Philippe IV ( Philippe Ilus , 1268 – 29. november 1314 ) oli Prantsusmaa kuningas 1285 – 1314 ning koos Jeanne I-ga Navarra kuningas Philippe I nime all 1284?1314.

Tema tuntuimad teod on Templiordu likvideerimine ja generaalstaatide kokkukutsumine. Vaidetavasti suri ta ordu viimase suurmeistri Jacques de Molay' needuse tagajarjel.

1296. aastal maksustas Philippe Iluskatoliku kiriku Prantsusmaal, Rooma paavst aga keelas kirikul riigile makse maksta, Philippe keelas prantsuse raha paavstiriiki viimise ning 1301. aastal arreteeris Philippe paavsti legaadi, paavst kuulutas vastukaaluks paavsti ulimuslikkust kuninga ule. Philippe noudis paavsti kukutamist ja laskis ta roovida, kuid rahvahulk vabastas paavsti. 1305. aastal asus paavstiametisse uus, prantslasest paavst. Tanu ebastabiilsusele Rooma linnas suutis Philippe ta meelitada resideerima Avignoni (nn Avignoni vangipolv ), kus paavst oli Prantsuse kuninga moju all.

Flandria vabadussoda [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Flandria vabadussoda (1297?1305)

12. sajandi teisel poolel, kui Elsassi Philippe'il onnestus liidendada Flandriaga naise parandina saadud Vermandois' krahvkond, algas Flandria krahvkonnas suure oitsengu periood. Philippe'i kontrollitavad territooriumid ulatusid nuud 25 kilomeetri kaugusele Pariisist ja olid suuremad kui tema suseraanisanda , Prantsuse kuninga otsekontrollitavad territooriumid. Prantsusmaa kuningas tahtis Flandriat loplikult vallutada ja algatas Flandria vabadussoja (1297?1305) . 12. sajandil aitasid territooriumi uha voimsamad autonoomsed linnkeskused Prantsuse invasioonikatset torjuda ning voitsid prantslasi 1302. aastal kuldkannuste lahingus . Kuid lopuks olid prantslased edukamad Mons-en-Pevele lahingus . Jargnenud Athis-sur-Orge'i lepinguga (1305) kaotas Flandria Lille'i, Douai ja Orchies' Prantsusmaale ja pidi maksma ulisuuri trahve. Ta sailitas oma iseseisvuse Prantsuse kuningriigi laanina .

Generaalstaadid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Philippe IV Ilusa valitsusajal tugevnes kuningavoim Prantsusmaal, Philippe IV kutsus 1302 . aastal esimest korda kokku seisuste esinduskogu ehk generaalstaadid . Keskaegsesse seisustekogusse Prantsuse kuninga juures kuulusid esindajad kolmest seisusest, igal seisusel oli vaid uks haal. Nad kutsuti esimest korda kokku 1302, et toetada Philipp IV voitlust paavstiga.

Generaalstaatides, mis tegelesid koos kuningaga uute maksude kehtestamisega, olid esindatud vaimulikud , aadlikud ( feodaalid ) ja linlased. Koik seisused kogunesid ja haaletasid eraldi.

Templiordu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Templiordu ehk Templiruutlite ordu oli usulis-sojaline ruutliordu , mis asutati Palestiinas Jeruusalemma linnas 1119 . aastal. Selle tegevuse peatas reedel , 13. oktoobril 1307 kuningas Philippe Ilus, tegevus lopetati 1312 . aastal paavsti otsusega. Templiruutlid olid moodustanud peaaegu kogu Euroopat katva kindlustuste ja sadamate vorgustiku, mis aitas palveranduritel liikuda kodu ja Jeruusalemma vahel. 1307. aastal arreteeriti kuningas Philippe Ilusa korraldusel koik templiruutlid Prantsusmaal ning teiste monarhide kaasabil ka paljud templiruutlid teistes riikides. Kuningas Philippe ei leidnud oma ullatuseks ordu lossidest peaaegu midagi vaartuslikku. Oma viha ja pettumuse valas kuningas valja vangistatud ordu suurmeistri Jacques de Molay peale, kelle saatis 1314 . aastal tuleriidale. Parast seda saadeti ordu laiali.

Avignoni paavst [ muuda | muuda lahteteksti ]

Philippe IV Ilus allutas Rooma paavsti oma voimule ja toi 1309 . aastal tema residentsi Avignoni . Paavst Clemens V , kes parines Bordeaux'st, viis paavsti residentsi Avignoni. Niinimetatud Avignoni vangipolv kestis 1377 . aastani.

Philippe IV uhendas Lyoni taas oma riigiga (1312). See oli gallide endine pealinn ja Euroopa kaubateede tahtis ristumispunkt.

Navarra kuningriigi liitmine krooniga [ muuda | muuda lahteteksti ]

Champagne'i krahvid omandasid 1284 . aastal parimise teel Navarra kuningriigi . 1284 . aastal abiellus Jeanne de Champagne Philippe IV-ga ja aastatel 1284 ? 1328 oli Navarra kuningriik personaalunioonis Prantsusmaaga , mida valitsesid Jeanne I ja Philippe IV ? valitsejanimega Philippe I.

Jarglased [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Margaret (u 1288 ? parast 1294)
• Louis X (1289?1316), Prantsusmaa kuningas 1314?1316 ja Navarra kuningas 1314? 1316 Louis I
• Philippe V (1292/93?1322), Prantsusmaa kuningas, 1316?1322 ja Navarra kuningas 1316? 1322 Philippe II
• Charles IV (1294?1328), Prantsusmaa kuningas 1322?1328 ja Navarra kuningas 1322? 1328 Charles I
• Prantsuse Isabelle (1295?1358), abiellus Inglismaa kuninga Edward III -ga
• Robert (1297?1308).

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Maurice Druon , "Raudne kuningas", Eesti Raamat, 1990, 221 lk

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Philippe IV