Potala

Potala
	UNESCO maailmaparand
	Potala D?okhangist vaadatuna
Asukoht	Hiina
Tuup	kultuuriline
Kriteeriumid	I, IV, VI
Viited	707
Piirkond*	Aasia ja Okeaania
Koordinaadid	29° 39′ 28″ N , 91° 7′ 1″ E
Nimekirja arvatud	1994 (18. istung )
Laiendatud	2000, 2001
	* Regioon on UNESCO maaratletud

Potala palee ( tiibeti keeles ??????) on dalai-laamade residentsiks ehitatud kloosterehitis Tiibetis Lhasas .

Dalai-laamade ametliku residentsina kujutas Potala endast uhtaegu nii kloostrit kui valitsushoonet.

Dalai-laama elas Potalas kuni 1959 , mil seni viimane dalai-laama Tenzin Gyatso pogenes parast ebaonnestunud Tiibeti ulestousu Hiina okupatsiooni vastu valismaale.

Tanapaeval toimib palee klooster- muuseumina , kus elavad mungad ja kuhu lubatakse nii palverandureid kui turiste .

Palee ulatus idast laande on 400 m ja pohjast lounasse 350 m. Seda umbritsevad muurid on keskmiselt 3 m paksud, aga alusel koguni 5 m paksud. Palees on 13 korrust, ule 1000 toa ja 10 000 altari ning umbes 200 tuhat skulptuuri. Palee korgub 117 m korgusena Marpo Ri (Punase mae) tipus, kerkides orupohjast rohkem kui 300 m korgemale.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimese palee ehitas selle koha peale Songtsen Gampo 637 . aastal. Seda nimetati kas valgeks voi punaseks lossiks.

Tanapaevase palee rajamine algas 1645 V dalai-laama Lozang Gyatso juhtimisel parast seda, kui tema nouandja Konchog Chophel (surnud 1646) juhtis tahelepanu sellele, et see koht oli valitsuse asupaigaks vaga sobiv, asudes Drepungi ja Sera kloostrite ning Lhasa vanalinna vahel. Palee rajati varasema lossi varemeile.

Palee on nimetatud muutilise Potalaka mae jargi, mis on Avalokite?vara asupaik.

Palee valisehitiste ehitus kestis 3 aastat, aga siseehitiste ja nende sisemuse ehitamine koos koigi kaunistustega kestis 45 aastat. Dalai-laama kolis koos oma valitsusega palees olevasse Valgesse lossi (Potrang Karpo) juba 1649 , aga ehitus valmis 1694 , 12 aastat parast dalai-laama surma. Viimasena, 1690 ?94, ehitati paleesse Punane loss (Potrang Marpo). Esialgu kasutas dalai-laama Potalat uksnes talveresidentsina.

1959 toimunud Tiibeti ulestousu ajal sai Potala suhteliselt vahe kahjustada, kuigi Hiina vaed pommitasid palee aknaid. Samuti paases Potala kahjustustest 1966 Kultuurirevolutsiooni ajal tanu Zhou Enlai isiklikule sekkumisele. Enlai oli tollal Hiina Rahvavabariigi peaminister . Sellegipoolest havis palee arhiiv , kus oli enam kui 100 tuhat kasikirja , urikut ja muud dokumenti. Need kas tassiti laiali, lihtsalt havitati voi said muul viisil kahjustada.

Potala palee kuulub koos D?okhangi templi ja Norbulingkaga UNESCO maailmaparandi nimistusse . Potala arvati sinna 1994 , D?okhang ja Norbulingka lisati sinna vastavalt 2000 ja 2001 .

Selleks, et valtida ulerahvastusest tulenevaid kahjustusi hoonele, on alates 1. maist 2003 palee kulastajate arv piiratud 1600-ga. Uhtlasi vahendati palee lahtiolekuaega 6 tunnile paevas. Enne seda oli palees kulastajaid keskmiselt 1500 paevas, aga see koikus suurelt, ulatudes vahel isegi 5 tuhandeni. Parast 2006 lopetatud restaureerimist ei lasta kulastajaid enam palee katusele . Parast seda, kui 1. juulil 2006 avati Lhasani viiv Qingzangi raudtee ja seega lihtsustus Lhasasse paasemine, suurendati kulastajate arvu, keda paevas paleesse lastakse, 2300-ni, aga see arv saab sageli juba keskhommikuks tais. Samuti pikendati turismi tippajaks juulist septembrini lahtiolekuaega.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Potala paleest UNESCO lehekuljel (inglise keeles)