Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia ( vene keeles Петербургская Академия наук ) oli Venemaa Keisririigi korgeim teaduslik asutus.

See asutati Peterburis Peeter I projekti jargi, mis oli kinnitatud senati otsusega 28. jaanuaril 1724 . Ametlikult avati akadeemia 27. detsembril 1725 ja see jaotus kolmeks klassiks ehk osakonnaks. Uhe klassi moodustasid matemaatika , astronoomia , geograafia , navigatsioon ja mehaanika . Teise klassi moodustasid fuusika , anatoomia , keemia ja botaanika . Kolmanda klassi moodustasid ilukone , arheoloogia , ajalugu ja oigusteadus . Akadeemia koosseisu kuulus 11 professorit ja mitu adjunkti . Akadeemia esimene president oli Peeter I ihuarst sakslane Laurentius Blumentrost .

18. sajandil kuulusid akadeemia juurde raamatukogu (tanapaeval Venemaa Teaduste Akadeemia raamatukogu , umbes 26,5 miljonit sailikut), kunstikamber (tanapaeval Peterburi antropoloogiamuuseum ), Peterburi observatoorium , fuusikalaboratoorium, keemialaboratoorium (selle asutas 1748 Mihhail Lomonossov ), lahkamisruum, kunstiateljeed, tookojad ja trukikoda .

Akadeemia juurde loodi Akadeemia ulikool ja Akadeemia gumnaasium. Akadeemia uliopilaste arv ei uletanud 20 ja Lomonossovi surma jarel 1765 lakkas see olemast. Gumnaasiumi opilaste arv oli juba 1727 112, olles kull edaspidi margatavalt alla saja. Gumnaasium suleti 1805 .

Nimed [ muuda | muuda lahteteksti ]

• alates 1727 oli akadeemia nimeks Teaduste ja Kunstide Akadeemia
• 1747 . aasta pohimaaruse jargi Keiserlik Teaduste ja Kunstide Akadeemia
• 1803 . aasta pohimaaruse jargi Keiserlik Teaduste Akadeemia

• alates 1836 Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia

  Pikemalt artiklis Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia

• alates maist 1917 Venemaa Teaduste Akadeemia

  Pikemalt artiklis Venemaa Teaduste Akadeemia (1917?1925)

• 1925 ?1991 NSV Liidu Teaduste Akadeemia (1934 aastal koliti Moskvasse )

  Pikemalt artiklis NSV Liidu Teaduste Akadeemia

• 1991 taastati Venemaa Teaduste Akadeemia

  Pikemalt artiklis Venemaa Teaduste Akadeemia

19. sajand [ muuda | muuda lahteteksti ]

19. sajandil oli Peterburi TA akadeemik ameti-, mitte aunimetus . Akadeemia tegevliikmete (see on adjunktide , erakorraliste ja korraliste akadeemikute) pohiulesandeks oli rakendada akadeemias oma joud vastava teadusala edendamiseks, sealhulgas juhtima akadeemia allasutuste tood. ^[1]

Loodusteadlastel kulus suur osa ajast ekspeditsioonidele , nende korraldamisele ning tulemuste labitootamisele. ^[1]

Enamik akadeemikutest olid hinnatud lektorid ja osa akadeemia tegevliikmeid tootas Peterburi korgkoolide professoritena. Erilist kasu sai sellest Peterburi ulikool . Osa akadeemikuid, vastupidi, rohutas vajadust tegeleda akadeemias "puhta teadusega". ^[1]

Akadeemia struktuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Keiserlik Peterburi TA jagunes 1841. aasta reskriptiga kehtestatud struktuuri alusel kolmeks osakonnaks ^[2] :

• I osakond ? fuusika- matemaatikateaduste osakond
• II osakond ? vene keele ja kirjanduse osakond
• III osakond ? ajaloo- filoloogiateaduste osakond

I osakond oli suurim; naiteks 1855. aastal kuulus osakonda 21 teadlast, kellest enamik elas Peterburis. II osakond moodustati 1841. aastal likvideeritud Vene Akadeemia baasil. Osakonda kuulus 18 teadlast. III osakonna koosseisu kuulus sel ajal 9 opetlast. ^[2]

Tegevliikmete valimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Akadeemias oli tavaks uustulnukaid valida koigepealt adjunktideks ja hiljem erakorralisteks akadeemikuteks, ning korralisteks akadeemikuteks siis, kui nad eraldi ametitoolile valitakse. Lisaks kindlatele ametikohtadele oli igas osakonnas ka hulk vabu adjunktuure ilma kindla erialata, millelt edaspidi voidi edutada. Sellel aga oli selline puudus, et akadeemiasse sai valida uksnes noori opetlasi voi Peterburi ulikooli professoreid, sest kusagil mujal elavatel vanematel nimekatel teadlastel ei oleks olnud kerge professori ametikohast loobuda ja Peterburi kolida adjunkti palga eest, millega ei oleks seal voimalik peret ulal pidada. ^[3]

Vahel on tehtud erandeid ja adjunkti vaheaste vahele jaetud. ^[3] Naitena olgu toodud Karl Ernst von Baer , kes 1828. aastal valiti kohe korraliseks ja Ferdinand Johann Wiedemann 1857. aastal erakorraliseks akadeemikuks.

Et ulikoolide professorid ei ihalenud ilmtingimata akadeemikuks saada, naitab 1862. aastal akadeemias koostatud dokument. Enne fusioloogia-adjunkti valimisi koostas akadeemia nimekirja Venemaal tootavatest anatoomidest ja fusioloogidest . Seda saatvas tekstis leidub huvitav arvamus: " Tartu professorid Friedrich von Bidder , Carl Wilhelm von Kupffer ja Ernst Andreas Reissner on end Tartus nii hasti sisse seadnud, et nad vaevalt votavad vastu ka korralise akadeemiku koha." ^[4]

Kirjavahetajaliikmed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lisaks tegevliikmetele valiti Peterburi Teaduste Akadeemias ka kodumaiseid ja valismaiseid kirjavahetajaliikmeid . Nii naiteks valiti 1826. aastal Baer valismaiseks ja 1854. aastal Wiedemann kodumaiseks kirjavahetajaliikmeks.

Eestiga seotud akadeemia liikmed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Peterburi Teaduste Akadeemias etendasid 19. sajandil valjapaistvat osa Tartu ulikoolis hariduse omandanud akadeemia tegevliikmed. Nii on akadeemiasse valitud Tartus oppinuid astronoome , fuusikuid , keemikuid , geolooge , zoolooge , fusiolooge ja botaanikud , kuid ei uhtki matemaatikut . Tartust vorsunud teadlaste osatahtsus akadeemias oli eriti margatav perioodil 1828?1894. ^[1]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Kontrrevolutsioon" Peterburi Teaduste akadeemias. Vaba Maa , 23. veebruar 1929, nr. 46, lk. 7.