Rahumae kalmistu

See artikkel raagib kalmistust Tallinnas; kalmistu kohta Tartus vaata artiklit Rahumae kalmistu (Tartu) ; kalmistu kohta Karksis vaata artiklit Rahumae kalmistu (Karksi)

Rahumae kalmistu

Rahumae kalmistu on kalmistu Tallinnas Nomme linnaosas aadressil Rahumae tee 8a.

Maa-ala Mustamae (tollal Siniste magede) liivikule eraldati Tallinna Linnavolikogu poolt 1899. aastal. Rahumae kalmistu avati 1903 . aastal mitmele kogudusele: Tallinna Kaarli , Jaani , Pauluse , Puha Vaimu , Peeteli , Immaanueli , Karmeli, lati, rootsi, baptisti- ja vennastekogudusele .

Algsest kalmistust eraldi rajati 1910. aastatel uus juudi kalmistu . 1926 . aastal rajati kalmistu pohja poole tuletorjujate matmispaik .

Kalmistu lahedal tegutseb hauakivitookoda .

Hooneid on viis: Tallinna uue juudi kalmistu valvurimaja, Kaarli ja Puha Vaimu koguduse kabel ning Kaarli ja Jaani kogudusemaja. Viimasel oli 20. sajandi algul puust kellatorn, mis on nuudseks lammutatud.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rahumae kalmistu rajati 19. sajandi lopus Nommega kulgneva Mustamae liivaluidetele (Vana-Parnu maantee aarde vastu Jalgimae moisa piiri (hilisem Nomme)), kus Sinised maed ( Blaue Gebirge ) madalduvad Jarve tasandikuks ). Tallinna linna volikogu poolt eraldatud maad jagunesid jargmiselt: Jaani kogudusele 17 200, Kaarli kogudusele 12 400 ning Puha Vaimu ja baptistikogudusele kummalegi 2400 ruutsulda maad.

7. septembril 1903 puhitseti uus Kaarli koguduse kalmistu, mis sai nimeks Rahumae . Rahumae nimi kandus Tallinna "surnute linnalt" ule kalmistu lahedusse tekkinud Nomme eeslinnale.

Kalmistu piire on pidevalt laiendatud. 16 aastat parast kalmistu kasutuselevottu toimus laienemine laane suunas (praeguse Ehitajate tee poole). 25. juunil 1928 taotles linnavalitsus siseministrilt kinnitust kavale ehitada uued kalmistud ida poole Rahumae teed , mis ulatuvad kuni raudteeni . Sundmust on jaanud markima ka vastav tahistuskivi.

Aja jooksul on matmispaiku umbritsenud raudtarad kadumas (alates 1978 . aastast on sepistahiste omavoliline korvaldamine keelatud), suuremat rohku on hakatud panema haljastusele.

1940 . aastaist anti kalmistute juhtimine linnavalitsuse ehitusosakonnale. 1941 . aasta veebruarist maaras Eesti NSV Rahvakomissaride Noukogu kalmistu Tallinna linna kommunaalmajanduse asutuste alluvusse. ^[1]^[2]

Arhitektuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Planeering [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kogu kalmistu jaotus vahemalt 25 tukiks. ^[1] Kalmistut loikab Rahumae tee , millest laane pool paikneb vana kalmistu ja tuletorjujate kalmistu ning ida pool uus ja juudi kalmistu.

Vana kalmistut piirab kolmest kuljest muur, mujale istutati piirdehekid. Noukogude korra kehtestamiseni matmispaiku osteti. Hinna jargi kujunesid valja esinduslikumad ja tagasihoidlikumad kalmistuosad, mille kujundusliku kulje ja korrashoiu eest on hoolitsenud matuseplatside valdajad. ^[1]

Juudi kalmistu kabel [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kalmistu puust kabel on valminud 1910 . ja 1920 . aasta vahel. ^[3]^[4]

Kaarli koguduse kabel [ muuda | muuda lahteteksti ]

Paekivist historitsistlik kabel valmis 1913 insener Anton Uessoni projekti jargi Voldemar Lenderi ehitusburoos. Kabel imiteerib oma kahe torniga Tallinna Kaarli kirikut .

Kabelisse telliti Saksamaalt kaks kella, millest uks moranes. Katkine kell annetati 1937 . aastal vanametalli kogumise raames Allveelaevastiku Sihtkapitalile , selle eest saadi malestusplaat kiriku seinale paigutamiseks. Alates 1970. aastatest kasutatakse kabelit kalmistu uldise panipaigana. ^[2]

Puha Vaimu koguduse kabel [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kabel valmis arhitekt Elmar Lohu projekti jargi 1932 . aastal. 24. juulil 1932 paigaldati vastvalminud kabelile malestustahvel Vabadussojas langenud koguduse liikmetele. Plaati olid raiutud 16 mehe nimed. Malestusmark on taastamata. ^[5]

Kabel toimib kaesoleval ajal kalmistu uldise (v a juudi kalmistu) matusekabelina. ^[6]

Malestusmargid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kalmistul on 16. oktoobril 1905 Tallinnas Uuel turul morvatute uhishaud (hukkus vahemalt 94 inimest). 1959 toodi kalmule Juhan Raudsepa skulptuur, mis oli valmistatud 1931 ja seisis algselt Estonia teatrimaja juures. 1969 . kevadel purustasid Tallinna garnisoni merevaelased kalmude tahistuseks olnud ristid. 1974 . kujundati matmispaik umber. ^[7]^[8]^[9]

Kalmistule on maetud kaheksa 1924 . aasta kommunistide massu ohvrit ? neist on politseinike uhishauda maetud kordnikud Heinrich Lossmann , Mihkel Nutt , Jaan Holts ja Johannes Kumel , konstaabel Herman Ubin , reamees Jaan Bergson ja piirivalvur Johan Kruusmann . Kadett Arnold Allebras on maetud oma perekonnaplatsile. ^[10]^[11]

31. mail 1931 avati spordiseltsi Kalev 30. aastapaeva puhul malestussammas Vabadussojas langenud kalevlastele . Katte eemaldas ja pikema kone pidas riigivanem Konstantin Pats . ^[12] Malestussammas avati taas 1997. aastal. ^[13]

Kultuurimalestisi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rahumae juudi kalmistu kabel, 1910. ja 1920. aasta vahel
Rahumae kalmistu Kaarli koguduse kabel, 1913
Rahumae kalmistu Puha Vaimu koguduse kabel, 1932
1905. aasta terroriohvrite matusepaik
tuletorjujate malestusmark , arhitekt Karl Luus (graniit)
Aleksander Klumberg -Kolmpere (1899?1958) haud
Jaan Koorti (1883?1935) haud
Teodor Lippmaa (1894?1943) haud
Konstantin Marska (1896?1951) haud
Hermann Namsingi hauamonument, skulptor Jaan Koort , 1925 (Saaremaa marmor)
Jaan Oksa (1884?1918) haud
Georg Johannes Parikase (1880?1958) haud
Kristjan Raua (1865?1943) haud
Paul Raua (1865?1930) haud
Eduard Taska (1890?1942) haud
Kuno Veeberi hauamonument, J. Koort, 1929 (graniit)
Jakob Westholmi (1877?1935) haud
E. ja J. Olliku hauamonument, J. Koort, 1922?1923 (graniit)
perekond Uusmanni hauamonument, J. Koort, 1932 (graniit)
perekond Vinnali hauamonument, J. Koort, 1930 (graniit) ^[14]

Tulevik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tulevikus kaalutakse kolumbaariumi (urnimuuri) ehitamist. ^[6]

Silmapaistvate uhiskonna- ja kultuuritegelaste kalmud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Usutegelased [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jaan Kiivit seenior ( Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1949?1967 )
Jaan Kiivit juunior ( Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1994?2005 )
Aleksander Maevalja ( enne Mohrfeldt ) ( praost, kultuuritegelane, kirjamees )
Rein Premet ( Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse opetaja )
Lembit Tedder ( EELK vaimulik )

Teadlased [ muuda | muuda lahteteksti ]

Harald Arman ( arhitekt, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige )
Arvo Eek ( keeleteadlane )
Johan Christian Johansen ( maaparandusinsener, Taani peakonsul )
Teodor Lippmaa ( botaanik ja taimegeograaf )
Artur Luha ( loodusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige )
Hubert Matve ( ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener )
Evald Oldekop ( hudroloog ja bioloogiafilosoof )

Kultuuritegelased [ muuda | muuda lahteteksti ]

Gunnar Aarma ( tervendaja, esoteeriliste raamatute autor, tolkija ja filosoof )
Artur Adson ( luuletaja ja naitekirjanik )
Heino Anto ( naitekirjanik, teatritegelane ja tolkija )
Elise Rosalie Aun-Raup ( kirjanik )
Gustav Avesson ( Estonia naitleja ja laulja )
Vladimir Beekman ( kirjanik ja tolkija )
Julius Bleyer ( postiajaloo uurija, Eesti Postimuuseumi asutaja ja esimene juhataja ).
Tonis Braks ( kirjanik ja ajakirjanik )
Paul Wilhelm Burman ( kunstnik )
Erika Esop ( lastekirjanik ja prosaist )
Leo Gens ( ka Lev Gens ) ( kunstiajaloolane, -kriitik ja pedagoog )
Isidor Goldman ( lennunduse ajaloo uurija )
Gunnar Graps ( muusik )
Harald Heinsaar ( aia- ja pargikujundaja, kunstnik )
Juhan Jaik ( luuletaja, novellist ja ajakirjanik )
Marie Kalmus ( kunstnik, kujur )
Kustas Kikerpuu ( muusik, helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog )
August Kirsimagi ( enne Adalbert Kirschenberg ) ( kirjanik )
Eri Klas ( dirigent )
Jaan Koort ( kujur, maalikunstnik ja keraamik )
Jaan Kross ( kirjanik )
Taivo Linna ( muusik ja metallikunstnik )
Raivo Lugima ( teleprodutsent )
Pear Luide ( enne Bernhard Kangermann ) ( naitekirjanik )
Georg Eduard Luiga ( ajakirjanik ja kirjanik )
Bernhard Lukk ( klarnetist, Konservatooriumi professor )
Iko Maran ( lastekirjanik )
Daisy-Felicitas Matve ( arhitekt )
Madis Mei ( kapten, Tallinna Meremuuseumi rajaja )
Natalie Mei ( teatrikunstnik ja raamatugraafik )
Peeter Mudist ( maalikunstnik ja skulptor )
Jakob Mandmets ( kirjanik ja ajakirjanik )
Konstantin Marska ( filmioperaator )
Ellen Niit ( kirjanik )
Georg Johannes Parikas ( Eesti fotograafia ja filmikunsti rajaja, Vabadussoja fotoreporter )
Jaan Oks ( kirjanik )
Artur Perna ( arhitekt, Vabadussojas ulemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerija ja ulem, siis maakuulamisosakonna formeerija ja ulem ning lopuks sojavae korterivalitsuse ulem )
Eduard Poland ( kunstnik, dekoraator. Kujundas Eesti 50-, 100- ja 500-margase ning 5-, 10- ja 20-pennise aastatel 1919?1924 )
Siim Poll ( muusikapedagoog, pianist ja kontsertmeister )
Heinrich (Hindrik) Prants ( ajakirjanik )
Endel Parn ( naitleja )
Kristjan Raud ( kunstnik )
Paul Raud ( kunstnik )
Jakob Rosenberg ( esperanto pioneer Eestis )
Peep Sarapik ( helilooja ja koorijuht )
Friedrich Sauer ( Priidu Saue ) ( Poltsamaa Reaalgumnaasiumi (praegune Poltsamaa Uhisgumnaasium) direktor; hiljem haridusministri nounik, Eesti Vabariigi haridusminister )
Leida Sibul ( laulja )
August Tamman ( kirjanik, riigikogu sekretar )
Venda Tammann ( akordionist ja muusikapedagoog )
Eduard Taska ( Eesti professionaalse nahakunsti rajaja )
Aleksander Tassa ( kunstnik, kirjanik ja muuseumitootaja )
Kalmer Tennosaar ( laulja )
Harry Tertsius ( intarsiakunstnik )
Heinrich Tiidermann ( fotograaf )
Marie Under ( luuletaja )
Agaate Veeber ( kunstnik )
Kuno Bernhard Veeber ( maalikunstnik )
Silvi Valjal ( raamatuillustraator ja graafik )

Sojavaelased [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vladimir Hirt, ka Vladimir Hirv ( VR II/3, kapten. Parast Vabadussoda oli Valga ja Irboska jaama komandant, hiljem teenis pioneeripataljonis )
Ao Kaiv ( Spetsnazi vaeosa luuraja, jefreitor. Hukkus Afganistanis 1986 ) Maetud siiski Tartu Rahumae Kalmistule
Roman Sidorenko ( Spetsnazi jaoulem, nooremseersant. Hukkus Afganistanis 1987 )

Uhiskonnategelased [ muuda | muuda lahteteksti ]

Gustav Jallajas ( postitootaja, Postivalitsuse direktor, Riikliku Ringhaalingu raadionoukogu liige )
Vilhelmine Klementi ( revolutsioonitegelane )
Jaan Kreuks ( revolutsioonitegelane )
Julius Seljamaa ( VR III/2, valisminister ja diplomaat, Eesti Ajutise Maanoukogu sekretar ja abiesimees ning I Riigikogu liige, ajakirjanik )
Indrek Toome (ENSV ministrite noukogu esimees 1988?1990, viimase Ulemnoukogu saadik ning ettevotja)
Alma Vaarman ( revolutsioonitegelane )
Eduard Virgo ( VR III/2, diplomaat )
Jakob Westholm ( pedagoog, Asutava Kogu liige (1919?1920 abiesimees) ning I, II, III ja IV Riigikogu liige )

Sporditegelased [ muuda | muuda lahteteksti ]

Koit Annamaa ( kergejoustiklane, vasaraheitja, osales 1936 Berliini olumpiamangudel , oli politseiteenistuses )
Ernst Joll ( jalgpallur, osales 1924 Pariisi olumpiamangudel , foljetonist )
Aleksander Klumberg-Kolmpere ( kergejoustiklane ja treener )
Karl Tallmeister ( vorkpallur )
Leopold Tonson ( kergejoustiklane, aerutaja ja sporditegelane )
Reginald Uba ( kergejoustiklane, keskmaajooksja, osales 1936 Berliini olumpiamangudel (1936), spordiajakirjanik Toomas Uba isa )
Toomas Uba (spordiajakirjanik)
Helmut Veem ( VR I/3, spordikohtunik, Paide Ulejoe staadionikomitee esimees, kohalik spordijuht, k aitsepolitsei asutaja ja esimene ulem, kapten )
Tonu Voimula ( maadleja, sporditegelane, Martin Kleini treener )