한국   대만   중국   일본 
Pihtla vald ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Pihtla vald

Allikas: Vikipeedia
  See artikkel raagib aastatel 1992?2017 eksisteerinud vallast; 1939. aastal loodud valla kohta vaata artiklit Pihtla vald (1939) ; veel varasema valla kohta vaata artiklit Pihtla vald (Puha kihelkond)
Pihtla vald
Pindala: 229 km² (2016) [1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 1382 (1.01.2017) [2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,0 in/km²
EHAKi kood: 0592 [3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Pihtla

Pihtla vald oli vald Saare maakonna lounaosas, mis sai valla staatuse 12. martsil 1992. [4] Pihtla vald kattus suures osas Puha kihelkonnaga .

Vald liitus 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformi kaigus koigi Saaremaal asunud valdadega uhtseks Saaremaa vallaks . [5]

Pihtla vald piirnes laanes Laane-Saare , pohjas endise Leisi ja kirdes endise Valjala vallaga, lounas aga umbes 40 kilomeetri ulatuses Liivi lahega .

Pihtla vallas asusid Kaali meteoriidikraater ja Puha Eelkaija Skiita nunnaklooster.

Pihtla viimane vallavanem oli Juri Saar . [6]

Kulad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pihtla vallas oli 41 kula:

Eiste , Ennu , Haeska , Hammelepa , Iilaste , Ilpla , Kaali , Kailuka , Kangrusselja , Kiritu , Kuusiku , Koljala , Konnu , Lahekula , Leina , Liiva , Liiva-Putla , Masa , Matsiranna , Metsakula , Mustla , Nassuma , Pihtla , Puha , Rahniku , Rannakula , Reekula , Reo , Raimaste , Sagariste , Salavere , Sandla , Sauaru , Saue-Putla , Sepa , Sutu , Suure-Rootsi , Tolluste , Vanamoisa , Vaike-Rootsi ja Valjakula .

Loodus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pihtla valla halduspiiridesse jai uks rahu : Allirahu ; viis lahte: Ennu laht , Kasti laht , Laidevahe laht , Poka laht ja Sutu laht ; ning kolm poolsaart: Kastilaid , Sandla poolsaar ja Vatta poolsaar . Laide ja saarekesi leidus valla idapiiril.

Pihtla vald asus paelaval, mis kerkib aeglaselt lounast pohja suunas. Seal levib upris ebauhtlase kattena ruhksavi, mille peal on piirkonniti liivakuhjatisi, kruusakunniseid ja seljandikke. Rannaaladel on pinnakatteks moreen ja kruusad - liivad . Pohjavesi on rannaaladel keskmiselt voi norgalt kaitstud. [7]

Kliima [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pihtla valla kliima kuulub laanemerelise kliimavaldkonna alla, Laane-Eesti rannikuala ja saarte rajooni. Valdavad on edela- ja lounatuuled, keskmise tuulekiirusega 5?6 m/s. Sademeid on muu Eestiga vorreldes vahem, keskmiselt 564 mm/aastas. [7]

Looduskaitse [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valla aladel on Allirahu looduskaitseala , Kasti maastikukaitseala , Laidevahe looduskaitseala , Liiva-Putla looduskaitseala , Puhametsa looduskaitseala ning Kaali maastikukaitseala . Pihtla vallas elab mitmeid kaitsealuseid liike, keskkonnaregistris on Must-toonekure pusielupaigad Salavere ja Koljala kulas, Merikotka pusielupaigad Kailuka , Kiritu ja Rahniku kulas ning lilla mutsnarmiku ja lilla kubarnarmiku pusielupaigad Liiva kulas.

Leidub veel palju kaitsealuseid liike: voot-poosalind , niidurudi , suurkoovitaja , punaselg-ogija , liivatull , vaikekajakas , vaiketiir , jogitiir , randtiir , ristpart , sarvikputt , punajalg-tilder , kodukakk , kanakull , hiireviu , sookurg , karukell , laane-mookrohi , liht-randpung , niidu-asparhernes , soo-neiuvaip , laialehine neiuvaip , lood-angervars , rand-soodahein , randtarn , harilik porss , emaputk , kaunis kuldking , aas-karukell , harilik kaoraamat , rohekas kaokeel , kahelehine kaokeel , suur kaopoll , voothuul-sormkapp , tommu kapp , hall kapp , jumalakapp , kuradi-sormkapp , kahkjaspunane sormkapp , balti sormkapp , mets-ounapuu , kunnapuu . [8]

Pihtla valla kuulsaim vaatamisvaarsus on meteoriidi tagajarjel tekkinud Kaali kraater .

Looduslikest vaatamisvaarsuste seas on ka Kangrusselja allikad , Laiamaa allikad , Salavere karstiala , Kaali tamm , Tolluste tamm , Pihtla tamm ja Pihtla punaselehine pook .

Kultuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pihtla vallas ilmus kord kuus infoleht Kraater. [9]

Vallas tegutses kaks kooli: Kaali Kool ja Pihtla Kool . Raamatukogusid oli kolm: Kaali raamatukogu , Pihtla raamatukogu ja Sandla raamatukogu . [10]

Keel [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pihtla vallas koneldav murrak kuulub Saarte murde Ida-Saaremaa murrakuruhma . Iseloomulik on naiteks "E" muutumine "A"-ks (enam-anam), "AA" ja "OO" muutumine diftongiks (taat-taet), kaashaalikuuhendi puudumine sona algul (krulli-rulli), tugevaastmeline seesutlev kaane (jalas-jalgas) jms rootsi keele mojud. [11] Murdenaiteid saab kuulata Eesti Keele Instituudi fonoteegist . 2011. aasta rahvaloenduse kaigus markis end murdekeele oskajaks ule 400 Pihtla valla elaniku.

Moisad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pihtla valla aladel on asunud Puha kirikumois (Pastorat Pyha) , Kaali mois (Sall) , Kangruselja mois (Kangren) , Koljala mois (Kolljall) , Pihtla mois (Pichtendahl) , Sandla mois (Sandel) , Tolluste mois (Tollist) , Ilpla mois (Ilpel) , Reo mois (Reo) ning vahem tuntud Ranna mois (Sandla karjamois, Strandhof) , Koljala karjamois [ kusitav ] (ka Kolljall) , Masa mois (Massa) ja Saukula mois , (Sauckull) .

Lisaks kuulusid Puha kihelkonna aladele ka moningad moisad, mis Pihtla valla piiridesse ei jaa: Puha-Suuremois (Grosenhoff in Pyha, hilisem Kaarma-Suuremois, Kaarma vald) , Loode mois (Lodenhof, Kaarma vald) , Kasti mois (Kasty, Kaarma vald) , Vorsna mois (Wurzen, Valjala vald) ja Kuressaare kirikumois (Arensburgs Pastorath, Kaarma vald) . [11]

Religioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Puha kulas asub Puha Jakobi kirik , kus tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Puha Jakobi kogudus . [12]

Reo kulas asub Reomae Apostel Andrease kirik , kus tegutseb Eesti Apostlik-Oigeusu Kiriku Reomae Apostel Andrease kogudus . [13] Aastast 2012 asub endises preestrimajas Puha Eelkaija Skiita nunnaklooster. [14]

Reekula kulas asub Reekula palvemaja , kus tegutseb Eesti Metodisti Kiriku Reekula kogudus . [15]

Sagariste kulas asub Peeteli palvemaja , kus tegutseb Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Kuressaare Siioni kogudus , millega pisike Sagariste kogudus liitus.

Pihtla vallas asub ka arvukalt vanu looduslikke puhapaiku , mis seostuvad eelkoige maausuga . Tuntuim puhakoht on Kaali meteoriidikraater , kuid veel on naiteks Aami allikas ja Tammemagi Suure-Rootsis , Pihtla hiiemetsad , Kuusiku lageaid , Puha mets Koljalas , Hiiepaju Haeskas , Neitsitemagi Kuusiku kulas, Sutemagi Masa kulas ja Tondikivi Ilpla kulas. [16]

Merendus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pihtla vallas asub vaikelaevade sadam Karsa sadam ning arvukalt paadisildu ning lautreid .

Samuti jaavad valla territooriumile Saaretuki tuletorn ning Allirahu (Sandla) tulepaak . [17]

Ristioja aarde jaavas Pallamoisa piirkonnas on juba muinasajal olnud intensiivne sadam, mis oli ilmselt terve Sutu lahe olulisim muistne sadamakoht. Sealt on arheoloogiliste valjakaevamiste kaigus leitud ka paadisilla jaanus. [18]

Pihtla vallas tegutsevad naiteks Kukessaare Sadama Selts, kalakasvatusfirma Osel Harvest OU, kalatootlemisfirma Vettel OU ning paadiehitusega tegelev OU Vatta Puit. [19]

Veel vaatamisvaarsusi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pihtla vallas asub ka Ennu tuulik , tegutsenud on Saaremaa kurtide kool .

Soprusvallad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pihtla valla soprusvallad on Sastamala vald Soomes ja Jomala vald Soomes Ahvenamaal . [20]

Elanikkond [ muuda | muuda lahteteksti ]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Pihtla vallas 12 inimest, kel oli moni muu kodakondsus peale eesti kodakondsuse. Valisriigis omas teist elukohta 48 inimest.

Ajalooliselt on Pihtla valla rannikualad olnud asustatud rannarootslastega . Rootslaste rahvuseripara sailis paiguti 17. sajandini . [21] Enim oli rootslasi ja nende jareltulijaid selle jargi nimetatud Suure-Rootsi ja Vaike-Rootsi kulades. Just Sutu poolsaarel kestis rootslaste asustus muust Saaremaast kauem, Pohjasojani valja. [22]

Tuntud isikuid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Maakatastri statistika , vaadatud 23.03.2020.
  2. ↑ Statistikaamet , vaadatud 30.05.2017.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. ↑ Harju maakonna Raasiku valla ning Saare maakonna Kihelkonna, Kuressaare, Karla ja Pihtla valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu voetud 12.03.1992)
  5. ↑ Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Laane-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Poide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a maaruse nr 159 ?Eesti territooriumi haldusuksuste nimistu kinnitamine” muutmine
  6. ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga , vaadatud 17. oktoober 2014
  7. ↑ 7,0 7,1 "Arhiivikoopia" (PDF) . Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014 . Vaadatud 11. juulil 2014 . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana ( link )
  8. ↑ http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPLCwFDMWMD6AB6uzHWDY0AV6mtFJo10
  9. ↑ "Arhiivikoopia" . Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014 . Vaadatud 11. juulil 2014 . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana ( link )
  10. ↑ "Arhiivikoopia" . Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014 . Vaadatud 11. juulil 2014 . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana ( link )
  11. ↑ 11,0 11,1 Trei, A. (2012). Pildikesi Puha kihelkonnast. Tallinn: Tallinna raamatutrukikoda.
  12. ↑ http://puha.eelk.ee/?Kogudus
  13. ↑ http://www.orthodoxa.org/EE/estonieEE/clergeparoisses/paroissesEE.htm
  14. ↑ http://www.eoc.ee/eesti-apostlik-oigeusu-kirik/skiita/
  15. ↑ http://www.metodistikirik.ee/index.php/et/kogudused-mainmenu-41/reekula-kogudus
  16. ↑ Saapar. M. (2008). Looduslikud puhapaigad Eestis Saare maakonnas Pihtla vallas. Uurimustoo.
  17. ↑ "Arhiivikoopia" (PDF) . Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. september 2015 . Vaadatud 12. juulil 2014 . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana ( link )
  18. ↑ "Arhiivikoopia" . Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014 . Vaadatud 12. juulil 2014 . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana ( link )
  19. ↑ "Arhiivikoopia" . Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014 . Vaadatud 12. juulil 2014 . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana ( link )
  20. ↑ "Arhiivikoopia" . Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014 . Vaadatud 11. juulil 2014 . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana ( link )
  21. ↑ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%BCha_kihelkond
  22. ↑ http://www.eki.ee/books/kohanimed/saaremaa_kohanimed.pdf

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pihtla vald ? pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pihtla_vald&oldid=6531625 "