Rail Baltic

Allikas: Vikipeedia
Rail Baltic
Uldist
Asukoht Eesti, Lati, Leedu, Poola
Alg- ja lopp-punkt Tallinn
Varssavi
Roopapaaride arv 2
Tehniline
Raudtee pikkus 870 km
Roopmelaius 1435 mm
Elektrifitseeritud 2 × 25 kV AC
Kiirus reisirongidel 249 km/h, regionaalreisirongidel 200 km/h, kaubarongidel 120 km/h
Peatused
Tallinn ? Parnu ? Riia ? Riia lennujaam ? Panev??ys ? Kaunas / Vilnius ? Varssavi

Rail Baltic [1] (teistes riikides kasutatakse rahvusvahelist nimekuju Rail Baltica ) [2] [3] [4] on ehitusjargus taristuprojekt, mille eesmargiks on uhendada Eesti , Lati , Leedu ja Poola kiire standardroopmelise raudteega ning integreerida Balti riigid Euroopa raudteevorku. Rail Baltic kulgeb Tallinnast Varsavisse , tagades uhenduse ka Riia ja Vilniusega . Kaudselt holmab projekt ka Soomet , luues eeldused Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli rajamiseks. Raudtee Balti riike labiva osa kogupikkuseks on 870 km ning maksimaalseks kavandatud kiiruseks on 249 km/h. Rail Balticu trassi valmimine on planeeritud 2030. aastaks. Tegemist on viimase saja aasta koige laiaulatuslikuma taristuprojektiga Balti regioonis. [5]

Rail Baltic on taielikult elektrifitseeritud raudtee, millest tulenevalt on voimalik transpordisektoris vahendada susihappegaasi eraldumist keskkonda. Sealjuures on raudteeliini projekteerimisel arvestatud Natura 2000 ja teiste looduskaitsealade hoidmisega. Raudteeliini jaoks rajatakse Balti regiooni kolm peamist kaubaterminali: Muuga Eestis, Salaspils Latis ja Kaunas Leedus ning seitse rahvusvahelist reisiterminali: Tallinn , Parnu , Riia , Riia lennujaam , Paneve?ys , Kaunas ja Vilnius . [5]

Rail Baltic kuulub Euroopa Liidu kavandatud ule-euroopalisse TEN-T transpordivorgustikku , mistottu on Euroopa Liit lubanud projekti rahastada kuni 85 protsendi ulatuses. 2017. aastal hinnati Tallinnast Poola-Leedu piirile kulgeva raudtee kogumaksumuseks 5,8 miljardit eurot ning Eesti osa maksumuseks 1,35 miljardit eurot. [6] Projekteerimise venimise ning vahepealse kiire hinnatousu tottu on Rail Balticu projekt tunduvalt kallinenud. 2023. aasta lopus hinnati Rail Balticu Eesti osa maksumuseks vahemalt 3 miljardit eurot. [7]

Projekti on arvukalt kritiseeritud, eelkoige Eestis. Kahtluse alla on seatud projekti tasuvus, trassivalik ning vaidetav moju looduskeskkonnale. Projekti vastased on moodustatud kodanikuuhenduse Avalikult Rail Balticust ning kirjutanud mitmeid avalikke kirju raudtee rajamise vastu ( 400 kiri , 500 kiri jt).

Eellugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Balti riike labiv transpordikoridor lepiti esmakordselt rahvusvahelisel tasandil kokku Laanemere riikide planeerimisalase koostooprogrammi VASAB 2010 raames 1994. aastal. [8] Juba siis maarati trass Eestis kulgema Parnu kaudu. Uleriigiline planeering Eesti 2010 maaras VASAB 2010 kokkulepete alusel voimaliku trassi kulgema Riia suunalt Parnu kaudu Tallinnasse. Raudteetrass on kajastatud ka Harju Maakonnaplaneeringu I etapis (kehtestatud 19.04.1999) jargmiselt: "Uleeuroopalise tahtsusega transpordikoridoridest labib Eestit pohja-lounasuunaline koridor, mis esialgu sisaldab VIA BALTICA nime all tuntud maanteeuhenduse parendamise meetmeid ja kaugemas tulevikus RAIL BALTICA nime kandva kiirraudtee toomist labi Varssavi, Kaunase ja Riia Tallinnani. Selle projekti loomulikuks jatkuks oleks Soome lahe aluse raudteetunneli rajamine Helsingini". Samuti olid vihjed trassile olemas nii Rapla maakonnaplaneeringus kui ka kehtivas Parnu maakonna planeeringus.

Maapealse Euroopa riike uhendava raudteetranspordi magistraalide valjaarendamist kiirendas mingil maaral ka 2010. aasta kevadel Islandi Eyjafjallajokulli vulkaani purskamise ja selle tulemusel tekkinud tuhapilved, mis halvasid senise lennuliikluse Euroopas ning avaldasid moju Euroopa-sisesele transporditaristule. Balti riikide ja Soome puhul ilmnes nende selge eraldatus muust Euroopast.

Vaidetakse, et Rail Balticu vajadusele on pikalt osutanud ka Soome, sest see avardaks oluliselt Soome ekspordivoimalusi maad mooda Euroopa suunal. Eesti geotehnikaeksperdi Ago Vilo osalusel on tehtud ka eeltoo [8] , mis naitas Soome ja Eesti vahelise tunneliuhenduse realistlikkust. Samuti viis Viimsi vallavalitsus labi uuringu [9] , mille tulemusel sai kinnitust Harju maakonnaplaneeringus maaratud tunneli asukoha sailitamise vajalikkus. Rail Balticu raudteetunnelit Eesti valitsusel lahima paarikumne aasta perspektiivis veel kavas projekteerida ei ole, kuid selle jaoks vajalik maa-ala Viimsi vallas on tagatud labi valla uldplaneeringu , kajastudes vagagi tapselt Aigrumae kula, Laiakula, Metsakasti kula ja osaliselt Muuga kula uldplaneeringu kaartidel ja tekstis. Tunneli teemal on ilmunud ka Laanemere raudteeuhenduste voimalikkust kirjeldav pohjalik artikkel. [10] 2017. aastal vastas Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti tunneliteemalisele aruparimisele Euroopa Komisjoni liige Violeta Bulc , kelle sonul on Rail Balticu projekti lopuleviimine vajalik eeltingimus, et Tallinna ja Helsingi pusiuhendus majanduslikult elujouline oleks. [11]

Esimese tasuvusuuringu Rail Balticu teostatavuse kohta koostas Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi tellimusel COWI A/S . Uuringu [9] pohjal oli parimate majandusnaitajatega, saastlikuim loodusele ja elukeskkonnale ning suurima mojuga reisiliiklusele olemasoleva Tapa , Tartu ja Valga kaudu kulgeva raudtee renoveerimine ja kiiruste tostmine kuni 160 km/h. Nuudispuhasvaartuse osas osutus uuringu jargi koige kasulikumaks labi Parnu kulgeva raudtee ehitamine. Projekt kinnitati TEN-T prioriteetprojektiks ja EL-i toetuse abil alustati ehitust. [10]

Nimi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Algselt kasutati Eesti ametlikus asjaajamises ning meedias valdavalt nime Rail Baltica . Parast Emakeele Seltsi keeletoimkonna poordumist ning Eesti Keele Instituudi keelenouande avaldamist on kasutusele voetud ingliskeelne nimekuju Rail Baltic . [11] [12] Koigis teistes Euroopa Liidu riikides on endiselt kasutusel rahvusvaheline nimekuju Rail Baltica .

AECOMi uuring [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parnu kaudu kulgeva standardroopmelise otsetee teostatavuse uurimiseks tellisid Balti riigid 2007. aastal uhiselt Briti konsultatsioonifirmalt AECOM Rail Balticu tasuvusuuringu , [13] mis kinnitas, et Euroopa Liidu 2 miljardi eurose planeeritud investeeringutoetusega voib prognoosida projekti kasumlikkust. Projekti voiks toetada ka Euroopa Liidu aastate 2014?2020 eelarveperioodi uue toetusfond Euroopa Uhendamise Rahastu ( Connecting Europe Facility ), mille tingimusi rahvusvaheline Rail Balticu rajamise projekt taidaks. [14]

Rail Balticu planeeritavad reisijaamad

AECOMi uuringu jargi oleks koige tasuvam marsruut Tallinn ? Parnu ? Riia ? Panev??ys ? Kaunas . Eestis asuks uleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohase otsetrassi korral ca 229 kilomeetrit raudteed. [15]

AECOM uuringus kaaluti kokku nelja voimalikku teevarianti, sealhulgas kahte olemasoleva rongiliini koridoris: Poola ja Leedu piirilt liinil Kaunas? Jelgava ?Riia? Valmiera ?Tartu?Tallinn ja liinil Kaunas?Jelgava?Riia?Parnu?Tallinn ning voimalikku uut liini Leedu piir?Kaunas?Panev??ys?Riia?Valmiera?Tartu?Tallinn. [15] Uuringu eesmark oli tuvastada, milline lahendus neist saaks olla tasuv ja optimaalne soiduaegade poolest.

AECOM-i aruandes vorreldi omavahel kolme tehnilist lahendust:

  • soltumatu roobastee valjaehitamine laiusega 1435 mm;
  • 1435 mm roobastee paigutamine olemasoleva 1520 mm roobastee korvale;
  • topeltlaiusega roobastee 1435 mm / 1520 mm. Uuringus nenditakse, et see on seotud koige keerukamate tehniliste piirangutega ja et seda voiks kasutada ainult erandjuhul nendel loikudel, kus eraldi 1435 mm roobastee tegemine on voimatu.

Uued loigud soovitatakse elektrifitseerida 25 kV vahelduvpingel. Uuringus nenditakse, et kuna mitmel olemasoleval loigul (Poolas, Eestis ja Latis) kasutatakse 3 kV alalispinget, siis voib monedel loikudel osutuda vajalikuks kasutada kahe toitepingega veeremit. Uhtlasi on Poolas kavas viia suuremad liinid ule 25 kV toitepingele. AECOM-i aruandes on toodud naide, et kiirrong TGV kasutab 25 kV vahelduvvoolu ja Eurotunnelis 750 V alalisvoolu kolmandast roopast (voimalik lahendus perspektiivses Helsingi?Tallinna tunnelis).

Ernst & Youngi analuus [ muuda | muuda lahteteksti ]

2017. aasta aprillis avalikustati Ernst & Youngi tehtud Rail Balticu projekti tasuvusanaluus. [16] [17] Tasuvusanaluus sedastab, et Rail Balticu projekti eeldatav kogumaksumus on 5,8 miljardit eurot kolme riigi peale (Eesti ? 1,346 miljardit (riigi osalus 268?1154 miljonit), Lati ? 1,968 miljardit (riigi osalus 393?1575 miljonit), Leedu ? 2,473 miljardit (riigi osalus 493?2149 miljonit)). [18]

Rail Balticu kasutegurid

Analuusis leiti, et:

  • Projekti moodetav sotsiaalmajanduslik tulu ? hinnanguliselt 16,2 miljardit eurot ? kaalub kaugelt ules siseriiklikud investeeringud. Lisaks sellele on projektil hinnanguliselt taiendav SKT-d suurendav moju vaartuses kaks miljardit eurot. Seega on projektist saadav kasu on selle eluajal ule 18 miljardi euro. [19]
  • Keskmiselt toob Rail Baltic kolme Balti riigi majanduskeskkonnale moodetavat netotulu kuus eurot iga riigieelarvetest investeeritud euro kohta.
  • Rail Balticu projekt loob ehitusetapi jooksul 13 000 taistooajale taandatud ehitusvaldkonna tookohta ja 24 000 taistooajale taandatud kaudset ja projekti tulemusel tekkinud tookohta projektiga seotud toostusharudes.
  • Kasutuse jooksul loob Rail Baltic tingimused 400 inimelu paastmiseks. CO 2 heitkoguste vahenemisest tekib tulu 2,0 miljardi euro vaartuses ja ohusaaste vahenemisest 3,3 miljardi euro vaartuses, millega panustatakse suurel maaral ELi ulemaailmsesse juhtpositsiooni keskkonnasaastlikkuses.
  • 2030. aastal on raudteeroobaste, sildade, tunnelite, terminalide, jaamade jm hoolduskulud hinnanguliselt 58,9 miljonit eurot kogu trassi ulatuses koigis kolmes riigis.
  • Uuring kinnitab, et parast esialgset viie aasta pikkust siseriikliku finantsabi perioodi (28,6 miljonit eurot kolme Balti riigi peale) projekti kasutuselevotu etapis, mil Rail Baltic saavutab oma kavandatud potentsiaali, on taristu haldaja pikas perspektiivis rahaliselt jatkusuutlik.

Tehnilised naitajad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rail Baltic on kaasaegne elektrifitseeritud kahe 1435 millimeetri laiuse roopapaariga raudteetrass. Raudtee varustatakse Euroopa uhise liiklusjuhtimissusteemiga ERTMS, mis tagab uhilduvuse ulejaanud Euroopa raudteevorgustikuga. Raudtee maksimaalne projektkiirus on 249 km/h, mis tahendab, et Euroopa Liidu oigusaktide kohaselt ei ole Rail Baltic kiirraudtee. [20] Euroopa Liidu definitsiooni jargi on kiirraudtee maksimaalne soidukiirus vahemalt 250 km/h.

Pohiparameetrid [ muuda | muuda lahteteksti ]

2018. aasta aprillis kinnitasid Balti riikide transpordivaldkonna eest vastutavad ministeeriumid Rail Balticu projekteerimisjuhised, [21] mille oli koostanud Prantsusmaa konsultatsiooni- ja tehnoloogiaettevote SYSTRA S.A. . Projekteerimisjuhistes on maaratud peamised nouded ja standardid Rail Balticu raudtee loomiseks.

Pohiparameetrid:

  • Maksimaalne projektkiirus on reisirongidele 249 km/h (opereerimiskiirus 234 km/h) ja kaubarongidele 120 km/h. Planeeringu varasemas faasis arvestati reisirongide maksimaalseks projektkiiruseks 240 km/h [22]
  • Maksimaalne pikkus reisirongidele on 400 meetrit ja kaubarongidele 1050 meetrit
  • Maksimaalne teljekoormus: 25 tonni
  • Rail Balticu raudteel ei tule samatasandilisi ristumiskohti maanteede ega laiaroopmeliste raudteedega (1520/1524 mm), valja arvatud juhul, kui ei ole voimalik kasutada muid lahendusi
  • Raudtee elektrifitseerimisel kasutatakse 2 × 25 kV vahelduvvoolususteemi
  • Liiklushalduseks kasutatakse koige uuema polvkonna Euroopa raudteeliikluse juhtimissusteem (ERTMS ? Level 2)

Peatused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rail Balticu rahvusvahelised kiirrongid peatuvad kava kohaselt jargmistes peatustes: Tallinn , Parnu , Riia , Riia lennujaam , Panev??ys , Kaunas , Vilnius , Białystok ja Varssavi . Rail Balticu opereerimisplaani jargi on oorongide lopp-peatus Berliinis . [23]

Kohalikud peatused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Et anda rahvusvahelisele raudteele laiem kasutusvoimalus, rajatakse trassile peatused ka kohalikele reisirongidele. Kuna kohalik rong ei tohi rahvusvahelist rongiliiklust aeglustada, siis ehitatakse osade regionaalsete peatuste juurde lisaroopapaarid. Nii mahuvad kiired rongid ja regionaalrongid uksteist segamata uhele teele. [24]

Rail Balticu Eesti trassiosale tuleb Ulemiste ja Parnu rahvusvaheliste jaamade korvale 12 kohalikku peatust: Assaku , Luige , Saku , Kurtna , Kohila , Rapla , Jarvakandi , Kaisma , Tootsi , Urge , Surju ja Haademeeste . [24]

Rail Balticu Lati osale kavandatakse lisaks Riia keskraudteejaama ja Riia lennujaama rahvusvahelistele peatustele veel 16 regionaalset peatust: Salacgriva , T?ja , Skulte , Vanga?i , Saurie?i , Sl?vu tilts , Tor?akalns , Zasulauks , Imanta , Jaunm?rupe , Olaine , ?ekava , Salaspils , Baldone , Iecava ja Bauska . [25]

Leedus on Rail Balticu Lati piir ? Kaunas loigule kavandatud lisaks Panev??yse rahvusvahelisele jaamale veel 7 regionaalset peatust: Va?kai , Joni?k?lis , Ramygala , Pasrau?iai , Jonava , Kaunase lennujaam ja Palemonas . Kaunase ja Vilniuse vahele tuleb 3 kohalikku peatust: Kai?iadorys , Vievis ja Lentvaris . Loigul Kaunas ? Poola piir on 4 kohalikku peatust: Kazl? R?da , Marijampol? , ?e?tokai ja Mockava . [26]

Projekti teostajad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rail Balticu infrastruktuuri jagunemine kolme Balti riigi vahel

2014. aastal asutati Rail Balticu projekti koordineerimiseks Eesti valdusettevote Rail Baltic Estonia OU, mille kaudu oleks voimalik omandada 1/3 suurune osalus Rail Balticu rahvusvahelises uhisettevottes. 28. oktoobril 2014 allkirjastasid Eesti, Lati ja Leedu esindajad Rail Balticu uhisettevote RB Rail AS asutamisdokumendid.

Rail Balticu projekti raames on toetuse saajateks kolme Balti riigi ministeeriumid: Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Lati Transpordiministeerium ning Leedu Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium.

2014. aastal asutasid ministeeriumid uhisettevotte RB Rail AS, mis on pohikoordinaator raudtee ehitamisel ja Rail Balticu projekti arendamisel. RB Rail ASi aktsiad on jaotatud vordselt Eesti OU Rail Baltic Estonia, Lati SIA Eiropas Dzelzce?a L?nijas ja Leedu UAB Rail Baltica Statyba vahel.

Rail Balticu projekti ellu viivad riiklikud asutused Eestis, Latis ja Leedus vastutavad projekti teostamise eest oma koduriigis ning on uhtlasi ka RB Rail ASi aktsionarideks. Nendeks on Rail Baltic Estonia OU ja Tehnilise Jarelevalve Amet ja Tallinna Linnatranspordi AS Eestist, Eiropas Dzelzce?a l?nijas SIA Latist ning Rail Baltica Statyba UAB ja Lietuvos Gele?inkeliai JSC Leedust.

Rail Baltic Estonia OU (RBE) on Eesti valdusettevote, mis on loodud selleks, et esindada Eesti riigi huvisid uhisettevottes (RB Rail AS) ja taita projekti administratiivseid kui tehnilisi ulesandeid Eestis. Eelkoige seisneb Rail Baltic Estonia tegevus Eestis alljargnevas:

  • Uuringute ja analuuside labiviimine, mis on vajalikud projekti teostamiseks Eestis.
  • Reisi- ja kaubaterminalide, depoode jms kohtobjektide tehnilise projekteerimise hangete labiviimine.
  • Raudtee muldkeha jm raudtee infrastruktuuri, sildade-viaduktide, teede, terminalide, depoode jms ehitushangete labiviimine.

Projekti realiseerimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Planeerimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti [ muuda | muuda lahteteksti ]

2011. aasta septembris vottis Eesti valitsus esimesena Pohja-Euroopa riikidest vastu strateegilise otsuse uue kiirraudteetaristu valjaarendamise kohta, fikseerides, et Eestist algav, ligikaudu 240 km/h kiiruse jaoks kavandatav raudteeliin algab Eestis Tallinnast ja kulgeb Parnu kaudu Riia poole. [14]

2012. aasta aprillis algatati Vabariigi Valitsuse korraldusega Harju , Rapla ja Parnu maakonnas maakonnaplaneeringud Rail Balticu trassi koridori asukoha maaramiseks. Samasse aastasse jaab ka Vabariigi Valitsuse poolt uleriigilise planeeringu " Eesti 2030+ " kehtestamine. Uleriigilise planeeringu koostamise raames toimusid avalikud arutelud ja konsultatsioonid, [27] kuhu olid kaasatud ja millest oli voimalik osa votta erinevatel osapooltel ? ekspertidel, ametkondadel ja laiemal avalikkusel.

2013. aasta 3. mail allkirjastati hankeleping Eesti territooriumil Rail Balticu maakonnaplaneeringute , keskkonnauuringute ja eelprojekti koostamiseks. [28] Planeeringute ja keskkonnamojude strateegilise hindamise (KSH) protsessis lubati huvitatud osapooltel esitada oma arvamust ja seisukohti kirjalikult voi kaies kohal avalikel aruteludel. Avalikke arutelusid korraldati seadusega noutud miinimumist rohkem ja osalus nendel oli korge. Uldjoontes oli aruteludel tehtud ettepanekutega arvestamine ja mittearvestamine tasakaalus, molemaid vastavalt 28%. Peaaegu vordsele tasemele jai ka pigem arvestamine ja pigem mittearvestamine, vastavalt 17% ja 15%, mille puhul vastav muudatus kas niikuinii tehti voi niikuinii ei tehtud. 12% ehk 20 ettepanekut olid sellised, millele hinnangut ei saanud anda, kuna tegemist on hetkel veel koostamisel oleva planeeringuga ning paljud asjad pole veel selged. [29]

2013. aasta 11. detsembril vastu voetud Euroopa Parlamendi ja Noukogu otsekohalduv maarus ule-euroopalise transpordivorgu arendamist kasitlevate liidu suuniste kohta (nn TEN-T maarus). Maaruse lisaks olevas kaardimaterjalis on Rail Baltic margitud TEN-T pohivorgu osana trassil Tallinn-Parnu-Riia-Kaunas-Varssavi. Maaruse lisad on Euroopa Liidu liikmesriikidele (sh Balti riigid) oiguslikult siduvad.

Rail Balticu trassivariandid avalikustati 2013. aasta augustis, mille jarel toimusid sama aasta septembris ja oktoobris avalikud koosolekud, et kohalikud elanikud saaksid esitada enda ettepanekud valjapakutud variantide osas. [30] Enim pohjustas vaidlusi Rail Balticu trasskoridori kulgemine Harju maakonnas. Esialgu eelistati Rail Balticu kulgemist labi Nabala-Tuhala looduskaitseala , kuid hiljem osutus siiski valituks Tallinnast lahedamalt mooduv trassivariant, mida ei soovinud paljud kohalikud elanikud. [31] [32] 2016. aastal proovisid 16 Harju- ja Raplamaa elanikku ja kaks kulaseltsi Rail Balticu trassivariandi kohtus vaidlustada, kuid kohus ei votnud nende kaebust arutusele. [33]

Arutelud Rail Balticu trassivariantide ule loppesid 2015. aastal ning koik maakonnaplaneeringud kehtestati 2018. aasta veebruariks. [34] [35] Maakonnaplaneeringute ja KSH koostamise kaigus viidi labi mitmeid avalikustamise etappe ning avalikke arutelusid on toimus enam kui 80 (kokku ule 4000 osaleja), lisaks toimus eelnevalt ka hulgaliselt koosolekuid/arutelusid erinevate ametkondade ja huvipooltega. Keskkonnaministeerium kiitis Rail Balticu keskkonnamojude strateegilise hindamise (KSH) aruande heaks 11. augustil 2017. [36] Uheks KSH osaks on uuring, mis puuab leida voimalusi Rail Balticu trass osaliselt tarastamata jatta, mis voimaldaks suurulukite parema liikumise ule kavandatava raudteetrassi. [37]

31. jaanuaril 2017 allkirjastasid kolme Balti riigi peaministrid Rail Balticu riikidevahelise kokkuleppe, millega fikseeriti oigusjouga dokumendis riikide kohustused, mis on vajalikud Balti riikide kaudu Kesk-Euroopaga raudteeuhenduse rajamiseks. Kokkulepe on uks Rail Balticu raudteeuhenduse rajamise eeldus. Selle eesmargiks on muu hulgas suurendada Rail Balticu osalisriikide vastastikust usaldust raudteeuhenduse rajamisel. Kokkuleppega maaratleti nii Rail Balticu uldised tehnilised parameetrid kui ka marsruut ning rajamise tahtaeg. [38]

19. juunil 2017 ratifitseeris Riigikogu 63 poolthaalega Rail Balticu rahvusvahelise kokkuleppe, [39] mille president Kersti Kaljulaid 29. juunil ka valja kuulutas. [40]

Esimene Rail Balticu pohiliini projekteerimisleping solmiti 29. martsil 2019. 71-kilomeetrist loiku Harju-Rapla maakonnapiirist Tootsini hakkas projekteerima Hispaania insenerifirma IDOM koos Eesti ettevottega Skepast & Puhkim OU. Lepingu maksumuseks kujunes 6,8 miljonit eurot. [41] IDOM voitis ka projekteerimishanke loigul Tallinn ? Harju-Rapla maakonna piir. 2019. aasta mais solmitud lepingu maksumuseks oli 11,36 miljonit eurot. [42] Viimane projekteerimisleping loigul Tootsist Lati piirini solmiti 12. veebruaril 2020 Saksamaa ettevotete Obermeyer Planen + Beraten GmbH ja Prointeci konsortsiumiga. Lepingu maksumuseks oli 10,8 miljonit eurot. [43]

2014. aastal toimunud Parnu reisiterminali arhitektuurivoistluse voitis arhitektuuriburoo Pluss voistlustooga "Water Strider". 2019. aastal solmiti voistluse voitjaga leping Parnu reisiterminali projekteerimiseks. [44]

Rail Balticu Ulemiste terminali esimene arhitektuurivoistlus toimus 2014. aastal, kui voitjaks kuulutati voistlustoo "Tagasi", mille autorid olid 3+1 Arhitektid . 2019. aasta mai kuulutati valja uus Ulemiste terminali arhitektuurivoistlus, sest 2014. aastal viidi labi ainult riigisisene voistlus, kuigi maksumuse poolest oleks pidanud toimuma rahvusvaheline voistlus. Uue konkurssi voitjaks kuulutati Suurbritannia arhitektuuriburoo Zaha Hadid Architects ja Eesti osauhing Esplan uhistoo "Light Stream". 16. jaanuaril 2020 solmiti uue arhitektuurivoistluse voitjatega Ulemiste terminali projekteerimisleping maksumusega 2,6 miljonit eurot. [45] [46]

23. septembril 2020 solmiti 2,175 miljoni suurune leping ettevottega SWECO Projekt AS Muuga kaubajaama projekteerimiseks. [47] 16. detsembril 2020 solmiti leping Rail Balticu veeremidepoo projekteerimiseks ettevotetega OU Reaalprojekt ja NORD PROJEKT AS . Rae valda kavandatud veeremidepoo projekteerimise lepingu maksumus oli 1,86 miljonit eurot. [48]

2020. aasta mais tuhistas riigikohus Rail Balticu Louna-Parnumaa trassi maakonnaplaneeringu, kuna trassi korval olev Luitemaa linnuala Natura hindamine oli jaanud oigusvastaselt tegemata. Luitemaa linnualale oli tehtud ainult Natura eelhindamine. Kaebajad Avalikult Rail Balticust ja Eesti Looduskaitse Selts leidsid, et maakonnaplaneeringu koostamise kaigus ei selgitatud piisava pohjalikkusega valja trassi asukoha keskkonnaseisundit ja raudtee moju looduskeskkonnale, sealhulgas kaitstavatele linnuliikidele. [49] 2022. aastal selgus, et formaalsuseks peetud uus Natura hindamine naitas metsistele oodatud suuremat keskkonnamoju ning seetottu tuleb valitsuselt kusida Natura erandit. Natura erand eeldas ka kompenseeriva meetmena metsise elupaikade taastamise teistes Eesti piirkondades. [50] Louna-Parnumaa uus trassikoridor selgus 2023. aasta oktoobriks, kui kuue erineva trassivariandi hulgast valiti analuuside pohjal valja vaikseima keskonnamojuga variant. [51]

2021. aastal lukati raudtee valmimistahtaeg 2026. aastalt 2030. aastale, kuna planeerimismenetlused olid votnud oluliselt kauem aega ning ka projekti rahastamine ei olnud lopuni selge. 2022. aastal hindas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , et Hispaania projekteerija IDOM ei olnud teinud oma tood korralikult ning seetottu oli trassi projekteerimine poolteist aastat graafikust maas. Ministeerium tegi etteheiteid ka Rail Balticu uhisettevotte RB Rail juhtkonnale, kuna projekteerijat oleks pidanud paremini kontrollima ning vajadusel hilinemiste eest ka trahvima. [52]

2023. lopus selgus, et vahepealse kiire hinnatousu tottu laheb Rail Balticu Eesti osa maksma ligikaudu 3 miljardit eurot. Seetottu peeti toenaoliseks, et 2030. aastaks ehitatakse valja ainult uks roopapaar ning teine rajatakse loikude kaupa hiljem. [53]

Lati [ muuda | muuda lahteteksti ]

30. aprillil 2014 solmisid Lati Transpordiministeerium ja ettevotete SIA Konstruktionsgruppe Bauen Latvia, SIA Grupa93 ja EPG Eisenbahn-und Bauplanungsgesellscaft mbH Erfurt loodud uhisfirma RB Latvija lepingu Rail Balticu Lati osa detailplaneeringu koostamiseks ja keskonnamojude hindamiseks. Lepingu maksumuseks kujunes 3,993 miljonit eurot. [54]

2015. aasta alguses avaldati Rail Balticu Lati osa trassivariandid ning esmased avalikud arutelud toimusid veebruaris ja martsis 2015. [55] Sama aasta detsembris valmis Lati Rail Balticu keskkonnamoju hindamise aruanne, kus analuusiti erinevate trassivariante moju muratasemele, ohukvaliteedile, pinnase- ja pohjavee kvaliteedile, geoloogilistele tingimustele, looduskaitsealadele, maastikule ning kaitstavatele liikidele. [56] 2016. aasta augustis kiitis Lati valitsus eelistatud trassivariandi heaks. [57]

Lati parlament ratifitseeris 22. juunil 2017 Rail Balticu ehitamise rahvusvahelise kokkuleppe. [58]

29. mail 2019 solmiti Riia keskraudeejaama projekteerimis- ja ehitusleping ettevottega BESIX RERE GROUP. Leping sisaldas uue raudteesilla ehitust ule Daugava joe , Riia keskraudeejaama taielikku renoveerimist ning muldkeha ja pealisehituse rajamist kogumaksumusega 430 miljonit eurot. [59]

5. juulil 2019 solmiti kaks esimest Lati Rail Balticu pohitrassi projekteerimise lepingut. Loigu Upeslejas ? Riia ? Misa projekti koostamise leping solmiti Hispaania konsortsiumiga, kuhu kuulusid IDOM Consulting, Engineering, Architecture (IDOM) ja Ingenieria y Economia del Transporte (INECO). Lepingu maksumus oli 12,99 miljonit eurot. Teine leping solmiti Vanga?i ? Salaspils ? Misa loigu projekteerimiseks ettevotetega Egis Rail S.A., DB Engineering & Consulting GmbH ja Olimps SIA. Teise lepingu maksumuseks kujunes 12,02 miljonit eurot. [59]

6. aprillil 2020 solmiti viimased kaks Lati Rail Balticu pohitrassi projekteerimise lepingut. Loigu Vanga?i ? Eesti piir projekteerimise leping solmiti konsortsiumiga INECO-ARDANUY. Lepingu maksumus oli 12,95 miljonit eurot. Loigule Misa ? Leedu piir koostab projekti IDOM maksumusega 6,9 miljonit eurot. [59]

Ehitus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rail Balticu ehitus algas Eestis 2019. aastal, kui alustati Saustinomme viadukti rajamisega, et ehitada see valja Tallinna ringtee Luige ja Saku vahelise loigu neljarealiseks ehitamisega samal ajal. 29. novembril 2019 toimus Saustinomme viadukti nurgakivi asetamine, millega tahistati ametlikult Rail Balticu ehituse algust. [60] Urituse raames kirjutasid Maanteeamet ja uhisettevotte RB Rail alla koostoolepingule, millega alustati Rail Baltica projektiga seotud maanteeviadukte rajamist. [61] Saustinomme viadukt valmis 2021. aasta alguses. [62]

2021. aastal augustis alustati jargmiste Rail Balticu ristumiste rajamist, kui ehitusse laksid Tagadi ja Kunka tee viaduktid ning Loone okodukt . [63] 2022. aasta aprillis alustati Rail Balticu Assaku viadukti ehitamist Tallinna?Tartu maanteele . Viadukt valmis sama aasta novembris. [64] 2023. aasta seisuga oli valminud on 5 viadukti ja 4 okodukti ning ehituses oli ule 10 rajatise. [65]

2022. aasta augustis selgus, et Rail Balticu Ulemiste terminali ehitushange ebaonnestus, sest hankele tuli vaid uks pakkumus, mille hind uletas eeldatava ehitusmaksumuse pea kahekordselt. Rail Baltic Estonia otsustas seejarel jagada terminali ehituse vaiksemateks osadeks, et vahendada hinnatousust tulenevaid riske kohalikele toovotjatele. [66] 12. aprillil 2023 solmis Rail Baltic Estonia 44,8 miljonit eurot maksva ehituslepingu Ulemiste terminali 0-korruse ehitamiseks ettevotetega Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra . [67] Terminali ehitusega alustati sama aasta oktoobris. [68]

2023. aasta lopus solmisid Rail Baltic Estonia ja KMG Infra koostooleppe Soodevahesse raudteetrassi ehitamiseks vajaliku ehitusbaasi rajamiseks. [69]

5. jaanuaril 2024 solmis Rail Baltic Estonia esimese raudtee pohitrassi loigu ehituslepingu ettevotetega AS TREV-2 Grupp ja AllSpark OU. Ulemistelt Soodevahesse kulgeva 4,8 kilomeetrise trassi ehitusmaksumuseks kujunes 34,2 miljonit eurot. [70] 21. veebruaril 2024 solmiti jargmise kahe pohitrassi loigu ehituslepingud maksumusega 107 miljonit eurot. Kahte Rapla maakonnas asuvat loiku kogupikkusega 17 km hakkas ehitama ettevote Verston. [71]

Lati [ muuda | muuda lahteteksti ]

23. novembril 2020 algas Latis Rail Balticu ehitus, kui ehitusfirma BERERIX alustas Riia keskraudteejaama umberehitusega. [59] 2. martsil 2021 solmiti 237 miljonit eurot maksev leping konsortsiumiga B.S.L. Infra Riia lennujaama peatuse ehitamiseks. Lepingu jargi on ehitus jagatud viieks etappiks lopliku valmimistahtajaga 2025. aasta lopp. [72] Riia lennujaama peatuse ehtust alustati 30. juunil 2021. [59]

2023. aasta septembris loppenud Lati Rail Balticu pohitrassi ehituse hanke voitis Prantsuse, Poola ja Itaalia uhisfirma E.R.B. Rail Baltica JV. Kahe Turgi ehitusfirma uhispakkumus osutus kull odavamaks, kuid Lati julgeolekuteenistuse noudmisel lukati see tagasi. Hanke voitnud pakkumuse maksumuseks kujunenud 3,7 miljardit eurot tahendas Rail Balticu projekti tunduvat kallinemist vorreldes 2016. aastal eeldatud 1.9 miljardiga. Siiski kiitis Lati valitsus 2023. aasta detsembris pohitrassi ehituslepingu solmimise heaks ja eraldas esimese loigu ehituseks 165 miljonit eurot. [73] [74]

Projekti rahastamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Projekti ehituse hinnanguline kogumaksumus konsultatsiooniettevotte Ernst & Youngi tehtud tasuvusanaluusi jargi on umbes 5,8 miljardit eurot. [75] Praeguseks on Balti riigid ja RB Rail AS saanud Rail Balticu raudtee ehitamiseks kaks korda Euroopa uhendamise rahastult toetust, allkirjastatud on toetuskokkulepped koguvaartuses 765 miljonit eurot.

2018. aasta 13. juulil allkirjastasid Innovatsiooni ja Vorkude Rakendusamet (INEA), kolme Balti riigi uhisettevote RB Rail AS, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Lati Transpordiministeerium ning Leedu Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Uhendamise Rahastu (CEF) toetuslepingu Rail Balticu raudteetaristu ehitamiseks, mille koguvaartus on 130 miljonit eurot. CEFi toetus moodustab kuni 85% abikolblikest kuludest, toetades projekti elluviimist maksimaalselt 110 miljoni euroga.

Eelnevalt on kolm Balti riiki ja RB Rail AS allkirjastanud Rail Balticu ehitamiseks Euroopa Uhendamise Rahastuga kaks toetuslepingut. Koos 2018. aasta 13. juulil solmitud kolmanda lepinguga on Euroopa Liidu abikolbulike kulude koguvaartus Rail Balticu projekti raames olnud ligikaudu 824 miljonit eurot. CEF panus tulevaste tegevuste majanduslikuks toetuseks on seejuures maksimaalselt 683 miljonit eurot, mis moodustab 85% koigist abikolbulikest kuludest.

Kolme solmitud toetuslepingu alusel jagunevad riikide panused jargnevalt: [76]

2020.aastal allkirjastasid Rail Baltica ja Innovatsiooni ja Vorkude Rakendusamet (INEA) taiendava Euroopa Uhendamise Rahastuse (CEF) lepingu arendamaks Rail Baltica kui piirideulest raudteeprojekti. Lepingu kogumaksumus 214,3 miljonit eurot millest CEF toetus on maksimaalselt 182,2 miljonit eurot [77]

Abikolbulikud kulud CEF toetus
EE 235 miljonit eurot 194 miljonit eurot
LV 303 miljonit eurot 247 miljonit eurot
LT 286 miljonit eurot 242 miljonit eurot
KOKKU 824 miljonit eurot 683 miljonit eurot

Kriitika [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • 29. septembril 2016 ilmus 101 kiri "Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul" ajalehes Postimees . [78] Selles tuuakse esile vajadus ja voimalus projekti oluliselt paremaks muuta.
  • 26. jaanuaril 2017 ilmus 152 kiri "Eesti vajab raudteed Euroopasse, kuid mitte praegu planeeritud kujul" ajalehes Postimees . [79] Selles ollakse seisukohal, et Rail Balticu rajamine praegusel kujul tuleb peatada ja asuda kavandama Eesti vajadustest lahtuvat raudteed.
  • Ajakirjanduses on avaldatud kahtlusi uuringus valja pakutud raudteetrassi paiknemise kohta Riia linna umbruses ja leitud, et uus standardroopmega raudtee peaks mooduma lennuvalja lahedalt. [80]
  • Eesti omaosaluseks on praegu planeeritud 250 miljonit eurot, samas ei ole see summa loplik. Projekti kaigus suurenevad kulud tuleb tasuda toetuse saajal ning hinnang kuludeks on planeerimise perioodil mitmekordistunud. [81]
  • Projekti kriitiline analuus on esitatud valjaandes " Avalik Eesti ". [ viide? ]
  • Karli Lambot esines kriitilise analuusiga riigikogu majanduskomisjonis 21. veebruaril 2017. aastal. [82]
  • Eesti Rooma Klubi avaldus Rail Balticu kohta "Rail Balticu rajamine uuele otsetrassile on labi motlemata otsus". Eesti Rooma Klubi margib, et kui Riigikogu ratifitseerib ulalnimetatud kokkuleppe, kasutab Eesti Rooma Klubi Arhusi konventsiooniga antud oigust poorduda kohtusse sundimaks riiki taitma talle seadustega pandud kohustusi. [83]
  • Rail Balticu kehtiva projekti ja selle labisurumise meetodite vastu on korraldatud mitu meeleavaldusmiitingut: 26. jaanuaril 2017 Tallinnas majandusministeeriumi ees (umbes 300 inimest), [84] samuti 22. aprillil 2017 Tallinnas Vabaduse valjakul ning Tartus Raekoja platsil ja 17. mail 2017 Riigikogu hoone ees.
  • Kriitilisi artikleid on projektist kui Fail Baltic 'ust kirjutanud Kati Vatmann , [85] aga ka Mihkel Mutt , [86] Indrek Neivelt [87] [88] jt.
  • Riigikontrolli 24. mai 2017 ulevaade Rail Balticu kohta naitab, et Rail Balticu kokkuleppes on moningaid norkusi. [89] Riigikontrolor Alar Karis kommenteeris toona esitatud ulevaadet jargmiselt: "Kes Riigikontrolli raportit suvenenult loeb, saab aru, et selles pole eesmarki ega ootust kedagi Rail Balticu asjus umber veenda, kedagi kritiseerida. Pole seal ka ilmvoimatuid soove sendi pealt kindaks teha, kui palju raudtee ehitamine maksma laheb, ega arusaama, et Euroopa Liidult tuleks nouda mingeid garantiisid rahastamise asjus. Riigikontroll moistab ka, et Rail Balticu puhul on algusest peale otsuste tegemisel olnud maaraval positsioonil geopoliitilised kaalutlused, ning hupoteetilised, tasuvust puudutavad arvutused parima hetketeadmise pohjalt saavad olla projekti asjus otsuste langetamisel pigem toetavas, abistavas ja taustinfot andvas rollis." [90]
  • Rail Balticu vastased: Projekt ei ole EL-i reeglite jargi abikolblik. [91] Euroopa taristuprojektide puhul peavad diskonteeritud ehk tanasesse arvestatud tulud uletama kulusid, et taristuprojekti oleks mottekas ette votta. Rail Balticu kriitikud vaidavad, et ettevotte Ernst & Young koostatud tasuvusanaluusis on kasutatud ohusaaste arvestuses eelmisel sajandil toodetud soidukite (EURO II) normide alusel tehtud arvutusi 3,3 miljardi euro ulatuses.
    Kodanikuuhenduse Avalikult Rail Balticust vaidetav 3 miljardi euro suurune viga EY tehtud Rail Balticu tasuvusanaluusis
    Projekti kriitikud vaidavad, et tasuvusanaluus on vastuolus EL juhendiga, kuna pole avaldatud analuusi koiki lahteandmeid ja arvutuskaike . [92] Kriitikud vaidavad, et pohilise osa sotsiaal-majanduslikust kasust annavad nende hinnangul utoopilised numbrid reisijate- ja kaubavedudes, ulejaanu moodustavad teoreetiline keskkonnasaast (nt mura vahenemine ja lennuliikluse ning maanteetranspordi vahenemisest tingitud CO 2 ). [93] Rail Balticu meeskonna vaitel on konealune kriitika veenvalt umber lukatud tasuvusanaluusi teostanud ning sellega seotud (anonuumsete) ekspertide poolt, kelle kinnitusel on arvutused oiged ning Rail Balticu kriitikud pole aru saanud analuusis kasutatud metoodikatest, mistottu arvavad kriitikud tasuvusanaluusi pohjal, et Rail Baltic hakkabki pohiliselt konkureerima eelmisel sajandil toodetud kaugsoiduveokitega. Vastuses seati tugevalt kusimuse alla ka Rail Balticu vastaste padevus tasuvusanaluusi koostamise osas. [94]
  • [95]
  • [96]
  • Rail Balticu oponendid: Suuremad vead Rail Balticu tasuvusanaluusis koos RB Raili ja EY kommentaaridega [97] Priit Humala, Karli Lamboti, Illimar Pauli ja Raul Vibo sonul on Rail Balticu (RB) tasuvusuuringus mitu olulist viga, mille arvesse votmisel vahenevad RB kogutulud 4,1 miljardi euro vorra ning seetottu ei ole RB isegi sotsiaalmajanduslikult tasuv, vaid on Balti riikidele kahjulik ega vasta ELi kaasrahastamise nouetele. Priit Humal esitles 16. jaanuaril 2018 Tallinna Keskraamatukogus toimunud pressikonverentsil avalikkusele 73 lehekulje pikkust dokumenti, kus vaidetakse, et heitenormide ja veoautode kutusetarbimisega manipuleerides on kunstlikult suurendatud RB sotsiaalmajanduslikku kasu. Samuti toovad kriitikud valja, et EY tasuvusuuringus ei kasitleta raudtee ehitamise ajal tekkivate keskkonnamojude ega raudtee talumisega seotud valiskulusid. Uhtlasi rohutavad nad, et tasuvusuuringu juhendi kohaselt tuleb "koik (tasuvusuuringus kasutatud) andmed ja allikad teha holpsasti kattesaadavaks", kuid hoolimata sagedastest taotlustest ei ole avalikustatud uhtegi EY uuringus kasutatud arvutuskaiku ning hulk seal viidatud allikaid ei ole endiselt avalikud.
  • [98]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ "Rail Baltic (Eesti koduleht)" . Originaali arhiivikoopia seisuga 31. august 2013 . Vaadatud 16. septembril 2013 .
  2. ↑ "Rail Baltica Growth Corridor" . Originaali arhiivikoopia seisuga 20. veebruar 2014 . Vaadatud 24. jaanuaril 2014 .
  3. ↑ "Lati Rail Baltica projekti kirjeldus" . Originaali arhiivikoopia seisuga 22. oktoober 2011 . Vaadatud 24. jaanuaril 2014 .
  4. ↑ "Rail Baltica Leedu koduleht" . Originaali arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2014 . Vaadatud 24. jaanuaril 2014 .
  5. ↑ 5,0 5,1 Rail Baltica ? sajandi projekt RB Rail
  6. ↑ Ernst & Young Baltic AS. "Rail Baltica tasuvusanaluusi kokkuvote" (PDF) . Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2017.
  7. ↑ Pott, Toomas (8. detsember 2023). "Rail Balticu Eesti osa ehitus laheb maksma ligikaudu kolm miljardit eurot" . ERR . Vaadatud 14.03.2024 .
  8. ↑ "Vision and Strategies around the Baltic Sea 2010 ? Towards a Framework for Spatial Development in the Baltic Sea Region". Denmark 1994. Vaata ka selle alusel koostatud paar aastat hilisem eestikeelne aruanne "Laanemeremaade visioon ja strateegiad 2010. Nagemuselt tegudele". Laanemere Regiooni Ruumilise Arengu Komitee, Poola, 1997
  9. ↑ Feasibility Study on Rail Baltica Railways (COWI)
  10. ↑ http://ec.europa.eu/transport/media/publications/doc/2008_brochure_tent_t_implementation_priority_projects_progress_report.pdf (lk 48)
  11. ↑ Emakeele Selts , 2012
  12. ↑ EKI: Rail Baltic , 31. mai 2011
  13. ↑ Rail Baltica Interim Report VOLUME I , AECOM transportation, November 2010
  14. ↑ 14,0 14,1 Raimo Poom. Rail Baltic: Eesti vottis julge otsusega initsiatiivi , Eesti Paevaleht , 26. september 2011
  15. ↑ 15,0 15,1 Uuring: Eesti peaks investeerima Rail Balticusse 440 miljonit eurot. BNS -i uudis, 29.06.2011
  16. ↑ "Rail Baltica Global Project Cost Benefit Analysis Final Report" (PDF) .
  17. ↑ "Rail Baltica tasuvusanaluus kokkuvote" (PDF) . Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2017.
  18. ↑ Rail Baltica Global Project Cost Benefit Analysis Final Report tebelid 61?72
  19. ↑ "Rail Baltica rahastamine" .
  20. ↑ "Korduma kippuvad kusimused" . Rail Baltic Estonia . Vaadatud 14.03.2024 .
  21. ↑ Oluline tahis Rail Baltica edasisel planeerimisel: kinnitati projekteerimisjuhised
  22. ↑ Andres Reimer . Loe, miks Rail Balticu rongid hakkavad nii aeglaselt soitma? . Postimees , 22. mai 2018
  23. ↑ "Rail Baltica liiklusgraafikust: ulevaade rahvusvaheliste, siseriiklike ning kaubarongide projektsoiduplaanist perioodil 2026-2056" . rbestonia.ee . 12. marts 2019 . Vaadatud 05.05.2024 .
  24. ↑ 24,0 24,1 Lee, Rauno (14. jaanuar 2021). "Kuhu tulevad Rail Balticu kohalikud peatused?" . Postimees . Vaadatud 05.05.2024 .
  25. ↑ "Rail Baltica l?nij? Latvij? b?s 16 re?ion?lie mobilit?tes punkti" . a4d.lv (lati). 8. november 2022 . Vaadatud 05.05.2024 .
  26. ↑ "?Rail Baltica" post?mis regionams ? mil?ini?kas: skelbiamas sto?i? s?ra?as" . 15min.lt (leedu). 6. aprill 2021 . Vaadatud 05.05.2024 .
  27. ↑ "Avalikud arutelud" . Originaali arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2017.
  28. ↑ "Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Parnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, keskkonnamoju strateegilise hindamise ja keskkonnamoju hindamise ning raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine" .
  29. ↑ Egle Heero. "Avalikkuse kaasamise ulatus planeeringute koostamisel: suuliste ettepanekutega arvestamine Rail Balticu maakonnaplaneeringutes" .
  30. ↑ Ammas, Anneli (19. august 2013). "Rail Balticu trassivariandid avalikustamiseks valmis" . postimees.ee . Vaadatud 06.05.2024 .
  31. ↑ Parksepp, Anette (9. juuni 2014). "Vaata, millist Rail Balticu trassi eelistab ministeerium" . majandus.postimees.ee . Vaadatud 06.05.2024 .
  32. ↑ Jaagant, Urmas; Tammeorg, Teele (12. mai 2014). "Valitsuse valik: Rail Baltic ule looduse voi ule elanike" . epl.delfi.ee . Vaadatud 06.05.2024 .
  33. ↑ "Kohus lukkas seltside Rail Balticu kaebuse tagasi" . www.kinnisvarauudised.ee . 18. marts 2016 . Vaadatud 06.05.2024 .
  34. ↑ Gnadenteich, Uwe (2. november 2015). "Michal ei soovi Rail Balticu trassiarutelusid uuesti alustada" . postimees.ee . Vaadatud 06.05.2024 .
  35. ↑ Link, Eno-Gerrit (14. veebruar 2018). "Minister Aab kehtestas Parnumaal Rail Balticu maakonnaplaneeringu" . parnu.postimees.ee . Vaadatud 06.05.2024 .
  36. ↑ "Keskkonnaministeerium kiitis heaks Rail Balticu keskkonnamoju strateegilise hindamise aruande" .
  37. ↑ Nils Niitra. "Suur osa Rail Balticust jaab ilmselt tarastamata" . Postimees .
  38. ↑ "Peaminister Juri Ratas Balti kolleegidele: Rail Balticust peab saama meie koostoo uus mootor" . Originaali arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2017.
  39. ↑ "Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Lati Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeuhenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus 449 SE" .
  40. ↑ "Riigipea kuulutas valja 8 seadust" .
  41. ↑ Koppel, Karin (29. marts 2019). "Algab Rail Balticu pohiliini projekteerimine Parnu-Rapla loigul" . err.ee . Vaadatud 06.05.2024 .
  42. ↑ "Rail Balticu Tallinna-Rapla loigu projekteerib Hispaania firma" . majandus.postimees.ee . 22. mai 2019 . Vaadatud 06.05.2024 .
  43. ↑ "Parnust Latti viiva Rail Balticu loigu projekteerimisleping sai allkirjad" . parnu.postimees.ee . 12. veebruar 2020 . Vaadatud 06.05.2024 .
  44. ↑ "Algab Rail Baltica Parnu rahvusvahelise reisiterminali projekteerimine" . rbestonia.ee . 29. november 2019 . Vaadatud 09.05.2024 .
  45. ↑ Mets, Mari; Gnadenteich, Uwe (6. november 2019). "Selgusid Rail Balticu uhisterminali korduskonkursi voitjad" . postimees.ee . Vaadatud 06.05.2024 .
  46. ↑ Karro-Kalberg, Merle (2. veebruar 2020). "Kabinetis sundinud Ulemiste terminal" . kultuur.err.ee . Vaadatud 06.05.2024 .
  47. ↑ "Rail Baltica Muuga kaubajaama projekteerib SWECO Projekt AS" . rbestonia.ee . 23. september 2020 . Vaadatud 09.05.2024 .
  48. ↑ "Selgus Rail Baltica veeremidepoo projekteerija" . rbestonia.ee . 16. detsember 2020 . Vaadatud 09.05.2024 .
  49. ↑ Kallaste, Kristjan (19. mai 2020). "Riigikohus tuhistas osaliselt Rail Balticu trassi planeeringu Parnus" . err.ee . Vaadatud 09.05.2024 .
  50. ↑ Hindre, Madis (18. oktoober 2022). "Formaalsuseks peetud suvetoo naitab RB oodatust suuremat keskkonnamoju" . err.ee . Vaadatud 09.05.2024 .
  51. ↑ "Eksperdid valisid Rail Baltica Louna-Parnumaa loigus valja vahimate mojudega trassi" . rbestonia.ee . 24. oktoober 2023 . Vaadatud 09.05.2024 .
  52. ↑ Aaspollu, Huko (10. oktoober 2022). "MKM: Rail Balticu rajamine viibib kehva projekteerimise ja juhtimise tottu" . err.ee . Vaadatud 09.05.2024 .
  53. ↑ Pott, Toomas (8. detsember 2023). "Rail Balticu Eesti osa ehitus laheb maksma ligikaudu kolm miljardit eurot" . err.ee . Vaadatud 09.05.2024 .
  54. ↑ "Parakst?ts l?gums par 'Rail Baltica' Latvijas posma tehnisko izp?ti" . delfi.lv (lati). 30. aprill 2014 . Vaadatud 05.05.2024 .
  55. ↑ "Skaidrojo?? v?rdn?ca" . edzl.lv (lati) . Vaadatud 05.05.2024 .
  56. ↑ "Lati avalikustas Rail Balticuga seotud keskkonnamoju hindamise aruande" . rbestonia.ee . 18. detsember 2015 . Vaadatud 05.05.2024 .
  57. ↑ "Vald?ba apstiprina Rail Baltica trases novietojumu Latvij?" . edzl.lv (lati). 9. august 2016 . Vaadatud 05.05.2024 .
  58. ↑ "Rail Baltica ratified by Saeima" . eng.lsm.lv . 22. juuni 2017 . Vaadatud 05.05.2024 .
  59. ↑ 59,0 59,1 59,2 59,3 59,4 "Rail Baltica tap?anas v?sture" . edzl.lv (lati) . Vaadatud 05.05.2024 .
  60. ↑ "Rail Baltica sai Eestis nurgakivi" . railbaltica.org . 29. november 2019 . Vaadatud 09.05.2024 .
  61. ↑ Saarmann, Tanel (29. november 2019). "FOTO | Eilse Rail Balticu nurgakivi asetamise varju jai uks oluline kokkulepe" . arileht.delfi.ee . Vaadatud 09.05.2024 .
  62. ↑ "Tallinna ringtee Saustinomme viadukt sai valmis" . err.ee . 28. jaanuar 2021 . Vaadatud 09.05.2024 .
  63. ↑ "Juba tanavu suvekuudel alustatakse mitmete Rail Baltica raudteed uletavate viaduktide ja okoduktide ehitamisega" . rbestonia.ee . 30.06.2021 . Vaadatud 09.05.2024 .
  64. ↑ "Valmis Rail Baltica raudtee ja Tallinn-Tartu maantee ristumine" . rbestonia.ee . 11. november 2022 . Vaadatud 09.05.2024 .
  65. ↑ "Kaua veel?" . rbestonia.ee . Vaadatud 09.05.2024 .
  66. ↑ Linnar, Mart (22. august 2022). "Rail Balticu Ulemiste terminali hange kukkus labi" . err.ee . Vaadatud 09.05.2024 .
  67. ↑ Ots, Mait (12. aprill 2023). "Rail Baltic Estonia solmis seni suurima ehituslepingu" . err.ee . Vaadatud 09.05.2024 .
  68. ↑ "Rail Baltica Ulemiste uhisterminali ehitus laks kaima" . rbestonia.ee . 31. oktoober 2023 . Vaadatud 09.05.2024 .
  69. ↑ "Soodevahesse kerkib Rail Balticu ehitusbaas, hanke voitis KMG" . Ehitusuudised . 26. september 2023 . Vaadatud 29. septembril 2023 .
  70. ↑ "Rail Baltic Estonia solmis pohitrassi esimese loigu ehituslepingu" . err.ee . 5. jaanuar 2024 . Vaadatud 09.05.2024 .
  71. ↑ Linnart, Mart (21. veebruar 2024). "Rail Baltic Estonia solmis esimesed lepingud trassi ehitamiseks Raplamaal" . err.ee . Vaadatud 09.05.2024 .
  72. ↑ "Rail Baltica airport station construction to begin in May" . eng.lsm.lv . 2. marts 2021 . Vaadatud 05.05.2024 .
  73. ↑ "Turkish builders see Rail Baltica bid excluded over security concerns: LTV's De Facto" . eng.lsm.lv . 18. september 2023 . Vaadatud 05.05.2024 .
  74. ↑ "Latvian government okays Rail Baltica main line expenses" . eng.lsm.lv . 20. detsember 2023 . Vaadatud 05.05.2024 .
  75. ↑ "Rail Balticu tasuvusanaluus" (PDF) . Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2017.
  76. ↑ Rail Baltica. "Allkirjastati kolmas Euroopa Uhendamise Rahastu leping Rail Balticu ehitamiseks" .
  77. ↑ Rail Baltica (9. detsember 2020). "Rail Baltica allkirjastas Innovatsiooni ja Vorkude Rakendusametiga kaks toetuslepingut koguvaartuses 214,3 miljonit eurot" . Rail Baltica .
  78. ↑ Avaliku elu tegelaste poordumine: Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul e. 101 kiri.
  79. ↑ "Eesti vajab raudteed Euroopasse, kuid mitte praegu planeeritud kujul" . Postimees . 26. jaanuar 2017 . Vaadatud 25. jaanuaril 2018 .
  80. ↑ Simmermann: Latis asub Rail Balticu trass taiesti mottetus kohas, 25.10.2011
  81. ↑ "Avalik Eesti" (PDF) . Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2017 . Vaadatud 19. aprillil 2017 .
  82. ↑ [1]
  83. ↑ Eesti Rooma Klubi avaldus Rail Balticu kohta
  84. ↑ Arileht miitingust.
  85. ↑ Fail Baltic
  86. ↑ Mihkel Mutt (18. aprill 2017). "Mihkel Mutt: mitte ainult RB ? raudteest" . Postimees . Vaadatud 13. novembril 2018 .
  87. ↑ Indrek Neivelt (17. mai 2017). "Vahetan kasumliku firma kahjumliku vastu" . Indrek Neivelti Blogi . Vaadatud 13. novembril 2018 .
  88. ↑ Indrek Neivelt (1. mai 2017). "Mis vahe on Rail Balticul ja Estonian Airil?" . Indrek Neivelti Blogi . Vaadatud 13. novembril 2018 .
  89. ↑ [2]
  90. ↑ Alar Karis. "Ei midagi uut. Toesti" . Originaali arhiivikoopia seisuga 28. november 2017.
  91. ↑ [3]
  92. ↑ Guide to Cost-Benefit Analysis of Investment Projects (page 18)
  93. ↑ Priit Humal, Karli Lambot, Illimar Paul, Raul Vibo (8. juuni 2017). "EY sotsiaalmajandusliku moju arvestusvead" . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend ( link )
  94. ↑ "RB Rail AS vastused MTU-le ARB" (PDF) .
  95. ↑ E&Y Rail Balticu tasuvusuuring valas oli tulle . Logistikauudised, 8. juuni 2017
  96. ↑ 222 kodaniku kiri Rail Balticu kohta, Postimees, 12. juuni 2017
  97. ↑ [4]
  98. ↑ [5] . Postimees, 10. aprill 2018

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rail_Baltic&oldid=6648516 "