Prandi

Allikas: Vikipeedia
Prandi
Pindala 16,2 km² (2020) [1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 39 (31.12.2021) [2] Muuda Vikiandmetes
EHAK -i kood 6349 [3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 50′ N , 25° 43′ E
Prandi (Eesti)
Prandi
Kaart

Prandi (ajalooliselt ka Kardina ) on kula Jarva maakonnas Jarva vallas .

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus kula Koigi valda .

Kulas paikneb Prandi Allikajarv , millest saab alguse Prandi jogi . Kula lahistel asetseb Neeva-Prandi soo .

Kulas on asunud Prandi mois .

Prandis tegutseb MTU Prandi kula ja allikad, mis korraldab kulaelu. Kula valiti 2008 . aastal Jarvamaa aasta kulaks. [4]

Prandi valiti 2011 . aastal Eesti aasta kulaks .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Prandi kula ja moisa kaart 19. sajandi keskpaigast.

Vanimad kirjalikud teated Prandi kula kohta parinevad millalgi ajavahemikus 1288?1403 koostatud dokumendist, millest on sailinud 16. sajandil koostatud arakiri Stockholmi Kammerarhiivis . Evald Blumfeldti leitud dokumendis on ara toodud Jarvamaa talupoegade sojasalga suurus. Kardina ( Cardenaye ) vakus pidi valja panema 15 sojaratsut, 3 kergeratsanikku ja koos Valgma ja Ramme vakusega ka 8 voorihobust. [5] [6]

Jargmine teade parineb 1564 . aasta Mao moisa vakuraamatust . Kardina ( Kardenay ) kula jargi oli nimetatud omaette vakus , kuhu kuulusid Kardina, Veskiaru , Koigi , Ubakalu , Sorandu , Sigapusma , Valgma , Nurmsi , Koeiphas i, Padula ja Seinapalu kulad. 1564. aastal oli Kardina kulas 6 talu. Liivi sojas ja Rootsi-Poola sojas sai piirkond tugevasti kannatada. [7]

1613 . aastal annetati Kardina kula koos Veskiaru veskiga Paide linnuse ulemvahtmeistrile Hinrich Brandtile (ka Brandten), senikauaks kui ta selles ametis on. Laanistus kinnitati kuninga poolt 1616 . aasta 29. oktoobril. Brandti perekonnanime jargi kujunes kulale ja moisale nimeks Prandi (saksa Brandten ). Kardina nime kasutati paralleelselt edasi kuni 1760. aastateni . [7]

1620 . aastal on kula mainitud taas riigi omanduses olevana. 1623 . aastal rentis Hinrich Brandt valdust 35 riigitaalri eest. Ka 1627 . aastal on teda mainitud rentnikuna. 1626 . aastal 21. oktoobril annetas Gustav II Adolf kula ooberst Alexander von Essenile ning 1639 . aastaks oli rajatud juba Prandi mois . [7]

1687 . aastal oli kulas 22 talu ning korts ja veski. [7]

Kula sai kannatada Pohjasoja ja 1710 ? 1711 mollanud katku labi. Enne katku elas kulas 84 inimest. Peale katku aga vaid 36 inimest. [7]

1726. aasta adramaarevisjoni andmeil elas kulas juba 96 inimest, 1732. aasta maarevisjoni jargi 100 inimest, 1739. aasta maarevisjoni jargi 135 inimest, 1744. aasta maarevisjoni jargi 152 inimest ning 1750. aasta maarevisjoni jargi 165 inimest. Jargnevate aastate jooksul rahvaarv monevorra vahenes. 1765. aasta maarevisjoni andmeil elas Prandis 141 inimest. [7]

1831 . aastal kolis oma perega Prandi kulasse Jaan Tertsius, kelle poeg Hans Tertsius paistis silma Mahtra soja sundmustes. Hans lahkus Prandist Mahtrasse 1842 . aastal.

1834 . aastal ostis Prandi moisa Koigi moisnik Otto Magnus von Grunewaldt . Ta likvideeris kula ning kolis senised elanikud umber Veskiaru, Sorandu ja Sigapusma kulla. Kula maad moisastati ning ribaspollud muudeti suurteks polluvaljadeks. Seniste taluhoonete asemele rajati suured mitmepereelamud kuhu pandi elama moonakad . 1846 . aastal mindi Prandi moisas teorendilt ule raharendile. [7]

1920 . aastal asutati Purdi metskond , mille hulka kuulus ka Prandi vahtkond. 1922. aastal laks Prandi vahtkond Huuksi metskonna koosseisu. Esimeseks metsavahiks oli Peeter Riiv. [8]

29. juulil 1932 asutati Prandi turbauhing, eesmargiga toota turvast kutteks ja loomadele allapanuks. [9]

1939. aasta pollumajandusloenduse andmeil asus kulas 33 majapidamisuksust. [9]

Prandi kula sai kannatada ka Teises maailmasojas . 1941 . aasta juulis ja augustis toimusid kulas ja selle umbruses lahingud Noukogude Liidu ja Saksamaa vagede vahel. Prandi elanikud varjasid end sel ajal Palkaru ja Rebasemae metsaheinamaadel, mida kutsuti ka saarteks. Kulaelanikud olid metsa varjule toonud ka oma lehmad ja hobused. Tules sai kannatada 13 talu. [10]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Maa-amet , vaadatud 21.11.2020.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas , vaadatud 6.03.2024.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator , vaadatud 9.06.2014.
  4. ↑ Anu Bollverk: "Aasta kula kutsub allikajarvele" Jarva Teataja, 26. veebruar 2009
  5. ↑ Enn Tarvel "Orduaeg (1227?1581)" kogumikust "Jarvamaa. Loodus. Aeg. Inimene." Eesti Entsuklopeediakirjastus, 2007
  6. ↑ Mart Latte " Eestlaste sojalised kohustused keskajal"
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 7,6 Karl Kranich "Ajalooandmeid Koigi umbruse minevikust I" Koigi . 1988
  8. ↑ Viktor Kapp "Jarvamaa ? metsade maa" Paide, 2001
  9. ↑ 9,0 9,1 Eesti Muinsuskaitse Selts "Jarvamaa aastal 1939 ja nuud..." Tallinna Raamatutrukikoda. 1999
  10. ↑ Karl Kranich "Ajalooandmeid Koigi umbruse minevikust II" Koigi . 1998

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Karl Kranich "Prandi kula ja mois" Koigi Vallaleht. 19. august 1995

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alev
Alevikud
Kulad
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Prandi&oldid=6285008 "