Patrice Emery Lumumba
(
2. juuli
1925
?
17. jaanuar
1961
) oli
Kongo Demokraatliku Vabariigi
esimene
peaminister
.
Lumumba sundis endise
Belgia Kongo
Kasai provintsis
Onalua
kulas
betetela
vaikerahva seas talupoja perekonnas.
Hariduse sai ta
katoliiklikus
misjonikoolis, seejarel tootas ta Leopoldville'is (praegune
Kinshasa
) ja Stanleyville'is (
Kisangani
) kontoriametniku ja ajakirjanikuna.
Aastal
1955
sai temast uhe Kongo ametiuhingu piirkondlik juht ning ta astus
Belgia Liberaalsesse Parteisse
.
Aastal
1957
arreteeriti ta suudistatuna riigi vara varguses ning ta veetis mitmeid kuid trellide taga.
1958
. aastal asutas (ja juhtis kuni elu lopuni) riigi suurima partei
Kongo Rahvuslik Liikumine
(
Mouvement National Congolais
, MNC). Aasta lopul esindas ta Kongot
Aafrika rahvaste konverentsil
Accras
Ghanas
ning temast sai selle organisatsiooni alalise sekretariaadi liige.
1959
. aastal voitis MNC kohalikud valimised, samal ajal kui Lumumba viibis taas vangistuses, seekord juba poliitilise suudistusega elanike massule ohutamises Stanleyville'is.
1960
. aasta alguses lepiti
Brusselis
kokku Kongo iseseisvumises sama aasta juuni lopus ning sellele eelnevates valimistes mais.
23. juunil
1960
sai Lumumbast Kongo esimene peaminister ja ka kaitseminister, presidendiks sai
Joseph Kasa Vubu
.
30. juunil
sai Kongost
suveraanne riik
.
Lumumba avaldas oma sotsialistliku suunitlusega programmi, sellele aga jargnes juba
5. juulil
relvajoudude mass ning
11. juulil
loi riigist lahku Kongo rikkaim
Katanga provints
Moise Tshombe
juhtimisel ja
Belgia
tugeval toetusel. Samuti eraldus rikkuselt teine
Kasai provints
. Et kaitsta eurooplaste ja ameeriklaste vara (ja huve), saabus riiki 20 000
URO
sodurit. Lumumba poordus abi saamiseks
NSV Liidu
poole.
Nikita Hru?t?ov
lubas Kongole sojalist ja tehnilist abi. Selle peale hakkas
USA
otsima variante, kuidas Lumumba valja vahetada. Lumumba oli kaotanud igasuguse kontrolli riigis toimuva ule.
Septembris vabastas president Kasa Vubu kaheldava legaalsusega dokumendiga peaministri ametist.
14. septembril
toimunud
riigipoordega
laks tegelik voim kindralstaabi ulema kolonel
Mobutu
katte, kuigi presidendiks jai edasi Kasa Vubu. Lumumba jai koduaresti.
1. detsembril
Patrice Lumumba arreteeriti Mobutu sodurite poolt ning heideti
Thyesville
'i vanglasse.
17. jaanuaril
1961
pandi Lumumba ja kaks tema abilist Maurice Mpolo ja Joseph Okito lennuki peale ning viidi ule "turvalisemasse" Elisabethville'i (praegune
Lubumbashi
) vanglasse.
Lumumba koos oma kahe abiga lasti maha Elisabethville'i lennujaama taga asuvas farmis ilmselt
17. jaanuari
ohtul.
URO
komisjon Lumumba surma asjaolude uurimiseks nimetas tapmise kaassuudlastena Leopoldville'i administratsiooni eesotsas president Kasa Vubuga, Katanga voime, Belgia kaevandusfirma "Union Miniere du Haut-Katanga" juhte ja gruppi Belgia palgasodureid, kes olid Katanga juhi Tshombe palgal.
USA
senatikomisjon, mis uuris
1970. aastate
keskel
USA
luureteenistuse tegutsemist, avastas et
Luure Keskagentuur
hakkas juba
1960
. aasta augustis ette valmistama Lumumba tapmist, kes CIA tolleaegse direktori
Allen Welsh Dullesi
arvates oli Lumumba naol tegu
Fidel Castro
sarnase isikuga ning kujutas USA-le ohtu
Aafrika
sudames.
2002
. aasta veebruaris vottis Belgia valitsus endale osalise vastutuse Lumumba tapmise organiseerimises.
Sama aasta juulis avaldas USA valitsuski dokumendid selle kohta, et Luure Keskagentuur oli aidanud Lumumba vastaseid raha ja poliitilise toetusega, samuti kolonel
Mobutut
relvade ja sojalise valjaoppega. Korralduse Lumumba "korvaldamiseks" andis ilmselt isiklikult president
Dwight D. Eisenhower
.