Pelagius II

Pelagius II
Valitsemisaja algus	26. november 579
Valitsemisaja lopp	7. veebruar 590
Eelkaija	Benedictus I
Jareltulija	Gregorius I
Sunnikoht	Rooma
Surmakuupaev	7. veebruar 590
Surmakoht	Rooma

Pelagius II oli paavst 579 ? 590 . Ta oli 63. paavst.

Pelagius oli " Liber Pontificalise " jargi parit Roomast . Ta oli idagoot Winigildi (Unigild) poeg.

Paavstiks saamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pelagius II sai "Liber Pontificalise" jargi paavstiks 26. novembril 579 ilma Butsantsi keiser Tiberios II tunnustuseta, kuna langobardid piirasid samal ajal Roomat.

Suhted langobardidega [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pelagius II valiti paavstiks ajal, mil Itaaliat ruustasid langobardid.

Ta saatis diakon Gregoriuse Konstantinoopolisse , et paluda sojalist abi langobardide vastu.

Keiser Tiberios II oli sojas Parsiaga ega saatnud Itaaliasse vagesid. Ta soovitas paavsti delegatsioonil anda langobardi vurstidele altkaemaksu ja otsida abi Frangi valitsejatelt.

Oktoobris 580 saatis paavst Auxerre ' piiskopile Aunariusele abipalve, otsides frankide toetust langobardide vastu ja soovides, et frangid ei solmiks langobardidega liitu. Paavst saatis Aunariusele ka reliikviaid, kuid ta ei saanud piiskopilt vastust.

Paavst palus eksarh Deciusel tulla appi, kuid eksarh kinnitas, et ta ei suuda Roomat kaitsta.

4. oktoobril 584 taotles paavst oma saadiku Gregoriuse kaudu keiser Maurikioselt tulutult Itaaliasse abivagede saatmist.

Aastal 585 saavutasid eksarh Smaragdus ja Austraasia kuningas Childebert II langobardidega vaherahu.

Suhted Konstantinoopoli patriarhiga [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pelagius II ajal algas vaidlus Konstantinoopoli patriarhiga tiitli "oikumeeniline patriarh" kasutamise ule.

Paavst keeldus aastal 588 tunnustamast Konstantinoopoli sinodi akte, kuna patriarhi Johannes IV -t nimetati "oikumeeniliseks". Paavst kutsus diakon Gregoriust katkestama osadust patriarhiga.

Suhted Hispaania piiskoppidega [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pelagius II ajal aastal 589 toimunud Toledo kirikukogul tunnustasid laanegoodid kristlust .

Suhted Itaalia piiskoppidega [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pelagius II katsus Grado piiskopi Elijaga lopetada skismat , mis oli tekkinud seoses Kolme peatuki tuliga . Ta saatis 585 piiskopile 3 kirja. Viimase kirja oli koostanud Gregorius , milles paavst selgitas kolme taunitud teoloogi ( Theodoros Mopsuestiast , Theodoretos Cyrrusest ja Ibas Edessast ) teoloogiat .

Kui labiraakimised jaid edutuks, taotles paavst eksarhilt sojalist abi. Eksarh vangistas uue piiskopi Severuse, viis ta Ravennasse , kuid aasta hiljem lubas piiskopil piiskopkonda tagasi poorduda.

Liturgilised otsused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pelagius II kinnitas kirjas piiskop Gaudentiusele, et usklikud, kes on ristitud Issanda nimes, tuleb ristida Kolmainu vormeli jargi.

Ta soosis vaimulike seas tsolibaati .

Aastal 583 oli olemas paavsti erakabel .

Ordinatsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pelagius II ordineeris "Liber Pontificalise" jargi 48 piiskoppi, 28 preestrit ja 7 diakonit. Tema ajast on teada 3 kardinali .

Misjon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pelagius II lahetas Gregoriuse Britanniasse angleid ristima, kuid roomlased ei soovinud Gregoriuse lahkumist Roomast.

Munkluse edendamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pelagius II lubas langobardide eest Rooma pogenenud beneditkiini munkadel rajada Lateraani basiilika juurde kloostri .

Kristlik eetika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pelagius II muutis "Liber Pontificalise" jargi oma kodu vaestele ja eakatale moeldud hooldekoduks.

Pelagius II kultuuriloos [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pelagius II ajal renoveeriti Roomas mitmed hooned, sealhulgas Rooma Peetri kirik ja San Lorenzo fuori le Mura kirik, kus asub teda kujutav mosaiik . Ta on esimene paavst parast Felix IV , kellest on sailinud kaasaegne kujutis.

Ta kattis "Liber Pontificalise" jargi Peetruse haua kullatud hobeplaatidega.

Ta lasi "Liber Pontificalise" jargi taastada Hermese katakombid .

Surm [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pelagius II suri 7. veebruaril 590 Roomas katku , mis oli puhkenud sugisel 589 toimunud Tiberi joe uleujutuse tottu, ja maeti Rooma Peetri kirikusse .

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Gert Haendler : "Das Papsttum unter gotischer und byzantinischer Herrschaft von Hilarius bis Pelagius II." Martin Greschat : "Gestalten der Kirchengeschichte". Stuttgart, 1983: 71-82.
J. N. D. Kelly : The Oxford Dictionary of Popes . 1996.
Liber Pontificalis .
Teresa Wolinska : "Gregory in Constantinople as a response of Pope Pelagius II." Acta Universitatis Lodziensis. Folia historica 56 (1996): 113-136

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Artikkel Pelagius II kohta (inglise keeles)
Pelagius II konsistooriumid.
Pelagius II dokumendid.

Eelnev Benedictus I	Rooma paavst 579 ? 590	Jargnev Gregorius I