katoliiklasest
Neuburgi
pfaltskrahv
Philipp Wilhelm
(ka
Julichi
ja
Bergi
hertsog).
Johann Wilhelmi
valitsemise ajal (1690-1716) viidi kuurvursti residents Dusseldorfi, aastal 1718 toodi see tagasi
Heidelbergi
ja aastal 1720 viidi see
Mannheimi
.
Aastal 1742 paris Pfalzi Sulzbachi hertsog
Karl Theodor
. Karl Theodor paris ka
Baieri
kuurvurstkonna, kui selle valitsev liin aastal 1777 haabus. Pfalzi kuurvursti tiitel ja voim liideti
Baieri kuurvurstkonnaga
, Karl Theodor ja tema parijad sailitasid ainult uhe haale ja
Baieri kuurvursti
eelnevuse. Nad jatkasid tiitli "Reini
pfaltskrahv
" (saksa keeles
Pfalzgraf bei Rhein
, ladina keeles
Comes Palatinus Rheni
) kasutamist.
Karl Theodori parija,
Zweibruckeni
(Prantsuse piiril) hertsog Maximilian Joseph kogus aastal 1799 koik Wittelsbachide territooriumid uhtse valitsemise alla. Pfalz lammutati
Prantsuse revolutsioonisodades
. Esiteks okupeeriti ja siis annekteeriti selle vasakkalda territooriumid Prantsusmaa poolt alates aastast 1795; seejarel voeti aastal 1803 selle paremkalda territooriumid
Badeni
markkrahvi poolt. Reini Pfalz, kui selgepiiriline territoorium, kadus. Aastal 1806 lopetati
Saksa-Rooma riik
ja koos sellega koik kuurvurstide oigused ja vastutused.
Aastal 1806 ulendati Baden
suurhertsogkonnaks
ja osa endisest Pfalzist, sealhulgas Mannheim, sai uue suurhertsogkonna osaks.
Viini kongressil
aastatel 1814 ja 1815 tagastati vasakkalda Pfalz ? suurendatuna selliste territooriumidega nagu endine
Speyeri piiskopkond
ja vaba riigilinn
Speyer
?Wittelsbachidele ja sai aastal 1816
Baieri kuningriigi
ametlikuks osks, vastutasuks
Tirooli
eest, mille Baieri loovutas
Austriale
. Seejarel oli see
regioon
, mis on pohimotteliselt tuntud kui Pfalz. Ala jai Baieri osaks
Teise maailmasoja
jargse ajani, kui see eraldati ja sai uue
Rheinland-Pfalzi
liidumaa osaks, koos endiste
Preisimaa
ja
Hessen-Darmstadti
vasakkalda territooriumidega.
Aastal 1156 sai keiser
Friedrich I Barbarossa
vend
Konrad der Staufer
pfaltskrahviks. Vana Hohenstaufenite vapp, uksik lovi, sai pfaltskrahvkonna vapiks. Abieludega lisandusid Pfalzi vapile ka Welfide ja hiljem Wittelsbachide elemendid. Ka Baieri vappi kasutati viitega kuurvursti Baieri valdustele. Vappi laiendati lovi ja Baieri vapi lisamisega parast
Maximilian I
saamist Pfalzi kuurvurstiks aastal 1623, kasutati samaaegselt naidatud vappidega.
Soor
kujutas nende positsiooni Saksa-Rooma riigi ulemkammerharrana.
Pfalzi kuurvurstkonna valitsejate loend
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Pfalzi kuurvurst
(saksa keeles
Kurfurst von der Pfalz
) valitses Reini Pfalzi kuurvurstkonda Saksa kuningriigis ja
Saksa-Rooma riigis
aastatel 915?1803.
Pfalz kasvas valja
Lotringi pfaltskrahvkonnast
, mis tekkis 10. sajandil.
- Wigerich
, Bidgau krahv (u 915/916?922)
- Godfrey, Julichgau krahv (u 940)
11. sajandi jooksul domineeris pfaltskrahvkonnas
Ezzonite dunastia
, kes valitses mitut krahvkonda Reini molemal kaldal. Need territooriumid asusid peamiselt
Kolni
-
Bonni
umbruses, kuid ulatusid ka lounasse
Moseli
ja
Nahe
joeni. Lounapoolseim punkt oli
Alzey
lahedal.
Umbes aastast 1085/86, parast viimase Ezzonite dunastiast parit pfaltskrahvi
Hermann II
surma kaotas Pfalz oma sojalise tahtsuse Lotringis. Pfaltskrahvi territoriaalset voimu vahendati tema krahvkondadeni piki Reini, sellest ajast ka nimi
Reini pfaltskrahvkond
.
Esimene parilik Reini pfaltskrahv oli
Konrad der Staufer
, kes oli keiser
Friedrich I Barbarossa
noorem vend. Selle pariliku valdusega liidetud territooriumid algasid
Hohenstaufenite
valdustest
Frangimaal
ja Reinimaal (Hohenstaufenite muud harud said valdusi ?vaabimaal,
Franche-Comte
ja nii edasi). Suur osa sellest oli nende keiserlikelt eelkaijatelt,
Saali keisritelt
, ja osa Konradi emapoolsetelt eelkaijatelt
Saarbruckenist
. See taust selgitab Ulem- ja Reini Pfalzi parandi koosseisu jargnevatel sajanditel.
Aastal 1195 laks Pfalz Staufeni krahvi parija Agnese abielu kaudu
Welfidele
.
13. sajandi algul langes territoorium Welfi parija Agnese abielu kaudu
Wittelsbachi
Baieri hertsogitele
, kes olid ka
Baieri
pfaltskrahvid.
Territooriumi hilisema jagamise kaigus Ulem-Baieri hertsogi
Ludwig II
parijate vahel aastal 1294 sai Wittelsbachide vanem haru valdusi nii Reini Pfalzis kui ka Baieri "Nordgau" (Baieri alad pohja pool Doonaud) territooriumidel tuumikuga umber
Ambergi
linna. Kuna see regioon oli poliitiliselt uhendatud Reini Pfalziga, muutus nimi
Ulem-Pfalz
(saksa keeles
Oberpfalz
) 16. sajandi algusest uldiseks, vorreldes
Alam-Pfalziga
piki Reini.
Pavia lepinguga
aastal 1329 andis Ludwig II poeg keiser
Ludwig IV
Pfalzi oma vennapoegadele
Rudolfile
ja
Ruprechtile
.
1356. aasta kuldbullaga
tunnistati Pfalz uheks ilmalikuks
kuurvurstkonnaks
ja talle anti parilik keisririigi ulemkammerharra (saksa keeles
Erztruchseß
, ladina keeles
Archidapifer
) amet ning
Frangimaa
,
?vaabimaa
,
Reinimaa
ja Louna-Saksamaa
riigivikaari
(
Reichsverweser
) amet. Sellest ajast alates oli Reini pfaltskrahv uldiselt tuntud kui Pfalzi kuurvurst (saksa keeles
Kurfurst von der Pfalz
, ladina keeles
Palatinus elector
). Kuurvursti amet oli juba varem eksisteerinud (naiteks valiti aastal 1257 kaks rivaalitsevat
Saksa kuningat
:
Richard Cornwallist
ja
Alfonso X
), kuigi on raske maarata selle ameti tapset algust.
Territooriumide jagamise tottu perekonna eri harude vahel said 16. sajandi alguses Pfalzi Wittelsbachide nooremad liinid voimule
Simmernis
,
Kaiserslauternis
ja
Zweibruckenis
(Alam-Pfalzis) ning
Neuburgis
ja
Sulzbachis
(Ulem-Pfalzis). Pfalzi kuurvurst, kes nuud asus
Heidelbergis
, vottis omaks
luterluse
1530. aastatel ja
kalvinismi
1550. aastatel.
Wittelsbachide dunastia
|
Pilt
|
Nimi
|
Algus
|
Lopp
|
Markused
|
|
Ruprecht I
|
10. jaanuar 1356
|
16. veebruar 1390
|
Ulalkirjeldatud Ruprecht I
|
|
Ruprecht II
|
16. veebruar 1390
|
6. jaanuar 1398
|
Ruprecht I vennapoeg,
Adolfi
poeg
|
|
Ruprecht III
|
6. jaanuar 1398
|
18. mai 1410
|
Ruprecht II poeg, valiti aastal 1400
Saksa kuningaks
|
|
Ludwig III
|
18. mai 1410
|
30. detsember 1436
|
Ruprecht III poeg
|
|
Ludwig IV
|
30. detsember 1436
|
13. august 1449
|
Ludwig III poeg
|
|
Friedrich I
|
13. august 1449
|
12. detsember 1476
|
Ludwig IV vend
|
|
Philipp
|
12. detsember 1476
|
28. veebruar 1508
|
Ludwig IV poeg
|
|
Ludwig V
|
28. veebruar 1508
|
16. marts 1544
|
Philippi poeg
|
|
Friedrich II
|
16. marts 1544
|
26. veebruar 1556
|
Ludwig V vend
|
|
Ottheinrich
|
26. veebruar 1556
|
12. veebruar 1559
|
Friedrich II vennapoeg, Ruprecht von Freisingi poeg
|
Simmerni liin
|
Pilt
|
Nimi
|
Algus
|
Lopp
|
Markused
|
|
Friedrich III
|
12. veebruar 1559
|
26. oktoober 1576
|
Kui perekonna vanem haru aastal 1559 valja suri, laks kuurvurstkond vankumatule
kalvinistile
Simmerni
Friedrich III-le
ja Pfalzist sai uks suuremaid kalvinismi keskusi Euroopas, toetades kalvinistlikke masse nii
Hollandis
kui ka
Prantsusmaal
.
|
|
Ludwig VI
|
26. oktoober 1576
|
22. oktoober 1583
|
Friedrich III poeg
|
|
Friedrich IV
|
22. oktoober 1583
|
19. september 1610
|
Ludwig VI poeg. Asutas aastal 1608 koos oma nouandja
Anhalti Christianiga
protestantlike
riikide
evangeelse uniooni
.
|
|
Friedrich V
|
19. september 1610
|
23. veebruar 1623
|
Friedrich IV poeg ning abielus
James I
tutre
Elizabethiga
. Aastal 1619 noustus
Friedrich V
votma Boomimaa seisustelt vastu
Boomimaa
trooni. Ta alistati varsti, aastal 1620 keiser
Ferdinand II
vagede poolt
Valgemae lahingus
, ning Hispaania ja Baieri vaed
okupeerisid varsti
Pfalzi enda. Kutsuti "Talvekuningaks", kuna tema valitsemine Boomimaal kestis vaid uhe talve. Aastal 1623 pandi Friedrich riigivande alla.
|
Baieri dunastia, 1623?48
|
Pilt
|
Nimi
|
Algus
|
Lopp
|
Markused
|
|
Maximilian I
|
23. veebruar 1623
|
24. oktoober 1648
|
Friedrich V territooriumid ja tema seisund kuurvurstina anti ule Wittelsbachide kaugele sugulasele Baieri hertsog Maximilian I-le. Kuigi tehniliselt Pfalzi kuurvurst, oli ta tuntud kui
Baieri kuurvurst
. Aastast 1648 valitses ta vaid Baieris ja Ulem-Pfalzis, kuid sailitas koik oma kuurvursti tiitlid ja vanemluse Pfalzi kuurvurstkonnas.
|
Taastatud Simmerni liin
|
Pilt
|
Nimi
|
Algus
|
Lopp
|
Markused
|
|
Karl I Ludwig
|
24. oktoober 1648
|
28. august 1680
|
Friedrich V poeg.
Vestfaali rahuga
aastal 1648 taastati Alam-Pfalzis troonile Friedrich V poeg
Karl Ludwig
ja talle anti
uus
kuurvursti tiitel, milleks oli ka "Pfalzi kuurvurst", kuid vahem tahtis, kui teised kuurvurstid.
|
|
Karl II
|
28. august 1680
|
26. mai 1685
|
Karl I Ludwigi poeg. Viimane Simmerni liinist.
|
Neuburgi liin
|
Pilt
|
Nimi
|
Algus
|
Lopp
|
Markused
|
|
Philipp Wilhelm
|
26. mai 1685
|
2. september 1690
|
Aastal 1685 suri Simmerni liin valja ja Pfalzi paris katoliiklasest
Neuburgi
pfaltskrahv
Philipp Wilhelm
(ka
Julichi
ja
Bergi
hertsog).
|
|
Johann Wilhelm
|
2. september 1690
|
8. juuni 1716
|
Philipp Wilhelmi poeg
|
|
Karl III Philipp
|
8. juuni 1716
|
31. detsember 1742
|
Johann Wilhelmi vend. Viimane Neuburgi liinist. Viis Pfalzi pealinna aastal 1720
Heidelbergist
Mannheimi
.
|
Sulzbachi liin
|
Pilt
|
Nimi
|
Algus
|
Lopp
|
Markused
|
|
Karl IV Theodor
|
31. detsember 1742
|
16. veebruar 1799
|
Aastal 1742 paris Pfalzi Sulzbachi hertsog
Karl Theodor
. Karl Theodor paris ka
Baieri
kuurvurstkonna, kui selle valitsev liin aastal 1777 haabus.
|
Baieri kuurvurstid ja Reini pfaltskrahvid, 1777?1803
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Sulzbachi liin
|
Pilt
|
Nimi
|
Algus
|
Lopp
|
Markused
|
|
Karl IV Theodor
|
30. detsember 1777
|
16. veebruar 1799
|
Pfalzi kuurvursti tiitel ja voim liideti Baieri kuurvurstkonnaga, Karl Theodor ja tema parijad sailitasid ainult uhe haale ja Baieri kuurvursti eelnevuse. Nad jatkasid tiitli "Reini pfaltskrahv" (saksa keeles
Pfalzgraf bei Rhein
, ladina keeles
Comes Palatinus Rheni
) kasutamist.
|
Zweibruckeni liin
|
Pilt
|
Nimi
|
Algus
|
Lopp
|
Markused
|
|
Maximilian II Joseph
|
16. veebruar 1799
|
27. april 1803
|
Karl Theodori parija,
Zweibruckeni
(Prantsuse piiril) hertsog Maximilian Joseph kogus aastal 1799 koik Wittelsbachide territooriumid uhtse valitsemise alla. Pfalz lammutati
Prantsuse revolutsioonisodades
. Esiteks okupeeriti ja siis annekteeriti selle vasakkalda territooriumid Prantsusmaa poolt alates aastast 1795; seejarel voeti aastal 1803 selle paremkalda territooriumid
Badeni
markkrahvi poolt. Reini Pfalz, kui selgepiiriline territoorium, kadus. Aastal 1806 lopetati
Saksa-Rooma riik
ning koos sellega koik kuurvurstide oigused ja kogu vastutus.
|
Alles parast suuri taastamisi aastal 1815 taastati (Reini voi Alam-)Pfalz, kuigi ilma igasuguse kuurvurstliku rollita enam, uhena toonasest kaheksast Baieri ringkonnast (provintsist). Parast Teist maailmasoda vottis Ameerika sojavaeline valitsus Saksamaal selle Baierilt ara ja pani kokku naaberterritooriumidega uue liidumaa Rhenania-Pfalzi (saksa:
Rheinland-Pfalz
) moodustamiseks pealinnaga Mainzis. Rahvas ? niipalju kui Pfalzi jagamine neid puudutas, tundes sugavat hooletussejatmise tunnet kauge Muncheni valitsuse poolt ? kiitis selle hiljem rahvahaaletusel heaks.