Pelagius II
oli
paavst
579
?
590
. Ta oli 63. paavst.
Pelagius oli "
Liber Pontificalise
" jargi parit
Roomast
. Ta oli
idagoot
Winigildi (Unigild) poeg.
Pelagius II sai "Liber Pontificalise" jargi paavstiks
26. novembril
579 ilma
Butsantsi keiser
Tiberios II
tunnustuseta, kuna
langobardid
piirasid samal ajal Roomat.
Pelagius II valiti paavstiks ajal, mil
Itaaliat
ruustasid langobardid.
Ta saatis
diakon
Gregoriuse
Konstantinoopolisse
, et paluda sojalist abi langobardide vastu.
Keiser Tiberios II oli sojas
Parsiaga
ega saatnud Itaaliasse vagesid. Ta soovitas paavsti delegatsioonil anda langobardi
vurstidele
altkaemaksu
ja otsida abi
Frangi
valitsejatelt.
Oktoobris
580
saatis paavst
Auxerre
'
piiskopile
Aunariusele abipalve, otsides frankide toetust langobardide vastu ja soovides, et frangid ei solmiks langobardidega liitu. Paavst saatis Aunariusele ka reliikviaid, kuid ta ei saanud piiskopilt vastust.
Paavst palus
eksarh
Deciusel tulla appi, kuid eksarh kinnitas, et ta ei suuda Roomat kaitsta.
4. oktoobril
584
taotles paavst oma saadiku Gregoriuse kaudu keiser
Maurikioselt
tulutult Itaaliasse abivagede saatmist.
Aastal
585
saavutasid eksarh Smaragdus ja
Austraasia kuningas
Childebert II
langobardidega vaherahu.
Pelagius II ajal algas vaidlus
Konstantinoopoli patriarhiga
tiitli
"oikumeeniline patriarh" kasutamise ule.
Paavst keeldus aastal
588
tunnustamast Konstantinoopoli
sinodi
akte, kuna patriarhi
Johannes IV
-t nimetati "oikumeeniliseks". Paavst kutsus diakon
Gregoriust
katkestama
osadust
patriarhiga.
Pelagius II ajal aastal
589
toimunud
Toledo kirikukogul
tunnustasid
laanegoodid
kristlust
.
Pelagius II katsus Grado piiskopi Elijaga lopetada
skismat
, mis oli tekkinud seoses
Kolme peatuki tuliga
. Ta saatis 585 piiskopile 3 kirja. Viimase kirja oli koostanud
Gregorius
, milles paavst selgitas kolme taunitud
teoloogi
(
Theodoros Mopsuestiast
,
Theodoretos Cyrrusest
ja
Ibas Edessast
)
teoloogiat
.
Kui labiraakimised jaid edutuks, taotles paavst eksarhilt sojalist abi. Eksarh vangistas uue piiskopi Severuse, viis ta
Ravennasse
, kuid
aasta
hiljem lubas piiskopil
piiskopkonda
tagasi poorduda.
Pelagius II kinnitas kirjas piiskop Gaudentiusele, et usklikud, kes on
ristitud
Issanda nimes, tuleb ristida Kolmainu vormeli jargi.
Ta soosis
vaimulike
seas
tsolibaati
.
Aastal
583
oli olemas paavsti
erakabel
.
Pelagius II ordineeris "Liber Pontificalise" jargi 48 piiskoppi, 28 preestrit ja 7 diakonit. Tema ajast on teada 3
kardinali
.
Pelagius II lahetas
Gregoriuse
Britanniasse
angleid
ristima, kuid roomlased ei soovinud Gregoriuse lahkumist Roomast.
Pelagius II lubas langobardide eest Rooma pogenenud
beneditkiini
munkadel
rajada
Lateraani basiilika
juurde
kloostri
.
Pelagius II muutis "Liber Pontificalise" jargi oma kodu vaestele ja eakatale moeldud hooldekoduks.
Pelagius II ajal renoveeriti Roomas mitmed hooned, sealhulgas
Rooma Peetri kirik
ja San Lorenzo fuori le Mura kirik, kus asub teda kujutav
mosaiik
. Ta on esimene paavst parast
Felix IV
, kellest on sailinud kaasaegne kujutis.
Ta kattis "Liber Pontificalise" jargi
Peetruse
haua kullatud hobeplaatidega.
Ta lasi "Liber Pontificalise" jargi taastada Hermese
katakombid
.
Pelagius II suri
7. veebruaril
590
Roomas
katku
, mis oli puhkenud
sugisel
589
toimunud
Tiberi
joe
uleujutuse
tottu, ja maeti
Rooma Peetri kirikusse
.
- Gert Haendler
: "Das Papsttum unter gotischer und byzantinischer Herrschaft von Hilarius bis Pelagius II."
Martin Greschat
: "Gestalten der Kirchengeschichte". Stuttgart, 1983: 71-82.
- J. N. D. Kelly
:
The Oxford Dictionary of Popes
. 1996.
- Liber Pontificalis
.
- Teresa Wolinska
: "Gregory in Constantinople as a response of Pope Pelagius II." Acta Universitatis Lodziensis. Folia historica 56 (1996): 113-136