See artikkel raagin uldmoistest; stuudio kohta vaata artiklit Pantomiim (stuudio)

Pantomiim on sonatu kehalise valjenduse kunst, mis rajaneb jaljendamisel ja imaginaarsel kujutamisel.

Kunstiala nimetus tuleneb Vana-Kreekast , kus nii nimetati naitlejat voi tantsijat , kes muusika saatel "koike jaljendas" (kr. παντ?μιμο? pantomimos ). Kindla koha Euroopa kultuuris leidis pantomiim commedia dell'arte oitseajal. Klassikalises euroopa pantomiimis on naitleja (tantsija) sageli roivastatud trikoosse, tihtipeale on nagu valgeks varvitud, kaes on valged kindad. Faabula voi poeetilise sonumi edasiandmisel on pantomiimis oluline osa taustamuusikal ning muud laadi helidel ja ka valgustusel .

Esimesed kindlad teated pantomiimi kohta parinevad umbes 5. sajandist eKr . Pantomiimi elemente leidub paljude rahvaste rituaalsetes tantsudes ja neid kasutatakse ka argiste suhtlemisraskuste uletamiseks. Pantomiimis imiteeritakse liigutustega tegevust ja objekte, grimassidega valjendatakse emotsioone. Oluline on kogu keha plastika . Pantomiimi voidakse esitada teatris, estraadil voi ka koguni pargis voi tanaval. Esituse ja etenduse iseloom voib olla erinev: tal voib olla uldtegevuslik voi ka tantsuline kallak, ta voib olla filosoofilise laadiga voi burleskne jm.

Pantomiimi fusiotehnika lahutab keha 13 osaks. Suurt tahelepanu pooratakse ?estile ? rohutatud liigutusele. Moodupuuks on ?esti okonoomsus ja puhtus. Teine oluline element on miimika . Koige eredama miimika kutsub esile emotsioon. psuuhiline protsess, mis peegeldub naos. Eesmargiks on miimika kui ?est, mitte miimika kui grimass. Pantomiimi fusio-psuhhotehnika sulam teostub elementide liitumisel ning valjendub mangus, kehaosade eraldi ja koos tegutsemises. Kujuneb kehakeel, millele lisandub emotsionaalne/psuuhiline taust. Pantomiim valjendub igas margis, ?estis, liigutuses, liikumises, miimikas, poosis. Liigutusi juhib temperament kui kaitumislaad.

Pantomiimi areng [ muuda | muuda lahteteksti ]

19. sajandil prantsuse teatris valitsenud anekdootlik loojutustamine, mis baseerub kindlal su?eel, aitas kaasa sellele, et juba varem tanavaetendustel, tsirkuses ja salongietendustel valja kujunenud lavakujud ( Pierrot , Arlekiin jt) kinnistusid. Omamoodi aitas selleks kaasa fotograafiaga kaasnenud "elavate piltide" ja tummfilmide ( Charlie Chaplin jt) loomine. Pantomiimi alusepanijad olid Joseph Grimaldi , Jean-Gaspard Deburau ja Jean-Louis Barrault .

Lavalise liikumise alal, sealhulgas pantomiimi olemuse moistmises ja arengus on olnud oluline figuur Francois Delsarte (1811?1871), kes sonastas ja pohjendas ?esti olemust. Tulemust arendas edasi ja sustematiseeris Sergei Volkonski (1860?1937) printsiibil miimika-pantomiimika. 19. sajandil kujunes pantomiim Euroopas iseseisvaks kunstialaks. Lahtepunktiks on olnud semiootika , markide keel, staatilisus kui plastilisuse vastand, teisalt dunaamika , rutm , meloodia ; ?esti/liigutuse vormiline tugi, dunaamika kui harmoonia (seesmise ja valise uhtsus). Dunaamikast kasvab valja mimeesile iseloomulik katkendlik voi sujuv voi neid kaht uhendav liigutus ning plastiline diapasoon.

20. sajandi moodsa pantomiimi eri suundade arenguks loid eeldused Etienne Decroux , Francois Delsarte , Emile Jaques-Dalcroze , Rudolf von Laban . Pantomiim kujunes selgelt omaette kunstialaks, kui see uhelt poolt tungis teatrisse , teisalt aga eristus soolomiimide numbrikunstina. Sellesse valjakujunemisse andsid suure panuse Marcel Marceau Prantsusmaal, juudi paritolu Samy Molcho Austrias, Ladislav Fialka omaaegses T?ehhoslovakkias, Henryk Tomaszewski Poolas ja Jean Soubeyran Saksamaal. ^[1]

Pantomiim tanapaeval [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tanapaeva pantomiimil on mitmeid eri stiile ja otsingusuundi. Pantomiim voib olla tantsuelementidega liikumisetendus, tummnaidend, estraadinumber jm. Euroopas on pantomiimi arengu seisukohalt oluline roll olnud eriti prantsuse ja t?ehhi vabalaval ning teatril. Pantomiimikunst on sisult ja vormilt, ?anrilt ja stiililt ning tolgenduselt vaga voimalusterikas. Olgu nimetatud moned suunad:

• folkpantomiim ? lavale seatud rahvamangud, -tavad, -kombed. Eluliselt realistlik kujundikeel. Fantaasia , allegooria , tuupkujude mangumaa;
• mimodraama ? miimikal , ?estikulatsioonil, liikumisel rajanev rollijoonisega tummnaidend;
• sumbolism ? stiliseeritud tegevuskunst, kus liituvad kujundav ja valjendav. Mangitakse ja motestatakse lahti sumbolit;
• mimoplastika ? kindlale su?eele/re?iile seatud teatraliseeritud liikumisetendus. Terviku loojaks lavakujundus ja muusika;
• d?asspantomiim ? kehakunsti, harmoonia ja rutmi suntees;
• rutmoplastika ? ilmeka liikumise, paindliku plastilise skulptuuri stiil. Inspireeritud muusikast.

Pantomiim endises Noukogude Liidus [ muuda | muuda lahteteksti ]

1960. aastatel jai pantomiim Noukogude Liidus peamiselt entusiastidest harrastajate mangumaaks. Kuigi amatoorlus tahendas erialalisi arenguprobleeme ja organisatsioonilisi raskusi, voimaldas selline seisund samas suuremat iseseisvust, tolgendusvabadust ja vaimset vabameelsust. Ametliku kultuuripoliitika taustal on too moneti torjutud seisund, mis ajendas tegutsema voimalust mooda vabalaval, vorreldav 1960. aastate d?assmuusika omaga, mida arendati klubitaolistes kinnistes ringides ja restoranimiljoos. Ametliku kultuuripoliitika torjuvuse uheks eredamaks naiteks on Kaunase kutseliseks arendatud pantomiimiteatri "mahamaterdamine", nii et kollektiiv koos oma juhi Modris Tenisonsiga ei tousnudki enam teovoimeliseks. Torjuvuse pitsat loodi ka stuudio Pantomiim 1969. aasta lavastusele "Homo Sapiens".

Sellele vaatamata pantomiim mitmekesistus eri rahvuskultuuride otsingute omapara kaudu ja hakati eristama olulisi suundi. Tartu Vanemuise "Mimeskide" ja Vjat?eslav Polunini juhitud Leningradi teater-stuudio " Litsedei " etenduste pohjal festivalil "Mim-parad 82" eristati kaht pantomiimi selget arenguteed teatri suunal: uks neist pohineb sumbolistlikul kujundlikkusel, teine psuhholoogilise teatri elementidega rikastatud rahvalikul palaganikultuuril. ^[2] Teatrite ja ansamblite korval jatkasid oma kunsti arendamist ka soolomiimid, kes juhul, kui onnestus tood saada mones kontserdiorganisatsioonis, nagu Anatoli Jelizarov , said laiemaltki tuntuks.

Tugevad pantomiimikeskused olid Leedus, Eestis, Moskvas ja Peterburis, kus pantomiim arenes kas klassikalise pantomiimi poole, andes estraadi - voi tsirkusenumbreid , voi emantsipeerus teatris, andes tantsulisi (nagu oli Eestis) ja klounaadlikke lahendusi (viimase suuna esindajaist on tuntuim vene klouni Vjat?eslav Polunini juhtimisel tegutsenud teater "Litsedei"). Professionaliseerumist taotlevad miimid tegutsesid tihti mone kontsertorganisatsiooni juures, kuid tekkis ka pariselt pantomiimile puhendunud poolprofessionaalseid truppe ning isegi spetsialiseerunud pantomiimiteatreid. 1967. aastal loodi lati paritoluga mitmekulgse kunstiinimese Modris Tenisonsi (Muodris Tenisonas) eestvedamisel Leedus Kaunase Pantomiimiteater .

1961. aastal loodi Latis ansambel Riia Pantomiim Robert L?gersi juhtimisel. Omapoolse osa pantomiimi?anri arengule endises Noukogude Liidus andsid R. Slavski (Leningrad], A. Rumnev (Moskva), I. Rutberg (Moskva), J. Markova (Leningrad), K?stutis Adomaitis (Kaunas) jmt nii teoreetiliste publikatsioonide, kriitiliste analuuside kui ka opetustooga. Pantomiimile teiste kunstide seas kindlama koha leidmist kinnitas I Balti vabariikide pantomiimikunsti festival 1967. aastal Riias, kus oli kulastajaid ule kogu Noukogude Liidu. Festivali eestvedajateks olid Riia Pantomiim Latist, stuudio Pantomiim Adolf Traksi juhtimisel Eestist ja Kaunase pantomiimitrupp Modris Tenisonsi juhtimisel Leedust. Lisaks etendustele toimusid ka arutelud ja kohtumised.

Pantomiim Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pantomiimi elemente kasutati eesti teatris juba enne Teist maailmasoda , ekspressionistlikku laadi lavastustes oli sellel vahel kesknegi koht. Mitmeid Estonia teatri ja Gert Neggo tantsustuudio etteasteid afi?eeriti pantomiimina. ^[3] Koige enam vajasid pantomiimile omast lava- ja tantsuteatriartistid. Uute valjendusvahendite poole puudleva harrastustrupi Hommikteater ^[4] lavastatud draamas "Inimesed" (1923) oli sonaline element marginaalne ja keskne pantomiimilik element. Eesti esimeseks kutseliseks tantsijannaks kujunes Ella Ilbak (1895?1997). Saanud algoppe Eestis (E. Partsi tantsustuudios), taiendas ta ennast valismaal, tootades seal ka tantsijana. ^[5] Ilbaku lemmikuteks olid impressionistliku kallakuga luhikompositsioonid. Domineeris klassikalisele muusikale toetuv plastiline skulptuursus.

Samal ajaperioodil tegutses Eestis Gert Neggo (1891?1974) tantsustuudio. ^[3] Stuudios viljeleti plastilis-pantomiimilist suunda ? tantsija/ naitleja liitumist ? valjundiks stuudiolaste avalikud pantomiimilised etteasted. Gert Neggo stuudiost kasvasid valja mitmed Eesti teatriajalukku jaanud nimed. Nende hulgas hilisemad ballettmeistrid Helmi Tohvelmann ja Ida Urbel . Helmi Tohvelmann lavastas naiteks 1948. aastal Estonia teatris folkpantomiimile toetuva tantsudraama "Kalevipoeg". ^[3] Parast Teist maailmasoda rakendati pantomiimi elemente ja stiilivotteid eesti balletiteatris.

Eestis tarkas suur huvi klassikalise pantomiimi vastu 1960. aastatel ning Tallinnas ja Tartus kujunes valja mitu huviliste truppi. Moodsa pantomiimi otsingute ja tutvustamisega Eestis oli otseselt seotud 1963. aastal alustanud stuudio Pantomiim , seda eelkoige sustemaatilise oppetooga, ansamblimangu spetsiifikaga ja esinemistega Eestis. Esimene kirjutis nuudisaja pantomiimi suundadest maailmas ("Stuudio, miniatuurid, pantomiim") ilmus aastal 1967 ajalehes Edasi , autoriks Kalle Kurg ; kirjutises esitleti ka stuudiot Pantomiim . ^[6] Noukogude Eesti kultuurijuhid ei pidanud pantomiimi arengut oluliseks, leiti, et see kunstiala ei esinda teatri "peajoont" ning sellele ei tekkinud vajalikku materiaalset baasi ega ka koolituskeskust. ^[7]

1977. aastast hakkas pantomiimiopetuse pohialusete opetamisega tegelema stuudioteater Tallinna Pantomiim, mis pedagoogi ja lavastaja Adolf Traksi kae all pakkus alguparandit draamas ja tragoodias ning kogu ohtut taitvaid terviklavastusi. Professionaliseerumist siiski ei toimunud. Huvi kaasaegse pantomiimi rakenduse vastu sonateatris naitas Ugala 1967. aasta lavastusega "Mees on mees" (lavastaja Heino Torga , pantomiimiseade Adolf Traks) ja mitme hilisema tooga. 1969. aastal kasutati pantomiimielemente kull Draamateatri luuleteemalises lavastuses (liikumisjuht Adolf Traks) ^[8] , kuid pantomiimitruppide tegevus jai aastateks kutselisest teatrist valjapoole. Ka Moskva tsirkusekoolis pantomiimi ja GITIS-es massiliikumise erialal oppinud Maret Kristal toi oma etendused " Surmatants " (1971 Tallinnas Kiek in de Koki tornis ), "Hingemaa" (1988 Eesti Filharmoonia baasil, aga vabalaval) jm valja asjaarmastajate trupiga, mitte kutselises teatris.

Pantomiim Eesti kutselises teatris [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimene kogu ohtut taitev moodsa pantomiimi votetega loodud lavastus eesti kutselises teatris oli " Mimeskid " Vanemuises aastal 1981. "Mimeskide" stsenarist, lavastaja ja ka lavakujunduse eskiisi autor oli Kalle Kurg , kolmeosalise lavastuse kahe osa ("Valgus" ja "Randlinnu lend") muusika autor oli Sven Grunberg , uhe osa ("Parjaballaad") muusika kirjutas Lepo Sumera . Peaosa taitis Maret Kristal, ulejaanud osades olid Vanemuise balletitrupi tantsijad Aivar Kallaste , Gennadi Korotkin , Mare Tommingas , Jelena T?aulina , Sirre Oengo , Rita Ounapuu , Eva Ots , Anu Kanarik ). Eksistentsialistliku kallakuga "Mimeske" etendati 1980. aastate jooksul ka Leedus, Venemaal, Belgias, Soomes jm. 1985. aastal Moskvas toimunud rahvusvahelisel pantomiimifestivalil parjati lavastus korgeima tunnustuse, diplomiga. ^[9] Uudissona " mimesk " autor on Ain Kaalep , kes loi selle lavastuse tarbeks. ^[10]

2000. aastatel, kui huvi eri liikumisvormide vastu elavnes, poordusid huvilised ajuti ka pantomiimi poole. Pantomiim on olnud teatrikoolis naitlejate ettevalmistuse oppekavas.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Miim
• Mimeskid
• Pantomiim (stuudio)

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Kalle Kurg . "Stuudio, miniatuurid, pantomiim." (Pantomiimi olemusest ja suundumustest ning selle kunstiala viljelemisest 1960. aastatel Eestis.) ? Edasi 8. jaanuar 1967
• Evald Kampus . "Mimeskid" "Vanemuises". (Tana on esietendus.) ? Edasi 14. november 1981
• Valdek Putsep . "Mimeskid". ? Edasi 7. jaanuar 1982
• "Terpsichorest Tartus ja Tallinnas, eelkoige aga Novosibirskis". (Muljed eesti balletist ja pantomiimist.) Novosibirski Akademgorodoki koreograafiahuviliste klubi "Terpsichore" presidendi Gennadi Alferenko intervjuu Toomas Bekkerile. ? Sirp ja Vasar 12. 02.1982
• "Mimeskid. RAT "Vanemuise" etendus". Arvustused: Ene Paaver , Alo Poldmae , Enn Siimer . ? Noorte Haal 14.02.1982.
• "Mimoturniir teatrimajas". (Vanemuise kulalisetenduste jarel vastavad toimetuse kusimustele Kalle Kurg ja Maret Kristal. Peterburi pantomiiminadalast oktoobris 1982, pantomiimi suundadest, arenguprobleemidest, pantomiimiruhmadest ja miimidest.) ? Noorte Haal 28.05.1983, 29.05.1983
• Larissa Melnikova . (Peterburi teatriteadlane.) ""Mimeskidest" ja pantomiimist uldse". (Parast Vanemuise kulalisetendusi Venemaal ja Leedus.) ? Sirp ja Vasar 12.08.1983
• Kalle Kurg . "Aukartus hingemaa ees". (Pantomiimikunstnikust Maret Kristalist, pantomiimi arenguprobleemidest ja kohast kultuuris.) ? Kultuur ja Elu 1989, 3, lk 26?29
• Thomas Leabhart. "Etienne Decroux." London?New York, Routledge 2007 ISBN 9780415354363 ISBN 9780415354370
• Kadi Tudre . "Kehatehnika naitlemises". (Magistritoo, Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool.) Tallinn, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2007. Ka: ajakiri Teater. Muusika. Kino 2007, nr 8/9 ja 12; 2008, nr 2, 5 ja 8/9 [1] [2] [3] [4] [5]
• "ENSV Teatriuhingu Lavakunsti Stuudio 1961?1971 Tallinnas". (Ulevaade). Koostajad A. Margiste, A. Tuuling. Tallinn, 2015
• Eesti pantomiimi areng maailma pantomiimisuundade taustal. Ulevaates (raamatus): Karl Toepfer . Pantomime in Cold War Eastern Europe. Pantomime in Soviet Russia. Estonia. ? In: Pantomime: The History and Metamorphosis of a Theatrical Ideology, pp. 1100?1121. (Mimesques, pp. 1114?1121). The most recent revision of the text is August 31. 2021 [6]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Mimeskid" ("Parjaballaad. Randlinnu lend. Valgus") teatris Vanemuine
• "The World of Mime Theatre"
• "Who's Who in the World of Mime"
• "Physical Theatre and Mime Resources"
• "Mime corporel; corporeal mime" (plastiline pantomiim, kehamiim)