See artikkel vajab toimetamist . (August 2008) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Artiklis ei ole piisavalt viiteid . (Jaanuar 2019) Palun aita vaiteid kontrollida ja viiteid lisada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja kaitumisvorm , mille objektiks on rahvus . ^[1]

Rahvusluse ideoloogia kohaselt puuab iga rahvus oma kultuurikeskkonna kujundada voimalikult susteemseks, luua oma sotsiaalsed institutsioonid, sailitada ja arendada oma ainulaadsust. Parimad tingimused selleks on suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses, seeparast on rahvusliku iseolemise jaoks esmatahtsad oma maa-ala ning halduslik ja poliitiline soltumatus, mille taiuslikem vorm on omariiklus . Niisiis pooldab rahvuslus rahvusriiki , mille piirid kattuvad uldjoontes rahvuse asuala piiridega, kui rahvuslike huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele . ^{[ viide? ]}

Rahvusluse ksenofoobne vorm on nativism . ^[2] Rahvusluse aarmuslikud vormid ? nagu naiteks need, mida 20. sajandil propageerisid paremaarmuslikud natsionaalsotsialistlikud , fa?istlikud jne liikumised ? peavad rahvust inimese identiteedi koige olulisemaks osaks ning uritavad defineerida seda rassi kaudu ja seostada geneetikaga . ^{[ viide? ]}

Rahvusluse moiste [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rahvusluseks nimetatakse nii rahvuse liikmete hoolimist oma rahvuslikust identiteedist kui ka rahvuse liikmete tegevust rahvusliku enesemaaramise voi suveraansuse saavutamiseks voi alalhoidmiseks. Esimese puhul jaab lahtiseks rahvuse voi rahvusliku identiteedi moiste, mis tahendab rahvusesse kuuluda, eriti see, kas rahvusesse kuulumine on vabatahtlik, samuti see, kui palju tuleb rahvusest hoolida. Teisel juhul jaab lahtiseks, kas rahvuslik enesemaaramine voi suveraansus tahendab tingimata oma riiki . ^[3]

Modernismi esindaja Ernest Gellner vaatleb rahvuslust kui poliitilist pohimotet, mille pohipostulaadiks on, et nii rahvuslik kui ka poliitiline uksus langeks uhte. Rahvuslus on poliitilise seadusparasuse teooria, mis nouab, et etnilised piirid ei erineks poliitilistest, riigisisesed etnilised piirid ei eraldaks valitsejaid pohirahvastikust. ^[4]

Perennialistide jaoks on rahvuslus ideoloogiline liikumine saavutamaks ja sailitamaks autonoomiat, uhtsust ja elanikkonna identiteeti. ^[5]

Moned autorid on raakinud rahvuslusest kui religiooni aseainest. Natsionalism suudab inspireerida inimesi puhendunud ideelisele tegevusele ja pakkuda uhiskonnas teatavat uhtekuuluvustunnet, hakates alates morderniseerumisreformidest nii paralleelselt taitma ja isegi asendama religiooni funktsioone. ^[6]

Liigid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Riiklik rahvuslus (kodakondsusel)
• Kultuuriline rahvuslus (keel)
• Etniline rahvuslus (paritolu)
• Usuline rahvuslus (religioon on rahvusluse alaliik)

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rahvusluse moiste kujunemine on tihedalt seotud Johann Gottfried von Herderi toode ja romantismiajastu ideedega. Mojukaks poliitiliseks teguriks muutus see 18. – 19. sajandil koos rahvusriigi (riik, mille eesmark on tagada uhe rahvuse ja selle identiteedi jarjepidev kestvus ning kindlustada territoorium , kus selle rahvuse keel, kultuur , traditsioonid ja vaartused oleksid domineerivad) idee kujunemisega. Rahvuslus ja uhiskonna kaasajastumine kaisid kasikaes, olles tihedasti poimunud ja mojutades uksteist vastastikku intensiivselt. ^{[ viide? ]}

Rahvusluse poliitiline sisu avaldus 19. ja 20. sajandi Euroopas pohiliselt kolmel viisil. Prantsusmaal, Suurbritannias jt tsentraliseeritud riikides tekkis "riigirahvuslusena". Saksamaal ja Itaalias ilmnes killustatud rahvaste uhinemispuud. Austria-Ungaris, Tsaari-Venemaal ja Turgis tekkisid rahvusvahemusi haaravad vabanemisliikumised. ^[7]

20. sajand on nainud nii rahvusluse kasvu ja uute rahvusriikide teket (impeeriumide lagunemine, endiste koloniaalvalduste iseseisvumine) kui ka rahvuslusele vastassuunalisi protsesse (naiteks Euroopa Liit, mis tahtsustab nimelt riigiulest ja regionaalset tasandit). Rahvuslased vastustavad valdavalt globaliseerumist , mida nad naevad rahvusliku parandi ja identiteedi ohustajana. ^{[ viide? ]}

Seoses " globaalkulastumise " ja uleilmastumisprotsessidega on monikord ennustatud rahvusluse kui fenomeni peatsest kadu, kuid need prognoosid pole enamasti toeks osutunud. Rahvusliku enesemaaramise idee on endiselt ulemaailmselt legitiimne ning territoriaalselt defineeritud rahvusriik ei ilmuta otseselt mingeid erilisi haabumise marke. Rahvusriik on jatkuvalt enamiku rahvusvaheliste organisatsioonide pohikomponent ja poliitilise elukorralduse domineerivaim valjund. Vaatamata oma fiktiivsusvarjundiga sotsiaalsele konstrueeritusele pusib rahvus selle liikmete ja korvalseisjate jaoks reeglina fundamentaalse ning reaalse kooslusena nii kollektiivi kui uksikisiku tasandil ? valdav enamus tanapaeva inimesi motleb suuresti rahvuslikes kategooriates. ^[8]

Poliitika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Poliitilises diskursuses on rahvuslust vaadeldud vaga erinevas valguses. Vaga laialt uldistades on rahvuslus omane eeskatt parempoolsetele ja konservatiivsetele ideoloogiatele, pahempoolsed ja uuendusmeelsed on lahedasemad kosmopolitismile . Paljurahvuselised suurriigid ja nende enamusrahvused, kellele poliitiline rippumatus ja omariiklus on endastmoistetavad, vastustavad oma autonoomsete vahemusrahvaste rahvuslust kui oma riiklikku terviklikkust ja eelisseisundit ohustavat joudu ning tolgendavad seda kui separatismi ning sotsiaalsete ja poliitiliste kokkuporgete allikat. Vahemusrahvuste enesemaaramisoigust sallivad nad enamasti vaid territoriaalse voi kultuurautonoomia vormis. ^{[ viide? ]}

Rahvusluse seletused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rahvuslust on puutud seletada mitmesuguste teooriatega . Lihtsaima seletuse kohaselt on meie ja mitte-meie vastandus inimpsuuhika fundamentaalne omadus. ^{[ viide? ]} Erialakirjanduses valjapakutud seletused jagunevad laias laastus kolme ruhma: modernistlikud , etnosumbolistlikud ja primordialistlikud vaated. Eri suundade vahelise debati keskmes on kusimused etnilise identiteedi konstrueerituse maara, rahvuste tekkimisaja ja olemasolu ule. ^[9] Loviosa uurijaid peab rahvuslust massifenomeni mottes alles uusaja tingimustes tekkinuks. ^[10]

Modernism [ muuda | muuda lahteteksti ]

Modernistid on seisukohal, et rahvuste ja rahvusluse teke ning olemasolu johtub suurtest uusajal, parast Prantsuse revolutsiooni toimunud sotsiaalsetest, poliitilistest ja majanduslikest muudatustest ning on tihedalt seotud kaasaegse kapitalismi , industrialiseerimise , ilmalikustumise , standardiseeritud haridussusteemi, modernse burokraatliku riigi jms. Sellise kasitluse kasuks on argumenteerinud nt Max Weber , Benedict Anderson , Ernest Gellner . Modernismi pohipostulaadid sonastati algsel kujul 1960. aastail, domineerivaks suundumuseks kujunes see 1980. aastate algul. ^{[11] [12]}

Ernest Gellneri jargi on natsionalismi tekkepohjused olemuslikult majanduslikud, sest moderniseeruvas uhiskonnas oli objektiivne ja instrumentaalne vajadus teatava poliitilise uksuse rahvastiku suurema kultuurilise homogeensuse jarele. Vaid rahvusriikidele omased mehhanismid suudavad tagada industriaaluhiskonna tohusaks toimimiseks hadavajalikku hariduslikku, keelelist ja majanduslikku uhtsust. ^[11]

Modernistide meelest tekkisid alles uusajal radikaalsed ja pohimottelised muutused suhtluses, sotsiaalses mobiilsuses ja uhiskonnakorralduses ning varasemaid uhiskondlikke formatsioone ei saa kasitleda rahvustena nende kaasaegsel kujul. Benedict Anderson seletab rahvusluse teket 3 teguri ? kapitalismi, trukikunsti ja keelte paljususe ? fataalselt uheaegse vastastikuse mojuga uusaja algul. Rahvusi nahakse pigem natsionalismi poolt leiutatutena ja nahtust seletatakse reeglina konstruktivistlikult, st rahvuslust kasitletakse suuresti sotsiaalne konstruktsiooni , valjamoeldise , uhiskondliku uskumuse, fiktiivse muutide kogumina ning rahvust omakorda kollektiivse narratiivina . Nii on Benedict Anderson raamatus " Imagined Communities: Reflections on the Origin and Spread of Nationalism " rahvust kirjeldanud kujutletava kogukonnana ( imagined community ), mille liikmed "ei saa kunagi enamikku oma rahvuskaaslastest teadma, ei kohtu nendega voi isegi kuule neist, ent neist igauhe peades elab kujutelm nende uhtekuuluvusest". Mitmed autorid leiavad, et rahvusidentiteediga seonduvat pole alust kasitada mitte niivord isetekkelise ja objektiivse lahtekohana, vaid ennekoike rahvusliku intelligentsi joupingutuste tagajarjena, mille juures on valja filtreeritud sobivad kultuurilised ja poliitilised elemendid. ^[11]

Moned autorid on esile tostnud uhiskondliku kommunikatsiooni rolli. Karl W. Deutschi meelest hoiab ja kinnitab indiviide uhtse rahvuskogukonnana ennekoike see, kuidas inimesed kommunaalseid elemente omavahel edastavad ning kuivord seelabi kujundatakse uhist teadvust. Deutschi jargi peab identiteedi komponente mobiliseeriva joudu saavutamiseks ruhma liikmete seas efektiivselt uksteisele edasi antama ja voimendama. Martin Ehala on oelnud, et "ukski kollektiivne identiteet ei eksisteeri a priori , vaid tekib tanu kommunikatsioonile ja on olemas niikaua, kuni teda jatkuva kommunikatsiooniprotsessi kaigus taasluuakse". ^[11]

Modernistliku ja konstruktivistliku lahenemise puudujaagiks on peetud raskusi seletamisel, miks ja kuidas oma olemuselt "fiktiivne" rahvus on olnud inimeste kujutlusvoime sutitamises ning nende kaitumise mojutamisel sedavord edukas. Samuti on vaidetud, et (aarmuslik) modernism alahindab eelindustriaalsete etnokultuuriliste kogukondade rolli rahvuslike koosluste kujunemisel. Sageli on vaidlustatud natsionalismi tagatiseta sidumist industrialismi ja kapitalismiga, kuna tegelikkuses on rahvuslus sageli ka kohtades, kus industriaaluhiskond ja kapitalism on norgalt arenenud voi uldse puuduvad. ^[11]

Etnosumbolism [ muuda | muuda lahteteksti ]

Etnosumbolistid ehk perennialistid (nt John A. Armstrong , Anthony D. Smith , John Hutchinson ) arvavad, et paljud "kujuteldavad kogukonnad" ei ole uksnes moderniseerumise produkt, vaid on eri kujul, eri suuruses ning eri nimede all eksisteerinud juba alates antiigist . Rahvusi ei looda "eimillestki" ja ka imaginaarsed kooslused peavad omama teatavat materiaalset alust. Modernsete ja premodernsete kollektiivsete identiteetide osas olevat voimalik tuvastada teatud jarjepidevusi. Need etniliste identiteetide pikaealised ja sugavad juured aitavad ka seletada rahvustunde suhtelist pusivust, emotsionaalset veetlust ja mobiliseerivat joudu. ^[13]

Teisalt ei noustu juhtiv etnosumbolist Anthony D. Smith etnilisuse ja rahvuse samastamisega, tunnistab modernismiajastu moju ning peab etnosi kull vanaks, aga mitte urgseks voi loomulikuks antuseks. John Armstrong naeb rahvusi kull eelmodernsete sotsiaalsete kategooriatena, aga rahvuslust kui eliidi poolt rakendatavat poliitilist ideoloogiat peab ta selgelt kaasaegseks nahtuseks. Tema meelest hakkas eliit alates uusajast rahvusluse egiidi all oma toetajaskonda nii staatuseliste , territoriaalsete kui materiaalsete huvide edendamiseks mobiliseermaa. ^[13]

Etnosumbolistide arvates tuleks hoiduda eelmodernsete kultuuriliste identiteetide kriitikavabast samastamisest konkreetsete "rahvuslike" identiteetidega, kuid nende vahel eksisteerib kultuuriline jarjepidevus, mis annab rahvuslastele hea voimaluse "oma" rahvust ehitada ja mobiliseerida. Rahvusidentiteedi konstrueerimise juures naevad etnosumbolistid keskset rolli muutidel ja sumbolismil . Rahvusi kujundab mitte ainult pikemaajaline kollektiivsete kogemuste kuhjumine, vaid ka nende sumboolika, vaartused ning ajalooline malu , mida kaasaegsed rahvuslased saavad spetsiifilise rahvusuhtsuse ja rahvusliku identiteedi loomisel ara kasutada. ^[13]

Primordialism [ muuda | muuda lahteteksti ]

Primordialistlik ehk essentsialistlik ehk antimodernne lahenemine eeldab, et etnilisus on inimese sunniparane omadus ja mingi rahvuse liikmeks sunnitakse. Selle kasitluse jargi on rahvused voi etnilised ruhmad (neid termineid tihti samastatakse) loomulik, objektiivne, olemuslik ja orgaaniline antus, millesse koik inimesed juba "ennemuistsetest aegadest" saati universaalselt jaotuvad. Rahvusi nahakse n-o kaegakatsutavate ja pusivate uksustena, kus on pohiosas esindatud subjektide jarjepidevus ning mis sisaldavad selgelt maaratletud inimruhma vaidetavalt eriparast iseloomu, kultuuri ja poliitilisi taotlusi. Rahvusi peetakse selgelt pigem natsionalismi allikaks, mitte valjenduseks. ^[14]

Primordialistlikke vaateid on esitanud nt Clifford Geertz , Vernon Reynolds , Pierre van den Berghe , Johann Gottfried Herder , Johann Gottlieb Fichte , Charles Maurras ja Joseph Arthur de Gobineau . Van den Berghe kui uks mojukamaid primordialiste vaidab, et natsionalismi naol on tegemist hoimukaaslaste eelistamisele suunatud bioloogiliste stiimulite ratsionaliseerimisega (realiseerimisega). Eeldatavalt sugukondlusel pohinev valik ( inglise keeles kin selection ) paljunemiskaitumises tagab nonda ka suurema toenaosusega teatud geenikombinatsioonide , sh indiviidi geneetilise parandi sailimise. Seetottu on rahvuslus van den Berghe jaoks omamoodi teadvustatud darvinism . ^[14]

Tanapaeva rahvusluseuurijate seas on primordialiste vahe ja seda vaadet peetakse pigem veendumuseks kui teaduslikuks teooriaks voi siis lausa uldiselt diskrediteerituks ja oma tahtsuse kaotanuks. Samas on primordialistlikud arusaamad olnud vaga levinud ja pooldatud rahvuslaste endi seas. ^[14]

Rahvuslus Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eestis valjendatakse rahvuslust uldrahvalikult eestlusena . Eesti rahvuslus hakkas kujunema rahvusliku arkamise perioodil 1860. aastail ning sellest kasvas valja omariikluse taotlus.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• patriotism
• konservatism
• ?ovinism

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Carlton J. H. Hayes . Essays on Nationalism , 1926 .
  • Nationalism as a Religion.
• Gustav Ichheiser . The Jews and Antisemitism. ? Sociometry, 1946, kd 9, nr 1, lk 92-108. Vt Gustav Ichheiser#Juudid ja antisemitism .
• Isaiah Berlin . Nationalism: Past neglect and Present Power. ? Against the Current , New York: Penguin 1979 .
• Benedict Anderson . Imagined Communities : Reflections on the Origin and Spread of Nationalism , 1983 .
• Ernest Gellner . Nations and Nationalism , Oxford: Blackwell 1983 .
• David Miller . The ethical significance of nationality. ? Ethics , 1988 .
• Avishai Margalit , Joseph Raz . National self-determination. ? Journal of Philosophy , 1990 , 87, lk 439?461.
• Anthony D. Smith . National Identity , Penguin, Harmondsworth 1991 .
• David Miller . Community and Citizenship. ? Shlomo Avineri , Avner de-Shalit (toim). Communitarianism and Individualism , Oxford: Oxford University Press 1992 .
• David Miller . On Nationality , 1995 .
• Yael Tamir . Liberal Nationalism , 1993 .
• Robert McKim , Jeff McMahan (toim). The Morality of Nationalism , Oxford: Oxford University Press 1997 .
  • Thomas Hurka . The justification of national partiality. Vaata: Thomas Hurka#Rahvusliku erapoolikuse oigustus
• Kai Nielsen . Liberal Nationalism, Liberal Democracies and Secession. ? University of Toronto Law Journal , 1998 , 48(2), lk 253?295.
• Kai Nielsen . Cosmopolitanism, Universalism and Particularism in the age of Nationalism and Multiculturalism. ? Philosophical Exchange , 1998 ?99, 29, lk 3?34.
• Jacob T. Levy . Multiculturalism of Fear , Oxford: Oxford University Press 2000 .
• David Miller . Citizenship and National Identity , Oxford: Blackwell 2000 .
• Anthony D. Smith . Nationalism , Cambridge: Polity Press 2001 .
• Chaim Gans . The Limits of Nationalism , Cambridge: Cambridge University Press 2003 .
• Sini?a Male?evi? , Mark Haugaard (toim). Ernst Gellner and Contemporary Social Thought , Cambridge: Cambridge University Press 2007 .
• Hudson Meadwell . Nationalism chez Gellner. ? Nations and Nationalism , 2012 , 18(4), lk 563?582.
• Hudson Meadwell . Gellner redux? ? Nations and Nationalism , 2014 , 20(1): lk 18?36.
• Marek Tamm . Rahvuste tegemine , ERR , 2017.
• The Warwick debates on nationalism.“The Nation: real or imagined?”

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tsitaadid Vikitsitaatides: Rahvuslus

• Miscevic, Nenad 2014. Nationalism. Stanfordi filosoofiaentsuklopeedia