See artikkel vajab toimetamist . (Oktoober 2008) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

See artikkel ootab keeletoimetamist . Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

See artikkel on Eesti Vabariigi pohiseadusliku korra kaitsel 1924-1940 tegutsenud asutusest; riigikorda, riigi valitsemisviisi voi riiklikku terviklikkust kaitsva institutsiooni kohta vaata artiklit Poliitiline politsei .

Poliitiline Politsei (luhend PolPol ) oli Eesti Vabariigi pohiseadusliku korra kaitsel 1924?1940 tegutsenud amet.

1920 . aastal asutatud kaitsepolitsei nimetati parast 1924 . aasta 1. detsembri riigipoordekatset umber poliitiliseks politseiks , mille ulesandeks oli Eesti riikluse vastu suunatud konspiratiivse tegevuse valjaselgitamine ja vastuluure.

Juhid ja struktuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

1. 1924 ?1938, Johan Sooman Politsei Peavalitsuse Poliitilise Politsei ulem,
2. 1938 ? 1940 , Konstantin Kirsimagi Poliitilise Politsei inspektor ja Politseitalituse abidirektor.

Eesti Vabariigi korrakaitse-, kriminaalkuritegevuse ja poliitiliste kuritegudega jalitamise ja avastamisega tegelevad politseiharud koosnesid 1924 . aastast uhise Politsei Peavalitsuse juhtimise all olevast kolmest harust: valis-, kriminaal- ja poliitilisest politseist. Esimestel aastatel oli igauhel neist oma peavalitsus. Politsei Peavalitsuse hilisemad nimed olid Politseivalitsus (tegutses 1929 ? 1938 ) ja Politseitalitus ( 1938 ? 1940 ).

Politsei korgem juht oli politseidirektor, tema abi oli politsei abidirektor, Politsei Peavalitsuse osakonnajuhataja oli politseiinspektor. Poliitilise politsei jaoskondi juhtisid komissarid ning abikomissarid.

Aastatel 1925?1930 oli Poliitilise Politsei tegevus passiivne. 3. aprillil 1930 aga lasti Tallinnas maha Vabadussoja kangelane, 1924. aasta massu mahasurumist juhtinud kindral Johan Unt , see traagiline juhtum aktiviseeris polpolile tood Eesti riigikorra vastastega.

Piirkondlikud asutused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastail 1918 ? 1925 moodustasid maakonnad koos maakonnalinnaga politseiringkonna (politseivalitsus).

Alates 1925. aastast allusid kohalike prefektuuride komissarid kohtadel Politsei Peavalitsuse abidirektorile ning tema alluvuses olevale poliitilise politsei inspektori aparaadile. Poliitilise politsei organisatsioon koosnes 220 mehest, viiendik neist asus Tallinnas.

Alates 20. oktoobrist 1939 maarati poliitilise politsei komissaride tegevuspiirkonnad ^[1] ja asukohad jargmiselt:

• Poliitilise politsei komissar Tallinnas. Tegevuspiirkond: Tallinna, Keila ja Paldiski linn ning Harju maakond .
• Poliitilise politsei komissar Tartus. Tegevuspiirkond: Tartu, Valga, Mustvee, Torva, Otepaa, Elva, Kallaste ja Jogeva linnad, Tartu ja Valga maakonnad ning Voru maakonnast Moniste vald .
• Poliitilise politsei komissar Narvas. Tegevuspiirkond: Narva linn uhes Narva-Joesuu linnaosaga, Rakvere, Tapa, Paide, Turi, Johvi ja Kunda linnad ning Viru ja Jarva maakonnad .
• Poliitilise politsei komissar Petseris . Tegevuspiirkond: Voru, Petseri ja Antsla linnad ja Voru ning Petseri maakond , arvatud valja Moniste vald Voru maakonnast.
• Poliitilise politsei komissar Haapsalus. Tegevuspiirkond: Haapsalu ja Kardla linnad ning Laane maakond .
• Poliitilise politsei komissar Kuressaares. Tegevuspiirkond: Kuressaare linn ja Saare maakond .
• Poliitilise politsei komissar Parnus. Tegevuspiirkond: Parnu, Viljandi, Poltsamaa, Moisakula, Sindi, Kilingi-Nomme, Suure-Jaani ja Mustla linnad ning Viljandi ja Parnu maakond .

Poliitilise politsei komissarid kohalikes prefektuurides :

• poliitilise politsei komissar ^[2] Tallinnas:
  • August Ingermann (1923?25.5.1933); Aleksander Reinson ; Reinhold Taht (?1.12.1935); komissari kt. ^[3] Julius Edesalu (Eiskop-Edesalu, (1894?1941 ^[4] )) (1.12.1935?); komissar Julius Edesalu (14.12.1935 ? 24. juuni1940 ^[5] ))
    • abikomissari kohustetaitja Elmar Varis (15.12.1935?)
• poliitilise politsei komissar Tartus:
  • Rudolf Bachmann (1921?10.4.1935); Karl-Herman Saag (?1935); Konstantin Kirsimagi (10.4.1936?); Albert Ojasoon (?31. juuli 1940 ^[6] )
• poliitilise politsei komissar Narvas:
  • Artur Tamm (1922?); Mart Maavere (? 1. august 1940)
• poliitilise politsei komissar Viljandis:
  • Jaan Jurman (?1934); Rudolf Ramler (1934?)
• poliitilise politsei komissar Petseris:
  • Albert Ojasoon (?1.12.1935); Reinhold Taht (1.12.1935?); Eduard Kapsta (22. veebruar 1939 ? 31. juuli 1940)
• poliitilise politsei komissar Kuressaares: Juhan Raidjoe (luhikest aega 1940)
• poliitilise politsei komissar Valgas:
  • Konstantin Kirschberg (?6.1933);
• poliitilise politsei komissar Haapsalus:
  • Rudolf Ramla ;
• poliitilise politsei komissar Parnus:
  • Konstantin Kirsimagi (25.6.1933?10.4.1935); Albert Ojasoon (1935 ^[7] ?)

Poliitiline politsei ja 1940. aasta juunipoore [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kui poordeoht Eestis juba paevselge oli, otsis kriminaalpolitsei 16. juunil 1940 Parnust puhkuselt ules vastuluure ja tsensuuri eest vastutava vanemassistendi Villem Tamme ja toimetas ta politsei peavalitsusse. Algas polpoli dokumentide havitamine. 21. juunil 16.30 ilmusid Oleviste kiriku ette kaks Noukogude Punaarmee tanki ja veoautot.

Ainukest ≪reaalset vastupanu≫ punaarmeelastele ja 20 viinastunud ≪revolutsionaarile≫ osutas Boris Nykanen , kes polpoli aknast huudis: ≪Kaltsakate korraldustele me ei allu!≫ Noukogude saatkonna ≪ TASS -i korrespondendi≫ Pjotr Izmestjevi juhtimisel saabusid viis mundris NKVD ^{[ kusitav ]} ohvitseri. Meestelt voeti relvad. Jargmisel paeval arreteeriti ja jaid kadunuks Kaitsepolitsei asedirektor Konstantin Kirsimagi ja komissar Julius Edesalu . Siseministri asetaitja August Tuulse sooritas koos abikaasa Nelliga enesetapu.

23. juunil 1940 kutsuti politseidirektor Johan Sooman Noukogude saatkonda Pikale tanavale jutuajamisele Andrei ?danoviga . Polpoli 11 veel arreteerimata ametnikku olid peakorteris Punaarmee, NKVD ja RO meeste valve all. Polpoli uueks ulemaks maarati Hans Grabbe , ametnikele tuttav kui juudi kultuuriuhingu Licht aktivist Hasa Hoff , andis korralduse ruumist lahkumata uurida sidepataljoni relvastatud vastuhakku .

Vabariigi valitsuse otsusega 29. juunist vabastati ametist poliitilise politsei komissari kohusetaitja Parnus Rudolf Uus ^[8] . 31. juulist 1940 aastal vabastati siseministri poolt ametist kaitseseisukorra seaduse § 12 p. 2 pohjal: poliitilise politsei komissar Tartust Albert Ojasoon , poliitilise politsei komissar Petseris Eduard Kapsta , poliitilise politsei abikomissar Tallinnas Sulev Jarvits , poliitilise politsei vanem assistent politseitalituses Villem Tamm , poliitilise politsei vanem assistent poliitilise politsei komissari juures Tallinnas Elmar Varte , poliitilise politsei vanem assistent poliitilise politsei komissari juures Tallinnas Hans Pipar , poliitilise politsei vanem assistent poliitilise politsei komissari juures Tallinnas Valter-Eduard Roigas , poliitilise politsei vanem assistent poliitilise politsei komissari juures Tallinnas Artur Nogu , poliitilise politsei Tallinna komissari sekretar Aleksander Lave , agent poliitilise politsei komissari juures Tallinnas Jaan Poldoja , poliitilise politsei inspektor Tanel Vohma ^[9]

1. augustist 1940 vabastati ametist kaitseseisukorra seaduse § 12 p. 2 pohjal: poliitilise politsei komissar Narvas Mart Masvere , poliitilise politsei vanem assistent Valgas Johan Magi , poliitilise politsei assistent Valgas Herbert Kompus , poliitilise politsei assistent Valgas August Nurmeta , poliitilise politsei agent Valgas Juhan Visnapuu ^[10] , ^[11] .

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1941?1942, Politsei ja Omakaitse Valitsus
• 1942?1944, Julgeolekupolitsei ja SD Eestis
• 1941, Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Valitsus
• 1944?1946, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
• 1946?1953, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
• 1954?1991, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee
• 1991?... Kaitsepolitsei

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Mai Krikk . Eesti poliitiline politsei 1920?1940. Olion, Tallinn, 2002.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Individuals Sentenced to Death and Executed in Estonian in 1940?1941 by Different War Tribunals
• DISMISSAL OF THE ESTONIAN POLITICAL POLICE PERSONNEL BY THE GOVERNMENT OF JOHANNES VARES

v r Eesti luure
Agentuurid	Tsiviilluure Siseministeeriumi haldusala Kaitsepolitseiamet (KAPO) Kaitseministeeriumi haldusala Valisluureamet (VLA) Sojavaeluure Kaitsevae peastaabi luureosakond (J2) • Kaitsevae Luurekeskus
Tsiviilkontroll	Riigikogu julgeolekuasutuste jarelevalve erikomisjon  • Oiguskantsler  • Riigikontroll
Muu	Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsiooniburoo  • Vabariigi Valitsuse Julgeolekukomisjon  • Riigi julgeoleku volitatud esindaja (NSA)
Endised agentuurid	Poliitiline Politsei (PolPol) • Sojavagede Staabi II osakond  • Teadete Kogumise osakond  • Riigikantselei Teabeteenistus  • Valitsusside  • Eesti Vabariigi Eriteenistus  • Luurepataljon