See artikkel raagib Saksa-Rooma riigikrahvkonnast. Karnteni hertsogkonna krahvkonna kohta vaata artiklit
Ortenburgi krahvkond
.
Ortenburgi riigikrahvkond
Reichsgrafschaft Ortenburg
1120
?
1805
|
|
Ortenburgi territooriumid aastatel 1350?1789.
|
Valitsusvorm
|
vasallkrahvkond
|
---|
Osa
|
Saksa-Rooma riik
|
---|
Pealinn
|
Ortenburg (Baieri)
|
---|
Ortenburgi riigikrahvkond
oli
Saksa-Rooma riigi
osariik tanapaeva
Alam-Baieris
Saksamaal
. See paiknes maadel
Ortenburgi
lossi umber, umbes 10 km
Passaust
laanes. Kuigi Ortenburgi (varem Ortenbergi) krahvid tekkisid 12. sajandil Reini
Sponheimide
(Spanheimide) korvalharuna, kes valitsesid siis
Karnteni hertsogkonda
, pole sugulust Karnteni
Ortenburgi
krahviperekonnaga olnud voimalik toendada.
Esimest Ortenburgi krahvi Rapoto I-t on mainitud 1134. aasta paiku. Sundinud
Kraiburgis
Karnteni hertsogi
Engelbert II
neljanda pojana, sai ta enda omandusse mitu Spanheimi perekonna valduses olnud
Baieri
territooriumit, kui tema vanemad vennad
Ulrich
ja
Engelbert III
jargnesid oma isale Karntenis ja
Istrias
. Rapoto pustitas Ortenburgi lossi 1120. aasta paiku, misjarel hakkas ta end kutsuma
Graf von Ortenberg
. Kui tema vend Engelbert III aastal 1173 parijateta suri, sai ta markimisvaarse arvu territooriume oma voimu alla uhendada ja kinnitas oma soltumatust, kui Baieri hertsogitiitel laks aastal 1180
Wittelsbachidele
. Parast seda, kui Wittelsbachi Otto VIII morvas aastal 1208 Saksa kuninga
?vaabi Philippi
, oli Rapoto poeg krahv Rapoto II Baieri
pfaltskrahvi
ametis.
Kuid Rapoto II jarglased sattusid varsti kibedasse konflikti naabruses asunud
Passau piiskoppidega
ja ka mojuvoimsate Austria
Babenbergidega
. Parast krahv Rapoto III surma aastal 1248 laksid tema territooriumid, samuti pfaltskrahvi amet tagasi Wittelsbachidele. Ortenburgi territoorium vahenes veelgi kaimasoleva parandikonfliktiga Rapoto III vennapoja Heinrich II ja tema vendade vahel, millest aastal 1275 eluga valja tulnud krahv Rapoto IV sailitas vaid maad umber Ortenburgi lossi.
Parast Ortenburgi krahvi Heinrich IV surma aastal 1395 jagunes krahvkond Ortenburg-Altortenburgiks, Ortenburg-Neuortenburgiks ja Ortenburg-Dorfbachiks. Neuortenburgi haru paris Altortenburgi krahvkonna aastal 1444 parast Etzel I surma ja Dorfbachi krahvkonna aastal 1462 parast krahv Alram II surma. Vahepeal langes krahvkond Wittelsbachide
Baieri-Landshuti
hertsogkonna moju alla ja asus 1503. aasta
Landshuti parilussojas
ka
Baieri-Muncheni
hertsogi
Albrecht IV
poolele. Kui
Cilli krahvide
dunastia krahv
Ulrich II
surmaga aastal 1456 haabus,
noudsid
Ortenburgi krahvid Karnteni
Grafschaft Ortenburg
, kuid ei suutnud toestada mingit sugulust peale nime sarnasuse.
Ortenburg-Neuortenburgi krahvi Joachimi ajal poordus riik aastal 1563
protestantismi
, mille vastu oli agedalt Baieri hertsog
Albrecht V
, kes lootis kappa peale panna otse keisrile alluvale Ortenburgile, mis siiski kinnitati keiserliku ouekohtu poolt aastal 1573. Krahvkond jai luterlikuks enklaaviks peamiselt katoliikliku Baieri maade sees ja sai
Kolmekumneaastase soja
ajal pagendatute pelgupaigaks.
Kuigi sugavalt volgades parast arvukaid kohtuasju Wittelsbachi hertsogite vastu, sailitas Ortenburg-Neuortenburg oma soltumatuse kuni aastani 1805, kui krahv Joseph Carl Leopold muus selle lopuks Baieri kuurvurstile
Maximilian I Josephile
. Krahvkond liidendati keisririigi kaotamise kaigus aastal 1806 asjaloodud
Baieri kuningriiki
.
Oma krahvkonna eest sai krahv aastal 1806 endise Tambachi kloostri (tana
Weitramsdorfi
osa) Frangimaal, mis ulendati
Ortenburg-Tambachi riigikrahvkonna
seisusse, kuid sai
mediatisatsiooniga
oige varsti
Wurzburgi suurhertsogkonna
osaks ja laks aastal 1814 Baieri kuningriigile. Sealt alates kuulusid Ortenburgi krahvid mediatiseeritud vurstiperekondade hulka. Aastal 1827 ostis krahv Joseph Carl oma perekonna iidse residentsi, Ortenburgi lossi Baieri kroonilt tagasi. Kuid krahv Alram (1925?2007), kes poordus katoliiklusse, muus selle aastal 1971. Tema poeg, krahv Heinrich (sundinud aastal 1956),
Hohenzollerni printsessi Desiree
endine abikaasa omab Tambachi lossi (endine klooster) ja selle suurt moisa tanapaevani.
- Rapoto I
(1134?1186), ka
Murachi
krahv aastast 1163 ja
Kraiburgi
krahv aastast 1173
- Rapoto II
(1186?1231), poeg, Kraiburgi krahv ja Baieri pfaltskrahv aastast 1209, uheskoos oma vennaga
- Heinrich I
(1186?1241), ka Murachi krahv 1186?1238
- Rapoto III
(1231?1248), Rapoto II poeg, Kraiburgi krahv, ka Baieri pfaltskrahv, suri meessoost parijateta
- Heinrich II
(1241?1257), Heinrich I poeg
- Gebhard
(1238?1275), vend, Murachi krahv 1238?1272, Ortenburgi riigikrahv 1257?1275 ja
- Diepold
(1238?1272), Murachi krahv 1238?1272
- Rapoto IV
(1275?1296), vend, Murachi krahv 1238?1272, Ortenburgi riigikrahv 1275?1296
- Heinrich III
(1297/1321 ? 1345), Rapoto IV poeg
- Heinrich IV
(1346?1395), Heinrich III poeg
- [[Georg I (Ortenburg)|Georg I (1395?1422), Heinrich IV poeg, Ortenburg-Neuortenburgi krahv 1395?1422, Ortenburgi riigikrahv 1395?1422
- Heinrich V
(1422?1449), Ortenburg-Neuortenburgi krahv
- Etzel I
(1395?1444), Heinrich IV poeg, Ortenburg-Altortenburgi krahv 1395?1444, Ortenburgi riigikrahv 1422?1444
- Alram I
(1395?1411), Heinrich IV poeg, Ortenburg-Dorfbachi krahv
- Alram II
(1411?1460), Alram I poeg, Ortenburg-Dorfbachi krahv 1411?1460, Ortenburgi riigikrahv 1444?1460
- Georg II
(1461?1488), Heinrich V poeg, Ortenburg-Neuortenburgi krahv 1449?1488, Ortenburgi riigikrahv 1461?1488
- Sebastian I
(1488?1490), vend, Ortenburgi riigikrahv 1488?1490
- Wolfgang
(1490?1519), Georg II poeg
- Ulrich II
(1519?1524), Sebastian I poeg
- Christoph
(1524?1551), vend
- Joachim
(1551?1600), Christophi poeg
- Heinrich VII
(1600?1603), nobu, Ulrich II lapselapselaps,
- Georg IV
(1603?1627), nobu, Ulrich II lapselapselaps
- Friedrich Casimir
(1627?1658), Heinrich VII poeg
- Georg Reinhard
(1658?1666), Georg IV poeg
- Christian
(1666?1684), vend
- Georg Philipp
(1684?1702), Georg Reinhardi poeg
- Johann Georg
(1702?1725), Georg Philippi poeg
- Karl III
(1725?1776), Johann Georgi poeg
- Karl Albrecht
(1776?1787), Karl III poeg
- Joseph Carl
(1787?1805), Karl Albrechti poeg