|
See artikkel raagib ortodoksiast koige uldisemas mottes; kristliku oigeusu kohta vaata artiklit
Oigeusk
|
Ortodoksia
ehk
ortodokssus
ehk
oigeusklikkus
(kreeka keeles
orthodoxia
sonadest
orthos
'oige' ja
doxa
'opetus', 'austamine') on koige uldisemas mottes traditsioonilisest opetusest,
ideoloogiast
voi teguviisist kinnipidamine ning vastandub
heterodoksiale
. Ortodoksia kandjaid nimetatakse
ortodoksideks
.
 | Selles artiklis on vaidlustatud vaiteid. Artikli sisu voib olla vaar.
Lisateavet vaidlustamise pohjuse kohta saad
artikli arutelust
.
|
Kristlik
kirik
on pidanud endale tunnuslikuks ortodokssust ?
ketserlike
opetuste hulgamist ja oigest
opetusest
kinnipidamist. Kristluse algaegade uhtset kirikut nimetati ortodoksseks ja
katoolseks
. Parast
suurt kirikulohet
on esimene nimetus tavakasutuses kinnistunud
oigeusu kirikule
ehk ortodoksi kirikule, teine
katoliku kirikule
, kuigi molemad pretendeerivad nii ortodokssusele kui ka katoolsusele. Sona "ortodoksne" kuulub peale oigeusu kirikute ka mitme muu
idakiriku
ametliku nime koosseisu.
Uht
luterluse
konservatiivset suunda nimetatakse
luterlikuks ortodoksiaks
.
Uht tanapaeva judaismi suunda nimetatakse
ortodoksseks judaismiks
.
Ajalooliste urikute kohaselt 500 virgunu poolt oigeks virgumisopetuseks tunnistatud opetust esindab budismis
theravaada
koolkond.
[1]
- ↑
Vinaya Pi?aka II (Cullavagga)
. London: PTS. Lk 139.
