Rahvusvaheline kabe

Rahvusvaheline kabe ehk sajaruuduline kabe on maailmas enim harrastatav kabeliik .

Rahvusvahelise kabe sunnimaaks tuleb lugeda Prantsusmaad . 1723 . aastal voeti seal kasutusele 100-ruudune laud pohjendusega, et sellel on voimalik teostada tunduvalt huvitavamaid ja keerulisemaid kombinatsioone kui 64-ruuduses kabes.

Notatsioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rahvusvahelises kabes kasutatakse Manoury notatsiooni .

Reeglid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rahvusvahelist kabet mangitakse ruudukujulisel laual, mis on jagatud sajaks uhesuuruseks ruuduks. Ruudud on vaheldumisi tumedad (mustad valjad) ja heledad (valged valjad). Sellist lauda nimetatakse kabelauaks.
Mangitakse tumedatel valjadel, seega on kabelaual 50 aktiivset manguvalja.
Kabelaud asetatakse mangijate vahele nii, et peatee algab vasakust alumisest nurgast. Seega esimene vasakpoolne alumine ruut on must.
Rahvusvahelises kabet mangitakse 20 valge (voi heledaks varvitud) ja 20 musta (voi tumedaks varvitud) kabendiga (kiviga).
Algseisus asetatakse kivid molema mangija poolsele esimese nelja vertikaalrea mustadele valjadele. Kaks keskmist rida jaavad tuhjaks.
Kivid kaivad ainult ettepoole, vabale naabervaljale mooda diagonaali, loovad aga vastase kabendi, kui see asub kas ees voi tagapool naabervaljal mooda diagonaali, ning selle kabendi taga olev vali on vaba. Sel puhul asetatakse loov kivi vastase kabendi taga olevale vabale valjale, vastase kabend aga eemaldatakse laualt.
Uhe kaiguga tuleb luua koik loova kivi (voi kabe) teel seisvad vastase kabendid, kui nad asetsevad loomistingimuste kohaselt. Seda nimetatakse liitloogiks.
Vastase kabendite loomine on kohustuslik.
Kui partii jooksul jouab kivi viimasele horisontaalile, muutub ta kabeks, ent kabe oigused omandab ta alles jargmisel kaigul.
Kabe voib erinevalt kivist kaia mooda diagonaali igas suunas ukskoik kui kaugele.
Kaigul olev kabe peab looma samal diagonaalil asuva vastase kabendi, kui selle taga on uks voi mitu vaba valja. Kui mingilt selliselt valjalt saab ta edasi luua, peab ta sedagi tegema (liitlook).
Loomisreeglid
- Vastase mitme kivi (kabe) loomisel korvaldatakse loodavad kabendid alles parast kaigu (liitloogi) sooritamist (viitkoristamise reegel).
- Uhe kaigu jooksul ei tohi loov kabend teist korda hupata ule uhe ja sama kabendi (kordumatuse reegel).
- Luua tuleb nii, et voetakse ara maksimaalne hulk vastase kabendeid (kas kivisid voi kabesid). Seda looki nimetatakse enamloogiks.
- Kui kivi jouab viimasele reale loogiga, ning saab looki jatkata kivina, teeb ta seda ja jaab kiviks (kivi pusivuse reegel).
- Kui kivi saaks looki jatkata, aga kui kabe (ja mitte kivina), omandab ta kull kabe oigused, kuid looki saab ta jatkata alles jargmisel kaigul (viitkabestamise reegel).

Ajakontroll [ muuda | muuda lahteteksti ]

Klassikalise (traditsioonilise) ajakontrolli puhul antakse molemale vastasele 50 kaigu sooritamiseks 2 tundi, millele lisandub 1 tund iga jargmise 25 kaigu jaoks.

Maailmameistrid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ulemaailmse Kabefoderatsiooni (FMJD) ametlik statistika algab alles aastast 1948 , kuigi maailmameistreid selgitati valja juba tunduvalt varem. 1912 . aasta turniir oli esimene, mille osavotjad ja nende kabefoderatsioonid tunnistasid maailmameistrivoistlusteks, nii et esimeseks ametlikuks maailmameistriks tuleks lugeda hollandlast Herman Hooglandi. 1931 . ja 1933 . aasta maailmameistrivoistlusi ei tunnista tanini maailmameistrivoistlusteks Hollandi Kuninglik Kabeliit (KNDB). 1963 . aasta jai maailmameistrimat? Iser Kupermani ja Baba Sy vahel pidamata ja tollal nimetati maailmameistriks Kuperman. Baba Syle anti tiitel alles postuumselt 1986 . aastal.

Meeste maailmameistrid [ muuda | muuda lahteteksti ]

1885 Anatole Dussaut (Prantsusmaa), turniir Pariisis
1886 Anatole Dussaut (Prantsusmaa), turniir Amiensis
1894 ex aequo Anatole Dussaut, Louis Barteling ja Louis Raphaël (koik Prantsusmaa), turniir Pariisis
1895 Eugene Leclercq (Prantsusmaa), turniir Marseille 's
1899 Isidore Weiss (Prantsusmaa) turniir Amiensis
1900 ex aequo Isidore Weiss ja Gaston Beudin (molemad Prantsusmaa) turniir Pariisis
1902 Isidore Weiss (Prantsusmaa) turniir Pariisis
1904 Isidore Weiss mat? Jack de Haasiga (Holland)
1907 Isidore Weiss mat? Jack de Haasiga
1909 Isidore Weiss turniir Pariisis
1911 Isidore Weiss mat? Herman Hooglandiga
1912 Alfred Molimard (Prantsusmaa) mat? Isidore Weissiga
1912 Alfred Molimard (Prantsusmaa) mat? Jack de Haasiga
1912 Herman Hoogland (Holland) turniir Rotterdamis
1925 Stanislas Bizot (Prantsusmaa) turniir Pariisis
1926 Marius Fabre (Prantsusmaa) mat? Stanislas Bizot'ga (Prantsusmaa)
1928 Benedictus Springer (Holland) turniir Amsterdamis
1931 Marius Fabre turniir Pariisis
1933 Maurice Raichenbach (Prantsusmaa) mat? Marius Fabre'ga
1934 Maurice Raichenbach mat? Reinier Cornelis Kelleriga (Holland)
1936 Maurice Raichenbach mat? Leon Vaesseniga (Belgia)
1936 Maurice Raichenbach mat? Johan H. Vos'iga (Holland)
1937 Maurice Raichenbach mat? Benedictus Springeriga
1938 Maurice Raichenbach mat? Reinier Cornelis Kelleriga
1945 Pierre Ghestem (Prantsusmaa) mat? Maurice Raichenbachiga
1947 Pierre Ghestem mat? Reinier Cornelis Kelleriga
1948 Piet Roozenburg (Holland) turniir Hollandi eri linnades ( Amsterdam , Haag , Heerlen , Dordrecht , IJmuiden , Rotterdam )
1951 Piet Roozenburg mat? Reinier Cornelis Kelleriga
1952 Piet Roozenburg turniir Hollandi eri linnades
1954 Piet Roozenburg mat? Wim Huismaniga
1956 Marcel Deslauriers (Kanada) turniir Hollandi eri linnades
1958 Iser Kuperman (NSV Liit) mat? Marcel Deslauriers'ga
1959 Iser Kuperman mat? Geert van Dijk'iga (Holland)
1960 Vjat?eslav ?t?egolev (NSV Liit) turniir Hollandi linnades
1961 Iser Kuperman mat? Vjat?eslav ?t?egoleviga
1963 Iser Kuperman mat? Baba Syga jai pidamata
1963 Baba Sy (Senegal), talle anti tiitel alles 1986. aastal
1964 Vjat?eslav ?t?egolev (NSV Liit) turniir Meranos
1965 Iser Kuperman (NSV Liit) mat? Vjat?eslav ?t?egoleviga
1967 Iser Kuperman (NSV Liit) mat? Andris Andreikoga
1968 Andris Andreiko (NSV Liit) turniir Bolzanos
1969 Andris Andreiko (NSV Liit) mat? Iser Kupermaniga
1971 Andris Andreiko (NSV Liit) mat? Iser Kupermaniga
1972 Ton Sijbrands (Holland) turniir Hengelos
1973 Ton Sijbrands (Holland) mat? Andris Andreikoga
1974 Iser Kuperman (NSV Liit) mat?i ei toimunud, Ton Sijbrands loobus tiitlit kaitsmast
1976 Harm Wiersma (Holland) turniir Amsterdamis
1978 Anatoli Gantvarg (NSV Liit) turniir Arco di Trentos
1979 Harm Wiersma (Holland) mat? Anatoli Gantvargiga
1980 Anatoli Gantvarg (NSV Liit) turniir Bamakos
1981 Harm Wiersma (Holland) mat? Gantvargiga
1982 Jannes van der Wal (Holland) turniir Sao Paulos
1983 Harm Wiersma (Holland) turniir Amsterdamis
1983 Harm Wiersma (Holland) mat? Jannes van der Waliga
1984 Harm Wiersma (Holland) mat? Vadim Virnoiga
1984 Anatoli Gantvarg (NSV Liit) turniir Dakaris
1985 Anatoli Gantvarg (NSV Liit) mat? Rob Clerciga
1986 Aleksandr Dobman (NSV Liit) turniir Groningenis
1987 Aleksandr Dobman (NSV Liit) mat? Gantvargiga
1988 Aleksei T?i?ov (NSV Liit) turniir Paramaribos
1989 Aleksei T?i?ov (NSV Liit) mat? Ton Sijbrandsiga Amersfoortis
1990 Aleksei T?i?ov (NSV Liit) turniir Groningenis
1991 Aleksei T?i?ov (Venemaa) mat? Guntis Valnerisega Tallinnas
1992 Aleksei T?i?ov (Venemaa) turniir Toulonis
1993 Aleksei T?i?ov (Venemaa) mat? Harm Wiersmaga
1994 Guntis Valneris (Lati) turniir Haagis
1995 Aleksei T?i?ov (Venemaa) mat? Guntis Valnerisega
1996 Aleksei T?i?ov (Venemaa) turniir Abidjanis
1998 Aleksandr ?vartsman (Venemaa) mat? Aleksei T?i?oviga
2000 Aleksei T?i?ov (Venemaa) turniir Moskvas
2002 Aleksandr Georgijev (Venemaa) mat? Aleksei T?i?oviga (mat? peeti tegelikult 2003. aastal)
2003 Aleksandr Georgijev (Venemaa) turniir Zvartsluisis
2004 Aleksandr Georgijev (Venemaa) mat? Aleksei T?i?oviga Ufas ja I?evskis
2005 Aleksei T?i?ov (Venemaa) turniir Amsterdamis
2006 Aleksandr Georgijev (Venemaa). Pidi toimuma mat? Aleksei T?i?oviga, kuid segastel asjaoludel ei saabunud viimane oma tiitlit kaitsma. Tiitli saatuse otsustas FMJD direktorite komitee 2007. aasta veebruaris oma Cannes'is toimunud istungil.
2007 Aleksandr ?vartsman (Venemaa) turniir Hardenbergis
2008 (2009) Aleksandr ?vartsman (Venemaa) mat? Aleksandr Georgijeviga peeti 2009. aasta juunis Hollandis 2011 Aleksandr Georgiev turniir Emmeloordis ja Urkis
2012 (2013) Aleksandr Georgiev mat? ?vartsmaniga Tallinnas
2013 Aleksandr Georgiev turniir Ufas
2014 (2015) Aleksandr Georgiev mat? Jean Marc Ndjofangiga ?zmiris
2015 Aleksandr Georgiev turniir Emmenis
2016 Roel Boomstra mat? Jan Groenendijkiga Groningenis , Wageningenis ja Haagis
2017 Aleksandr ?vartsman turniir Tallinnas
2018 (2018-19) Roel Boomstra mat? Aleksandr ?vartsmaniga Leeuwardenis , Groningenis ja Assenis
2019 Aleksandr Georgiev turniir Yamoussoukros

Eesti meistrid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mehed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimesed Eesti meistrivoistlused rahvusvahelises kabes peeti 1955. aastal. Meistritiitlini on joudnud 20 kabetajat, neist Raivo Rist on turniiri voitnud 10 korral. Selles arvestuses jargnevad talle Urmo Ilves 9 ja Nikolai ?adin 6 tiitlivoiduga.

Pikemalt artiklis Eesti meeste meistrivoistlused rahvusvahelises kabes

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]