Rahumae kalmistu
Rahumae kalmistu
on
kalmistu
Tallinnas
Nomme linnaosas
aadressil
Rahumae tee
8a.
Maa-ala Mustamae (tollal Siniste magede) liivikule eraldati
Tallinna Linnavolikogu
poolt 1899. aastal. Rahumae kalmistu avati
1903
. aastal mitmele kogudusele:
Tallinna Kaarli
,
Jaani
,
Pauluse
,
Puha Vaimu
,
Peeteli
,
Immaanueli
, Karmeli, lati, rootsi, baptisti- ja
vennastekogudusele
.
Algsest kalmistust eraldi rajati 1910. aastatel
uus juudi kalmistu
.
1926
. aastal rajati kalmistu pohja poole
tuletorjujate matmispaik
.
Kalmistu lahedal tegutseb
hauakivitookoda
.
Hooneid on viis:
Tallinna uue juudi kalmistu
valvurimaja, Kaarli ja
Puha Vaimu koguduse
kabel ning Kaarli ja Jaani kogudusemaja. Viimasel oli 20. sajandi algul puust kellatorn, mis on nuudseks lammutatud.
Rahumae kalmistu rajati
19. sajandi
lopus
Nommega
kulgneva
Mustamae
liivaluidetele (Vana-Parnu maantee aarde vastu
Jalgimae moisa
piiri (hilisem Nomme)), kus
Sinised maed
(
Blaue Gebirge
) madalduvad
Jarve tasandikuks
).
Tallinna
linna volikogu poolt eraldatud maad jagunesid jargmiselt:
Jaani kogudusele
17 200,
Kaarli kogudusele
12 400 ning
Puha Vaimu
ja
baptistikogudusele
kummalegi 2400
ruutsulda
maad.
7. septembril
1903
puhitseti uus
Kaarli koguduse
kalmistu, mis sai nimeks
Rahumae
. Rahumae nimi kandus
Tallinna
"surnute linnalt" ule kalmistu lahedusse tekkinud
Nomme
eeslinnale.
Kalmistu piire on pidevalt laiendatud. 16 aastat parast kalmistu kasutuselevottu toimus laienemine laane suunas (praeguse
Ehitajate tee
poole).
25. juunil
1928
taotles linnavalitsus siseministrilt kinnitust kavale ehitada uued kalmistud ida poole
Rahumae teed
, mis ulatuvad kuni
raudteeni
. Sundmust on jaanud markima ka vastav tahistuskivi.
Aja jooksul on matmispaiku umbritsenud raudtarad kadumas (alates
1978
. aastast on sepistahiste omavoliline korvaldamine keelatud), suuremat rohku on hakatud panema haljastusele.
1940
. aastaist anti kalmistute juhtimine linnavalitsuse ehitusosakonnale.
1941
. aasta veebruarist maaras
Eesti NSV Rahvakomissaride Noukogu
kalmistu Tallinna linna kommunaalmajanduse asutuste alluvusse.
[1]
[2]
Kogu kalmistu jaotus vahemalt 25 tukiks.
[1]
Kalmistut loikab
Rahumae tee
, millest laane pool paikneb vana kalmistu ja tuletorjujate kalmistu ning ida pool uus ja juudi kalmistu.
Vana kalmistut piirab kolmest kuljest muur, mujale istutati piirdehekid. Noukogude korra kehtestamiseni matmispaiku osteti. Hinna jargi kujunesid valja esinduslikumad ja tagasihoidlikumad kalmistuosad, mille kujundusliku kulje ja korrashoiu eest on hoolitsenud matuseplatside valdajad.
[1]
Kalmistu puust kabel on valminud
1910
. ja
1920
. aasta vahel.
[3]
[4]
Paekivist
historitsistlik
kabel valmis
1913
insener
Anton Uessoni
projekti jargi
Voldemar Lenderi
ehitusburoos. Kabel imiteerib oma kahe torniga
Tallinna Kaarli kirikut
.
Kabelisse telliti Saksamaalt kaks kella, millest uks moranes. Katkine kell annetati
1937
. aastal vanametalli kogumise raames
Allveelaevastiku Sihtkapitalile
, selle eest saadi malestusplaat kiriku seinale paigutamiseks. Alates 1970. aastatest kasutatakse kabelit kalmistu uldise panipaigana.
[2]
Kabel valmis arhitekt
Elmar Lohu
projekti jargi
1932
. aastal.
24. juulil
1932
paigaldati vastvalminud kabelile malestustahvel
Vabadussojas
langenud koguduse liikmetele. Plaati olid raiutud 16 mehe nimed. Malestusmark on taastamata.
[5]
Kabel toimib kaesoleval ajal kalmistu uldise (v a juudi kalmistu) matusekabelina.
[6]
Kalmistul on
16. oktoobril
1905
Tallinnas
Uuel turul
morvatute uhishaud (hukkus vahemalt 94 inimest).
1959
toodi kalmule
Juhan Raudsepa
skulptuur, mis oli valmistatud
1931
ja seisis algselt
Estonia teatrimaja
juures.
1969
. kevadel purustasid Tallinna garnisoni merevaelased kalmude tahistuseks olnud ristid.
1974
. kujundati matmispaik umber.
[7]
[8]
[9]
Kalmistule on maetud kaheksa
1924
. aasta
kommunistide massu
ohvrit ? neist on politseinike uhishauda maetud kordnikud
Heinrich Lossmann
,
Mihkel Nutt
,
Jaan Holts
ja
Johannes Kumel
, konstaabel
Herman Ubin
, reamees Jaan Bergson ja piirivalvur
Johan Kruusmann
. Kadett Arnold Allebras on maetud oma perekonnaplatsile.
[10]
[11]
31. mail
1931
avati spordiseltsi
Kalev
30. aastapaeva puhul
malestussammas Vabadussojas langenud kalevlastele
. Katte eemaldas ja pikema kone pidas
riigivanem
Konstantin Pats
.
[12]
Malestussammas avati taas 1997. aastal.
[13]
- Rahumae juudi kalmistu kabel, 1910. ja 1920. aasta vahel
- Rahumae kalmistu
Kaarli koguduse
kabel, 1913
- Rahumae kalmistu
Puha Vaimu koguduse
kabel, 1932
- 1905. aasta terroriohvrite matusepaik
- tuletorjujate malestusmark
, arhitekt
Karl Luus
(graniit)
- Aleksander Klumberg
-Kolmpere (1899?1958) haud
- Jaan Koorti
(1883?1935) haud
- Teodor Lippmaa
(1894?1943) haud
- Konstantin Marska
(1896?1951) haud
- Hermann Namsingi
hauamonument, skulptor
Jaan Koort
, 1925 (Saaremaa marmor)
- Jaan Oksa
(1884?1918) haud
- Georg Johannes Parikase
(1880?1958) haud
- Kristjan Raua
(1865?1943) haud
- Paul Raua
(1865?1930) haud
- Eduard Taska
(1890?1942) haud
- Kuno Veeberi
hauamonument, J. Koort, 1929 (graniit)
- Jakob Westholmi
(1877?1935) haud
- E. ja J. Olliku hauamonument, J. Koort, 1922?1923 (graniit)
- perekond Uusmanni hauamonument, J. Koort, 1932 (graniit)
- perekond Vinnali hauamonument, J. Koort, 1930 (graniit)
[14]
Tulevikus kaalutakse
kolumbaariumi
(urnimuuri) ehitamist.
[6]
Silmapaistvate uhiskonna- ja kultuuritegelaste kalmud
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
- Gunnar Aarma
(
tervendaja, esoteeriliste raamatute autor, tolkija ja filosoof
)
- Artur Adson
(
luuletaja ja naitekirjanik
)
- Heino Anto
(
naitekirjanik, teatritegelane ja tolkija
)
- Elise Rosalie Aun-Raup
(
kirjanik
)
- Gustav Avesson
(
Estonia naitleja ja laulja
)
- Vladimir Beekman
(
kirjanik ja tolkija
)
- Julius Bleyer
(
postiajaloo uurija,
Eesti Postimuuseumi
asutaja ja esimene juhataja
).
- Tonis Braks
(
kirjanik ja ajakirjanik
)
- Paul Wilhelm Burman
(
kunstnik
)
- Erika Esop
(
lastekirjanik ja prosaist
)
- Leo Gens
(
ka Lev Gens
) (
kunstiajaloolane, -kriitik ja pedagoog
)
- Isidor Goldman
(
lennunduse ajaloo uurija
)
- Gunnar Graps
(
muusik
)
- Harald Heinsaar
(
aia- ja pargikujundaja, kunstnik
)
- Juhan Jaik
(
luuletaja, novellist ja ajakirjanik
)
- Marie Kalmus
(
kunstnik, kujur
)
- Kustas Kikerpuu
(
muusik, helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog
)
- August Kirsimagi
(
enne Adalbert Kirschenberg
) (
kirjanik
)
- Eri Klas
(
dirigent
)
- Jaan Koort
(
kujur, maalikunstnik ja keraamik
)
- Jaan Kross
(
kirjanik
)
- Taivo Linna
(
muusik ja metallikunstnik
)
- Raivo Lugima
(
teleprodutsent
)
- Pear Luide
(
enne Bernhard Kangermann
) (
naitekirjanik
)
- Georg Eduard Luiga
(
ajakirjanik ja kirjanik
)
- Bernhard Lukk
(
klarnetist, Konservatooriumi professor
)
- Iko Maran
(
lastekirjanik
)
- Daisy-Felicitas Matve
(
arhitekt
)
- Madis Mei
(
kapten, Tallinna Meremuuseumi rajaja
)
- Natalie Mei
(
teatrikunstnik ja raamatugraafik
)
- Peeter Mudist
(
maalikunstnik ja skulptor
)
- Jakob Mandmets
(
kirjanik ja ajakirjanik
)
- Konstantin Marska
(
filmioperaator
)
- Ellen Niit
(
kirjanik
)
- Georg Johannes Parikas
(
Eesti fotograafia ja filmikunsti rajaja, Vabadussoja fotoreporter
)
- Jaan Oks
(
kirjanik
)
- Artur Perna
(
arhitekt, Vabadussojas ulemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerija ja ulem, siis maakuulamisosakonna formeerija ja ulem ning lopuks sojavae korterivalitsuse ulem
)
- Eduard Poland
(
kunstnik, dekoraator. Kujundas Eesti 50-, 100- ja 500-margase ning 5-, 10- ja 20-pennise aastatel 1919?1924
)
- Siim Poll
(
muusikapedagoog, pianist ja kontsertmeister
)
- Heinrich (Hindrik) Prants
(
ajakirjanik
)
- Endel Parn
(
naitleja
)
- Kristjan Raud
(
kunstnik
)
- Paul Raud
(
kunstnik
)
- Jakob Rosenberg
(
esperanto pioneer Eestis
)
- Peep Sarapik
(
helilooja ja koorijuht
)
- Friedrich Sauer
(
Priidu Saue
) (
Poltsamaa Reaalgumnaasiumi (praegune Poltsamaa Uhisgumnaasium) direktor; hiljem haridusministri nounik, Eesti Vabariigi haridusminister
)
- Leida Sibul
(
laulja
)
- August Tamman
(
kirjanik, riigikogu sekretar
)
- Venda Tammann
(
akordionist ja muusikapedagoog
)
- Eduard Taska
(
Eesti professionaalse nahakunsti rajaja
)
- Aleksander Tassa
(
kunstnik, kirjanik ja muuseumitootaja
)
- Kalmer Tennosaar
(
laulja
)
- Harry Tertsius
(
intarsiakunstnik
)
- Heinrich Tiidermann
(
fotograaf
)
- Marie Under
(
luuletaja
)
- Agaate Veeber
(
kunstnik
)
- Kuno Bernhard Veeber
(
maalikunstnik
)
- Silvi Valjal
(
raamatuillustraator ja graafik
)
- Vladimir Hirt, ka
Vladimir Hirv
(
VR II/3, kapten. Parast Vabadussoda oli Valga ja Irboska jaama komandant, hiljem teenis pioneeripataljonis
)
- Ao Kaiv (
Spetsnazi vaeosa luuraja, jefreitor. Hukkus Afganistanis 1986
) Maetud siiski Tartu Rahumae Kalmistule
- Roman Sidorenko (
Spetsnazi jaoulem, nooremseersant. Hukkus Afganistanis 1987
)
- Gustav Jallajas
(
postitootaja, Postivalitsuse direktor, Riikliku Ringhaalingu raadionoukogu liige
)
- Vilhelmine Klementi
(
revolutsioonitegelane
)
- Jaan Kreuks
(
revolutsioonitegelane
)
- Julius Seljamaa
(
VR III/2, valisminister ja diplomaat, Eesti Ajutise Maanoukogu sekretar ja abiesimees ning I Riigikogu liige, ajakirjanik
)
- Indrek Toome
(ENSV ministrite noukogu esimees 1988?1990, viimase Ulemnoukogu saadik ning ettevotja)
- Alma Vaarman
(
revolutsioonitegelane
)
- Eduard Virgo
(
VR III/2, diplomaat
)
- Jakob Westholm
(
pedagoog, Asutava Kogu liige (1919?1920 abiesimees) ning I, II, III ja IV Riigikogu liige
)
- Koit Annamaa
(
kergejoustiklane, vasaraheitja, osales 1936
Berliini olumpiamangudel
, oli politseiteenistuses
)
- Ernst Joll
(
jalgpallur, osales 1924
Pariisi olumpiamangudel
, foljetonist
)
- Aleksander Klumberg-Kolmpere
(
kergejoustiklane ja treener
)
- Karl Tallmeister
(
vorkpallur
)
- Leopold Tonson
(
kergejoustiklane, aerutaja ja sporditegelane
)
- Reginald Uba
(
kergejoustiklane, keskmaajooksja, osales 1936
Berliini olumpiamangudel
(1936), spordiajakirjanik
Toomas Uba
isa
)
- Toomas Uba
(spordiajakirjanik)
- Helmut Veem
(
VR I/3, spordikohtunik, Paide Ulejoe staadionikomitee esimees, kohalik spordijuht, k
aitsepolitsei
asutaja ja esimene ulem, kapten
)
- Tonu Voimula
(
maadleja, sporditegelane,
Martin Kleini
treener
)
1905. aasta terroriohvrite matusepaik
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
-
Pikemalt artiklis
1905. aasta terroriohvrite matusepaik
Matusepaiga monumendi autor on skulptor
Juhan Raudsepp
.
- ↑
1,0
1,1
1,2
Rahumae kalmistu koduleht
- ↑
2,0
2,1
Vootele Hansen.
Rahumae kalmistu sada aastat.
// Sulane nr 3/33 Viinakuu 2003
- ↑
Leho Lohmus
"Jalutaja teejuht".
Solnessi Arhitektuurikirjastus
2007
- ↑
Robert Nerman
,
"Juhkentali linnaosa sai nime suurkaupmehe suvemoisa jargi"
[
alaline kodulink
]
, Postimees, 3. detsember 2007
- ↑
Leho Lohmus, "Nomme labi aegade". Nomme (Tallinn) : Inreko Press, 2001. lk. 130
- ↑
6,0
6,1
Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012.
Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2004. a maarus nr 59
- ↑
Laane, Karl, "Tallinna kalmistud". Tallinn : Maalehe Raamat, 2002. lk. 129
- ↑
"Rahumae/Rahumae kalmistu"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 21. mai 2009
. Vaadatud 2. novembril 2008
.
- ↑
Pekka Erelt:
"Verine puhapaev Tallinnas"
Eesti Ekspress, 6. oktoober 2005
- ↑
Leho Lohmus:
"Hauakivi Jaan Laanuse kalmule"
Nomme Sonumid, 16. detsember 2005, nr 24 (264). lk 2
- ↑
"Politsei malestas langenud kolleege"
epl.ee, 1. detsember 2007
- ↑
Lohmus, 2007
- ↑
Urmas Seaver:
"Malestussammas aratati varjusurmast automaadilaskudega"
Ohtuleht, 21. juuni 1997
- ↑
Kultuurimalestiste riiklik register
- Karl Laane, "Tallinna kalmistud" (Maalehe Raamat, Tallinn 2002).