Kaitsepolitseiamet

Asutatud	12. aprill 1920 , taasasutatud 12. veebruar 1991
Peakorter	Toompuiestee 3, Tallinn
Peadirektor	Margo Palloson
Emaorganisatsioon	Siseministeerium
Veebileht	kapo.ee

Kaitsepolitseiamet (luhend KAPO , ajalooliselt ka KaPo) on Eesti Vabariigi Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv riigiamet , mille ulesanded on pohiseadusliku korra kaitse, voitlus terrorismi ja korruptsiooniga , riigisaladuste kaitse ja vastuluure .

Kaitsepolitseiameti peahoone paikneb Tallinnas Tonismael Toompuiestee 3.

Ulesanded [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kaitsepolitseiameti ulesanded on jargmised: ^[1]

1. teabe kogumine ja tootlemine riigi pohiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vagivaldsele muutmisele suunatud tegevuse kohta oigusaktides ettenahtud juhtudel ja korras;
2. meetmete rakendamine riigi pohiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vagivaldsele muutmisele suunatud kuritegude ennetamiseks, tokestamiseks, avastamiseks ning neid toime pannud isikute valjaselgitamiseks ja vastutusele votmiseks oigusaktides ettenahtud juhtudel ja korras;
3. riigisaladuse kaitse korraldamine ning meetmete rakendamine riigisaladuse ja salastatud valisteabe seaduse ja selle alusel antud oigusaktide satteid eiranud isikute valjaselgitamiseks ja vastutusele votmiseks oigusaktides ettenahtud juhtudel ja korras;
4. riigisaladusele juurdepaasu loa taotlemiseks esitatud avalduste labivaatamine, julgeolekukontrolli tegemine, riigisaladusele juurdepaasu loa andmise voi andmisest keeldumise otsustamine ning riigisaladusele juurdepaasu lubade tuhistamine;
5. meetmete rakendamine Eesti Vabariigi vastu suunatud luure- ja oonestustegevuse ennetamiseks, tokestamiseks ja avastamiseks ning sellega seotud isikute valjaselgitamiseks ja vastutusele votmiseks oigusaktides ettenahtud juhtudel ja korras;
6. meetmete rakendamine terrorismi ja selle rahastamise ning toetamise arahoidmiseks ja tokestamiseks ning selleks vajaliku teabe kogumine ja tootlemine;
7. Politsei- ja Piirivalveameti teavitamine viimase kaitse all olevate isikute ja objektide suhtes plaanitavatest terroriaktidest;
8. teabe kogumine ja tootlemine julgeolekuasutuste seaduses ettenahtud juhtudel ja korras;
9. meetmete rakendamine ametialaste kuritegude ja korruptsiooni ennetamiseks, tokestamiseks ja avastamiseks ning sellega seotud isikute valjaselgitamiseks ja vastutusele votmiseks oigusaktides ettenahtud juhtudel ja korras;
10. kuritegude kohtueelne uurimine ja vaartegude menetlemine oigusaktides ettenahtud juhtudel ja korras;
11. kriminalistikauuringute tegemine ja sellealaste konsultatsioonide andmine ning kriminalistika andmekogude ja kollektsioonide pidamise eest vastutamine;
12. jalitustoimingute labiviimine oigusaktides ettenahtud juhtudel ja korras;
13. ameti arengudokumentide valjatootamine ning ettepanekute tegemine ameti tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate ja arengudokumentide, tegevusvaldkonda reguleerivate oigusaktide ja standardite valjatootamiseks voi muutmiseks, arvamuse andmine ameti tegevusvaldkonda puudutavate oigusaktide eelnoude kohta ning osalemine nende valjatootamisel;
14. ameti ulesannete taitmiseks vajaliku koostoo arendamine teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse uksuste ning fuusiliste ja juriidiliste isikutega, samuti valisriikide politsei- ja julgeolekuasutuste ning rahvusvaheliste politseiorganisatsioonidega;
15. muude seadusest ja selle alusel antud oigusaktidest tulenevate ulesannete taitmine.

Kaitsepolitsei uurimisalluvusse kuuluvad ^[2]

• inimsusvastane kuritegu (KarS § 89);
• genotsiid (KarS § 90);
• agressioon (KarS § 91);
• sojapropaganda (KarS § 92);
• keelatud relvade tootmine ja levitamine (KarS § 93);
• rahvusvahelise sanktsiooni rakendamata jatmine (KarS § 93')
• piraatlus (KarS § 110);
• ohusoiduki kaaperdamine (KarS § 111);
• lennuohutusvastane runne (KarS § 112);
• tapmine, kui see on toime pandud lohkeseadeldise voi lohkeaine kasutamisega (KarS § 114 p 7);
• vaenu ohutamine, kui sellega on pohjustatud inimese surm voi tekitatud tervisekahjustus voi muu raske tagajarg voi kui selle on toime pannud isik, keda on varem karistatud sellise teo eest, voi kui selle on toime pannud kuritegelik uhendus (KarS § 151 lg 2);
• Eesti Vabariigi iseseisvuse ja soltumatuse vastu suunatud vagivaldne tegevus (KarS § 231);
• riigireetmine (KarS § 232);
• valismaalase toime pandud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja soltumatuse vastu suunatud vagivallata tegevus (KarS § 233);
• salakuulamine (KarS § 234);
• Eesti Vabariigi pohiseadusliku korra vastane uhendus (KarS § 235);
• uleskutse kuriteo toimepanemisele Eesti Vabariigi vastu (KarS § 236);
• terrorikuritegu (KarS § 237);
• terroristlik uhendus (KarS § 237');
• terrorikuriteo ettevalmistamine ja uleskutse selle toimepanemisele (KarS § 237 );
• terrorikuriteo rahastamine ja toetamine (KarS § 237);
• riigisaladuse ja salastatud valisteabe avalikustamine (KarS § 241);
• riigisaladuse ja salastatud valisteabe avalikustamine ettevaatamatusest (KarS § 242);
• asutusesisese teabe edastamine (KarS § 243);
• tungimine diplomaatilist puutumatust omavale maa-alale, hoonesse ja ruumi, kui see on toime pandud relva, relvana kasutatava muu eseme, lohkeseadeldise voi lohkeainega ahvardades voi kui sellega on tekitatud raske tagajarg voi pohjustatud suur kahju (KarS § 248 lg 2 p 2 ja lg 3);
• voimuhaaramine kaitsejoududes (KarS § 251);
• tungimine riigikaitseliselt tahtsale maa-alale, hoonesse ja ruumi, kui see on toime pandud relva, relvana kasutatava muu eseme, lohkeseadeldise voi lohkeainega ahvardades voi kui sellega on tekitatud raske tervisekahjustus (KarS § 252 lg 2 p 2 ja lg 3).

Juhid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kaitsepolitsei ja Poliitilise Politsei juhid 1920?1940 [ muuda | muuda lahteteksti ]

1. 1. mai 1920 ? 27. oktoober 1920 kapten Helmut Veem , Kaitsepolitsei Peavalitsuse ulem
2. 27. oktoober 1920 ? 21. veebruar 1921 Andres Puri , ^[3] Kaitsepolitsei Peavalitsuse ulema ajutine kohusetaitja
3. 21. veebruar 1921 ? 13. august 1921 Eduard Alver , Kaitsepolitsei Peavalitsuse ulem
4. 13. august 1921 ? 11. oktoober 1921 Andres Purri, Kaitsepolitsei Peavalitsuse ulema ajutine kohusetaitja
5. 11. oktoober 1921 ? 5. jaanuar 1923 Eduard Andreas Lensin , Kaitsepolitsei Peavalitsuse ulem
6. 5. jaanuar 1923 ? 3. juuli 1924 Johan Sooman , Kaitsepolitsei Peavalitsuse ulem
7. 3. juuli 1924 ? 1. detsember 1924 August Tenson , Politsei Peavalitsuse Kaitsepolitsei osakonna ulem
8. 1924?1925 Hugo-Johannes Moldre, Eesti Vabariigi Politseivalitsuse ulem. Talle allutati peavalitsuste kaotamisega valipolitsei, kriminaalpolitsei ja poliitiline politsei, uhendades need EV Politseivalitsuse osakondadeks. Osakonnad allusid seega EV Politseivalitsuse ulemale Hugo-Johannes Moldre.
9. 1924 ?1938 Johan Sooman , Politsei Peavalitsuse Poliitilise Politsei ulem
10. 1938 ? 1940 Konstantin Kirsimagi , Poliitilise Politsei ulem, Politseitalituse abidirektor

Kaitsepolitsei juhid alates 1991. aastast [ muuda | muuda lahteteksti ]

1. 1991?1993 Eesti Politseiameti Kaitsepolitsei direktor Juri Pihl
2. 1993?2003 Kaitsepolitseiameti peadirektor Juri Pihl ^[4]
3. 2003?2008 Kaitsepolitseiameti peadirektor Aldis Alus
4. 2008?2013 Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg , peadirektori asetaitjad Aleksander Toots (2008?), Arnold Sinisalu (...?2013, ^[5] Eerik Heldna (2009?2017 ^[6] )
5. 2013?2023 Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu , peadirektori kolm asetaitjat ^[7] Aleksander Toots , Martin Arpo ^[8] (2017?2023), Martin Perling (2017 ^[9] ?)
6. alates 2023 ^[10] Kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson , peadirektori asetaitjad Aleksander Toots , Martin Perling, Andres Ratassepp ^[11]

Organisatsioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kaitsepolitseiameti struktuuriuksused on osakonnad ja burood.

Ametil on kolm regionaalset osakonda:

• Louna osakond (teeninduspiirkond: Valga-, Voru-, Viljandi-, Tartu-, Jogeva- ja Polvamaa), direktor Jaanus Kann.
• Virumaa osakond (teeninduspiirkond: Laane-Viru ja Ida-Viru maakond), direktor Andres Kangur.
• Laane osakond (teeninduspiirkond: Hiiu-, Saare-, Laane-, Jarva-, Rapla- ja Parnumaa), direktor Veiko Germann.

Kuni 1. maini 2019 oli ka eraldi Pohja osakond, mis teenindas Harjumaad.

Kaitsepolitseiameti tapsem struktuur on salastatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a maaruse nr 262 "Riigisaladuse ja salastatud valisteabe kaitse kord" § 7 loike 6 punkti 1 alusel. ^[12]

Varem jagunesid toovaldkonnad osakondade vahel jargmiselt:

• esimene osakond ? riigi siseolukord,
• teine osakond ? organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastane voitlus ning vastuluure,
• kolmas osakond ? varjatud jalgimine,
• neljas osakond ? administratiivtoo ja muu hulgas ajakirjandusega suhtlemine. ^{[ viide? ]}

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kaitsepolitsei asutamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

1919 . aasta suvel kutsus Vabariigi Valitsus kokku komisjoni, mis tootaks valja riigikorravastaste kuritegudega tegeleva oiguskaitseasutuse projekti.

6. augustist 1919 maarati Kaitsepolitsei Kohtuministeeriumi alluvusse, ^[13] jaanuaris 1920 maarati Kaitsepolitsei Siseministeeriumi haldusalasse.

Seadusliku aluse andis Kaitsepolitseile 12. aprillil 1920 Vabariigi Valitsuse vastu voetud Eesti Vabariigi kaitsepolitsei korraldus. Selle kohaselt oli kaitsepolitsei ulesanne voidelda demokraatliku vabariigi ja kehtiva riigikorra kukutamisele suunatud kuritegude vastu. Kaitsepolitsei Peavalitsusele, mille eesotsas seisis kaitsepolitsei ulem, allus 11 enamikus maakonnakeskustes asuvat jaoskonda.

Kaitsepolitsei Tallinna jaoskonda aadressil Lai tanav 48 juhtisid Viljam Liiv ^[14] ja August Ingermann (1923?1933). ^{[ viide? ]}

1920. aastal asutatud Kaitsepolitsei nimetati umber Poliitiliseks Politseiks parast 1924. aasta 1. detsembri riigipoordekatset ja selle ulesanne oli valja selgitada Eesti riikluse vastu suunatud konspiratiivne tegevus. Silma hoiti peal ka isikutel, kelle vastu vois huvi olla Noukogude Liidu luurel , kaitsti valisdiplomaate ja kohalikke suurusi. Organisatsioon koosnes 220 mehest, viiendik neist asus Tallinnas.

1924 . aastal, kui oiguskaitseorganite tugevdamise eesmargil politseiasutused uhendati, maarati Kaitsepolitsei eraldiseisva osakonnana Siseministeeriumi Politsei Peavalitsuse alluvusse, kuhu ta jai kuni likvideerimiseni 1940 . aastal.

Poliitiline Politsei [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Poliitiline Politsei

1925 . aastast kandis Kaitsepolitsei nime Poliitiline Politsei (luhend PolPol). PolPoli komissarid allusid Politsei Peavalitsuse abidirektorile ning tema alluvuses olevale Poliitilise Politsei inspektori aparaadile.

Kaitsepolitsei taastamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

1990. aasta 20. septembril vottis Eesti NSV Ulemnoukogu vastu politseiseaduse , mille jargi Eesti politsei keskasutuseks sai Siseministeeriumi Riiklik Politseiamet. Politseiameti struktuuris loodi vali- , kriminaal- ja liikluspolitsei korval ka kaitsepolitsei vabariiklik buroo. Kaitsepolitsei pohiulesanded olid voitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega, riigi territoriaalse terviklikkuse kaitsmine, riigisaladuse, teadus-, tehnoloogia- ja arisaladuste kaitse, rahvuslike kultuurivaartuste, riigiasutuste, poliitika- ja riigitegelaste ohutuse kindlustamine. 12. veebruaril 1990 moodustati Politseiameti koosseisus osakonna staatuses Eesti Kaitsepolitsei ja kaitsepolitsei buroo. Kaitsepolitsei loodi osaliselt Siseministeeriumi 6. osakonna baasil. Kaitsepolitsei esimesed tooruumid olid praeguse Venemaa Foderatsiooni saatkonna/konsulaadi hoonete kompleksis Pikk tanav 19 / Lai tanav 18, tollases Siseministeeriumile kuulunud hoones.

15. juunil 1992 kinnitatud Kaitsepolitsei pohimaaruses olid jargmised pohiulesanded: voitlus riikliku iseseisvuse vastaste kuritegudega, terrorismiga , salakaubaveoga , rahvusvahelise kuritegevusega, narkomaffiaga ning tipptasemel korruptsiooni ja organiseeritud majanduskuritegevusega . Pohifunktsioonid olid kuritegude juurdlemine oma padevuse piires ja operatiiv-jalituslik tegevus kuritegude tokestamiseks ja avastamiseks, nagu salajaste kaastootajate varbamine, operatiiv-tehniliste vahendite kasutamine, varjatud jalgimine ja operatiivne tuvastamine . 1992. aastal loodi kolm keskburood Tallinnas ja kolm regionaalset burood: Louna-Eesti buroo Tartus, Ida-Eesti buroo Johvis (hiljem Kohtla-Jarvel) ja Kesk-Eesti buroo Parnus. Kaitsepolitsei kolis 1992. aasta algul likvideeritud ENSV KGB majja Pagari tanav 1, mis anti Politseiametile . 1995. aasta jooksul koliti jark-jargult KGB majast uude tookohta, toona veel remonditavasse majja Toompuiestee 3, kus Kaitsepolitsei asub tanapaevani.

6. mail 1993 joustunud uue politseiseadusega loodi Siseministeeriumi valitsemisalas iseseisev Riigi Kaitsepolitseiamet ja sedastati selle ulesanded: pohiseadusliku korra, territoriaalse terviklikkuse ja riigisaladuse kaitse, vastuluure, voitlus terrorismi ja korruptsiooniga . 31. mail 1993 moodustati Vabariigi Valitsuse maarusega Politseiameti koosseisus olnud Kaitsepolitseist iseseisev Riigi Kaitsepolitseiamet.

1993. aasta 22. juunil kinnitatud Kaitsepolitseiameti struktuuri kohaselt oli Riigi Kaitsepolitseiametis keskasutus ja neli osakonda direktoritega eesotsas: Tallinna osakond (Tallinn, Harju ja Rapla maakond), Virumaa osakond koos Narva jaoskonnaga (Ida- ja Laane-Viru maakond), Louna-Eesti osakond koos Voru jaoskonnaga (Tartu, Jogeva, Voru, Polva ja Valga maakond) ning Parnu osakond (Parnu, Viljandi, Jarva, Haapsalu, Saare ja Hiiu maakond). Rakveres, Haapsalus, Viljandis, Saaremaal ja Valgas olid osakonnal operatiivgrupid.

1998. aastal nimetati Riigi Kaitsepolitseiamet Kaitsepolitseiametiks ning kinnitati ameti uus pohimaarus ja struktuur. Kaitsepolitseiametil oli juba varem kohustus menetleda organiseeritud kuritegevusega seotud kuritegusid, relva- ja lohkeainekuritegusid. 29. juuli 2007. aasta uurimisalluvuse maarus andis KAPO-le tagasi kuue suurema (eelarvega) KOV-i Tallinna, Tartu, Narva, Parnu, Kohtla-Jarve ja Johvi juhtide korruptsiooni menetlusoiguse.

1. martsil 2001 joustunud julgeolekuasutuste seadusega muutus Kaitsepolitseiamet politseiasutusest ametlikult julgeolekuasutuseks . ^[15]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Krikk, Mai. Eesti poliitiline politsei 1920?1940 . Tallinn : Olion, 2002

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Kaitsepolitseiameti (KAPO) koduleht
• Eesti kaitsepolitsei 1920-1940 , kapo.ee, vaadatud 12.04.2018
• Aastaraamatu valjaandmise traditsiooni ajalugu ja eesmark (koik aastaraamatud), kapo.ee, vaadatud 12.04.2018
• KAPO Facebookis

v r Eesti luure
Agentuurid	Tsiviilluure Siseministeeriumi haldusala Kaitsepolitseiamet (KAPO) Kaitseministeeriumi haldusala Valisluureamet (VLA) Sojavaeluure Kaitsevae peastaabi luureosakond (J2) • Kaitsevae Luurekeskus
Tsiviilkontroll	Riigikogu julgeolekuasutuste jarelevalve erikomisjon  • Oiguskantsler  • Riigikontroll
Muu	Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsiooniburoo  • Vabariigi Valitsuse Julgeolekukomisjon  • Riigi julgeoleku volitatud esindaja (NSA)
Endised agentuurid	Poliitiline Politsei (PolPol) • Sojavagede Staabi II osakond  • Teadete Kogumise osakond  • Riigikantselei Teabeteenistus  • Valitsusside  • Eesti Vabariigi Eriteenistus  • Luurepataljon

v r Eesti riigiametid
Haridus- ja Noorteamet  • Kaitsepolitseiamet  • Kaitseressursside Amet  • Keeleamet  • Keskkonnaamet  • Konkurentsiamet  • Maa-amet  • Maksu- ja Tolliamet  • Muinsuskaitseamet  • Patendiamet  • Politsei- ja Piirivalveamet  • Pollumajandus- ja Toiduamet  • Pollumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet  • Paasteamet  • Ravimiamet  • Riigi Infosusteemi Amet  • Sotsiaalkindlustusamet  • Statistikaamet  • Tarbijakaitse ja Tehnilise Jarelevalve Amet  • Terviseamet  • Transpordiamet  • Valisluureamet