Paul Kogerman
Haridusminister
Ametiaeg 12.10.1939?21.06.1940
Isikuandmed
Sunninimi	Paul Nikolai Kogerman
Sunniaeg	5. detsember 1891 Tallinn
Surmaaeg	27. juuli 1951 (59-aastaselt) Tallinn
Rahvus	eestlane
Lapsed	Ela Lepp , Avo Kogerman
Alma mater	Tartu Ulikool , keemia
Elukutse	keemik
Tunnustus	1938 Valgetahe II klassi teenetemark

Paul Nikolai Kogerman ( 5. detsember 1891 Tallinn ? 27. juuli 1951 Tallinn) oli teadlane ja poliitik, Eesti polevkivikeemia rajaja, Tallinna Tehnikaulikooli esimene rektor 1936?1939 ja Eesti Vabariigi haridusminister 1939?1940. Ta oli 1937 Eesti Rahvuskogu liige, 1938?1939 Riigikogu ulemkoja ( Riiginoukogu ) liige ja 1938?1940 Eesti Teaduste Akadeemia liige. Ta kuuditati 1941 Siberisse , viibis Sverdlovski lahedal vangilaagrites kuni 1945, Noukogude okupatsioonivoimude loal Eestisse naasnuna oli 1946?1951 Eesti NSV Teaduste Akadeemia tegevliige.

Teise maailmasoja loppedes oli Paul Kogerman ainus veel elus olev eelmise (1939 ametisse astunud) Eesti valitsuse minister (valitsusjuht Juri Uluots suri 1945 eksiilis; ulejaanud 9 ministrit olid 1941?1943 hukatud voi hukkunud Noukogude vangilaagrites).

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Paul Kogerman sundis Tallinnas meremehe pojana. ^[1]

Kogerman oppis Tallinna algkoolis (1901?1904) ja linnakoolis (1904?1908). Aastail 1909?1913 tootas Kogerman opetajana Harju-Jaanis ja koduopetajana Tallinnas. Ta lopetas 1913. aastal eksternina Aleksandri gumnaasiumi , asudes seejarel sama aasta sugisel Tartu Ulikooli keemiat oppima, mille lopetas 1918.

Tartu Ulikoolis oppimise ajal tootas ta kodu- ja kooliopetajana Jakob Westholmi eragumnaasiumis ja Tallinna Rahvaulikoolis . Aastail 1918?1919 oli ta ka Tallinna Tehnikumi loodusteaduste oppejoud.

Kogerman oli uks esimesi stipendiaate, kes saadeti end taiendama valismaale. 1919 ? 1921 oppis ta Eesti Vabariigi stipendiaadina Inglismaal Imperial College Londonis professor W. A. Bone'i laboratooriumis, kus omandas keemiatehnoloogi kutse. 1922 kaitses ta Londoni Ulikoolis Mag. chem. kraadi (magistri) vaitekirja "Keskordoviitsiumi olisisaldava mineraali - kukersiidi - keemiline koostis". 1927?1928 viibis ta International Education Board stipendiaadina Harvardi ulikoolis USA-s, ^[2] kus uuris kullastumata susivesinike sunteesi ja polumerisatsiooni . Samal teemal kirjutatud too kaitses ta 1934 . aastal Dr. sc. techn. kraadi (doktori) vaitekirjana. Vaitekiri valmis aastatel 1933-1934 Zurichi Tehnikaulikoolis tootamise ajal ning kandis pealkirja " Additionsreaktionen und Polymerisation des 2,3-Dimethylbutadiens ".

Juba 1921 . aasta oktoobris valiti Paul Kogerman Tartu Ulikooli orgaanilise keemia dotsendikohusetaitjaks, 1923 novembris dotsendiks ja 1925 . aastal korraliseks professoriks. ^[1] Parast vaitekirja kaitsmist asutas koos Michael Wittlichiga 1925 Tartu Ulikooli keemiainstituudi juurde olikivide uurimise labori ja oli selle juhataja. See oli maailmas esimene polevkivi susteemuurimise keskus. Osales rahvusvahelistel konverentsidel Pariisis (1922,1923), Cambridge 'is (1923) ja Kopenhaagenis ( 1924 ), tootas Helsingi ja Turu ulikoolides (1925) ning Saksamaa ulikoolides (1922, 1926 ). Teadustoo eesmargil viibis Kogerman 1926 Zurichis ja 1933 . aastal tootas Zurichi Tehnikaulikoolis . Ta oli Loodusvarade Instituudi esimees. ^[1] Kogerman oli Tallinna Tehnikainstituudi (praegu Tallinna Tehnikaulikool ) rektor selle asutamisest peale ? aastatel 1936 ? 1939 . Tallinna Tehnikaulikooli koosseisu toodi esialgu ule ka Tartu Ulikooli keemiaosakond ja olikivide uurimise laboratoorium. Rektoritoo korval jatkas Kogerman instituudis orgaanilise keemia kateedri juhatamist ja tood olikivide laboratooriumis, olles 1936?1941 Tallinna Tehnikaulikooli orgaanilise keemia professor . Kogerman viibis 1930. aastail mitmes valisriigis, kus tutvus keemialaborite too ja oppekorraldusega, pidas kulalisprofessorina loenguid Soomes, Rootsis ja Saksamaal.

Ta oli 1937 Rahvuskogu II koja liige ja 1938?1939 I Riiginoukogu liige.

Paul Kogerman oli 1939?1940 Eesti Vabariigi haridusminister Juri Uluotsa valitsuses . ^[3]

1938. aastal nimetati ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks loodusteaduste alal. 1946. aastal kinnitati Paul Kogerman Eesti NSV Teaduste Akadeemia tegevliikmeks.

14. juunil 1941 kuuditati ta koos perega Noukogude Venemaale, Sverdlovski oblastisse , kus talle moisteti § 58 alusel vanglakaristus, mida kandis Turiski ja Tavda laagris. Ta vabastati Eesti NSV Ministrite Noukogu taotlusel ennetahtaegselt 15. martsil 1945 .

1945 nimetati ta TPI professoriks. Alates 1946 (kuni surmani 1951) oli Paul Kogerman Eesti NSV Teaduste Akadeemia tegevliige (akadeemik). 1947?1950 oli ta TA Keemia Instituudi direktor.

Teadustoo pohisuunad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kogermani loetakse Eesti polevkivikeemia rajajaks, tema teadustegevuse teemad olid polevkivikerogeeni paritolu ja struktuur, polevkivi koostis ja kasutatavus, dieenide sunteesi meetodid ning polumerisatsioon. Ta alustas ulikoolis oppimise korvalt polevkivi utmise alast uurimistood. Tema vaitekiri oli esimesi pohjalikumaid uurimusi Eesti polevkivi keemiliste omaduste kohta. Polevkivi ja selle termilise lagunemise saaduste uurimine suunas Kogermani tahelepanu kullastamata uhendite ? dieenide ? keemiale. Ta avastas 1,4-pentadieeni sunteesi uue meetodi ning kirjeldas esimesena selle uhendi omadusi, millel pohineb ka tema doktorivaitekiri. Ta on avaldanud 187 keemiateaduslikku, populaarteaduslikku ja publitsistlikku tood, pohikooli- ja ulikooliopikuid, 63 kasikirja; juhendanud 20 magistri- ja kandidaaditood ning 3 doktoritood. ^[1]

Teoseid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• The oil-shale industry of Estonia . Tartu 1927
• On the chemistry of the Estonian oil shale "Kukersite" . Tartu, 1931.
• Orgaaniline keemia. 1. ja 2. osa. Tartu, 1945, 1947

Teaduskorralduslik tegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1923? 1928 Akadeemilise Keemia Seltsi asutajaliige ja esimees
• 1923?1936 Eesti Loodusuurijate Seltsi aseesimees 1924 )?1929 ja esimees 1929 ?1936)
• 1923?1940 Kirjastusuhisuse Loodus juhatuse liige
• 1929?1937 Rahvasteliidu Vaimse Koostoo Komisjoni Eesti Rahvusliku Komitee sekretar ja abiesimees. Tema tegevus muutis Eesti 1930ndail uheks juhtivaks polevkivi uurimise keskuseks.
• Soome Keemikute Seltsi korrespondentliige
• Ulemaailmse Energiakonverentsi taitevnoukogu liige
• 1929? 1932 Tartu Ulikooli juurde loodud Prantsuse Teadusliku Instituudi Tartus abiesimees
• 1932 ?1937 Eesti Entsuklopeedia keemiaosakonna toimetaja
• 1937 Eesti Rahvuskogu liige
• 1937 Loodusvarade Instituudi rajajaid, noukogu esimees ja polevkivisektsiooni juhataja
• 1937?1940 Noorte Meeste Kristlike Uhingute Liidu esimees
• 1937?1941 Kopli Hariduse Seltsi Valgus asutaja ja liige
• 1938?1939 I Riiginoukogu liige
• 1938 Eesti Teaduste Akadeemia liige, loodusteaduste sektsiooni esimees
• 1938?1940 Eesti Kultuurkapitali noukogu liige ja esimees (alates 1939)
• 1938?1940 Kaitseliidu vanematekogu liige
• 1939?1940 ajalehe The Baltic Times peatoimetaja
• Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1946)
• 1945?1951 Eesti Keemiaseltsi liige ja esimees
• 1947? 1950 ENSV Uhingu Teadus asutajaid ja liige, lektor
• 1947? 1951 ENSV Teaduste Akadeemia Toostusprobleemide Instituudi teadusliku noukogu liige
• Eesti esindaja ulemaailmse energiakonverentsi noukogus
• Eesti NSV Ministrite Noukogu preemiate komisjoni ja vabariikliku uurimistoode koordineerimisnoukogu liige

Uhiskondlik tegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rotary klubi liige, asepresident; US Raimla vilistlane.

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1927 ? Prantsuse Auleegioni orden rahvusvaheliste teadussidemete edendamise eest
• 1930 ? Akadeemilise Kohtu liige
• 1935 ? Officier d'Academia tiitel (Prantsusmaa)
• 1938 ? Vabadussoja malestusmark
• 1938 ? Valgetahe II klassi teenetemark (TTU rektor, professor)
• 1938 ? Haridusministeeriumi hobeauraha teadusliku loomingu eest
• 1940 ? Kaina valla aukodanik
• valitud mitme valismaise keemiaseltsi tegev- ja kirjavahetajaliikmeks. ^{[ viide? ]}

Malestuse jaadvustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tallinna Tehnikaulikooli oppejoudude-akadeemikute alleel on tema bust. Tema auks on nimetatud Paul Kogermani nimeline auditoorium (TTU, IV?103). 2006 . aastal asutati Tallinna Tehnikaulikooli Arengufondi juurde Paul Kogermani nimeline doktorioppe stipendium. Aastatel 1983 ? 1991 andis Eesti Teaduste Akadeemia valja Paul Kogermani malestusmedalit , millega tunnustati inimesi nende saavutuste eest orgaanilise ja polevkivikeemia ning pedagoogilise tegevuse alal.

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ta on ainuke eesti teadlane, kes kuulus nii Eesti Teaduste Akadeemia kui ka Eesti NSV Teaduste Akadeemia koosseisu. Tutar Ela Lepp (Ela Lepp-Kogerman), anatoom , oli 1966?1969 TRU anatoomia ja histoloogia kateedri juhataja; poeg Avo Kogerman , keemik , Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi teadur. ^[4] Paul Kogermani minia on keemiainsener Aili Kogerman , kes on ka koostanud raamatu Paul Kogermanist. ^{[5] [6]}

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• EBL TK, 1940; EE 2000, 14; ETBL 2005, 2; Paul Kogermani publikatsioonid ja kasikirjad. TPI, 1981, lk 75; Martinson, H., Martinson, K. Akadeemik Paul Kogerman ? polevkivikeemia rajaja Eestis. Tln, 1981, 64 lk; Tartu Ulikooli ajalugu 1632?1982. 3. koide, 1918?1982. Tln, 1982, lk 141?143, 224; Molder, L. Paul Kogerman ja Karl Luts // Insenerikultuur Eestis, 1. Tln, 1992, lk 103?110; Paul Kogerman ja tema aeg. Tln, 2004. 283 lk; Universitas Tartuensis 1632?2007. Trt, 2007, lk 357?358.
• Tehnikaulikooli avamine Tallinnas riikliku tahtsusega. Uus Eesti , 2. juuli 1936, nr 175, lk 1.
• Paul Kogerman ja tema aeg. Koostanud Aili Kogerman. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 2004, lk 283.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Biograafia
• Paul Kogerman Eesti biograafilises andmebaasis ISIK