Orhan Pamuk
(sundinud
7. juunil
1952
?stanbulis
) on turgi
romaanikirjanik
, uhiskonnategelane ja sonavabaduse eest voitleja,
2006
. aasta
Nobeli kirjandusauhinna
laureaat.
Orhan Pamuk on parit majanduslikult heal jarjel olnud perest. Pere ohutusel laks ta oppima arhitektuuri, kuid loobus sellest kolme aasta parast. Seejarel oppis
?stanbuli Ulikoolis
ajakirjandust ja hakkas "taisajaga" kirjanikuks. Aastail 1985?1988 tootas ta kulalisoppejouna
New Yorgis
Columbia ulikoolis
. Aastail 1982?2001 oli ta abielus, tal on tutar Ruya (turgi k 'unistus').
Kirjutama hakkas Pamuk regulaarselt 1974. aastal. Juba ta esimene romaan "Harra Cevdet ja tema pojad" (1982) palvis tahelepanu. Teos raagib kolmest polvkonnast joukas Istanbuli peres. Menu said tunda ka teine romaan "Vaikne maja" (1983) ja kolmas, ajalooline romaan "Valge loss" (1985). Koik need kolm teost voitsid ridamisi auhindu.
The New York Times
Book Review kirjutas: "Idast on tousnud uus taht ? Orhan Pamuk."
Seejarel hakkas Pamuk kirjutamisel kasutama
postmodernseid
tehnikaid, vastukaaluks varasemale tahedale
realismile
. 1990. aastal ilmunud neljas romaan "Must raamat" toi autorile lisaks menule kriitikute hulgas ka rohkem lugejamenu. Viis aastat hiljem ilmunud viies romaan "Uus elu" tekitas Turgis sensatsiooni ja sai uheks turgi kirjanduse menukamaks raamatuks.
Kaks jargmist romaani, "Minu nimi on Punane" (1998) ja "Lumi" (2002), suurendasid Orhan Pamuki rahvusvahelist tuntust veelgi. "Minu nimi on Punane" palvis 2003. aastal vaga maineka rahvusvahelise
IMPAC Dublini kirjandusauhinna
ja seda oli 2006. aastaks tolgitud 24 keelde. "Lumi" tegeleb
islami
ja laane elulaadi kokkuporkega tanapaeva Turgis. The New York Times valis selle ingliskeelse tolke kumne 2004. aasta parima romaani hulka.
Vastates kusimusele "Kuidas mojutas IMPAC-i preemia (127 000 dollarit) voitmine teie elu ja tood?" vastas Pamuk: "Mu elus pole miski muutunud parast seda, kui ma hakkasin taisajaga kirjutama. Ma olen ilukirjandust kirjutanud 30 aastat. Esimesed 10 aastat muretsesin ma raha parast ja mitte keegi ei kusinud, kui palju ma teenin. Jargmised 10 aastat kulutasin ma raha ja mitte keegi ei kusinud selle kohta midagi. Ja viimased kumme aastat on koik minu kaest uurinud, kuidas ma raha kulutan, aga ma ei utle seda."
2005. aastal sattus Orhan Pamuk maailma avalikkuse tahelepanu alla
sonavabaduse
eest voitlejana. 2005. aasta veebruaris andis Pamuk
?veitsi
ajakirjale
Das Magazin
intervjuu, kus ta muuhulgas utles: "30 000
kurdi
ja miljon
armeenlast
tapeti neil aladel ja mitte keegi peale minu ei soanda sellest raakida." Selle lausega vihjas Pamuk
armeenlaste genotsiidile
aastail 1915?1917 ja 30 000 kurdi massimorvale
Anatoolias
? teemale, mis oli Turgis kuni selle ajani tabu.
Das Magazinile antud intervjuu toi Pamukile neli kuud hiljem kaasa kohtutee, sest 2005. aasta juunis voeti Turgis vastu seadus, mille kohaselt on Turgi riigi ja turkluse selline kritiseerimine kuritegu. Niisuguse seadusesatte alusel algatasid rahvuslikud aarmuslased tagantjarele kohtuprotsessi, mis ahvardas Pamuki vanglakaristusega kuuest kuust kuni kolme aastani.
Protsessi valtel jatkas Pamuk maailmas oma sonumi levitamist. Suudistuste alla sattunud sonavabaduse eestkonelejale tuli kasuks asjaolu, et protsessi paevil taotles Turgi liitumist
Euroopa Liiduga
. Euroopa Liidu laienemisvolinik
Olli Rehn
utles, et Pamuki kohtuprotsess on Turgi liidukolblikkuse prooviks. Oma esindajad saatis Pamuki kohtuprotsessi jalgima
Euroopa Parlament
. Pamuki kaitseks ja kohtuprotsessi aluseks olnud seadusesatte vastu astus valja
Amnesty International
.
Kaheksa maailmakuulsat kolleegi kirjanduse alal,
Jose Saramago
,
Gabriel Garcia Marquez
,
Gunter Grass
,
Umberto Eco
,
Carlos Fuentes
,
Juan Goytisolo
,
John Updike
ja
Mario Vargas Llosa
koostasid mehe toetuseks uhise poordumise. Pamuk muide oli ise olnud esimene muslimi autor, kes moistis avalikult hukka
Salman Rushdiele
kehtestatud
fatwa
ja oli toeks oma turgi kolleegile
Ya?ar Kemalile
tolle poliitilise kohtuprotsessi ajal 1995. aastal.
Ehkki leidus neidki, kes kahtlustasid, et Pamuki akilise sonavabaduse eestkoneleja rolli asumise pohjuseks on soov saada sel moel
Nobeli kirjandusauhind
? mis anti 2005. aastal hoopis inglasele
Harold Pinterile
. Pamukile osaks saanud rahvusvaheline au ja kuulsus sonavabaduse kaitsjana tundus paljudele rahvuskaaslastele ebaaus ka selleparast, et enne Pamuki ootamatut poordumist sellele rajale oli Turgis juba kirjanikke (sh mainitud Ya?ar Kemal) ja palju teisi inimesi, kes olid kurdide ja teiste vahemuste probleemidega pikka aega tegelenud, vahemuste oiguste eest voidelnud, selle parast vanglaski istunud.
2006. aasta jaanuaris vabastati Pamuk tehnilistel pohjustel talle esitatud suudistustest. "See on hea uudis harra Pamukile, aga hea uudis ka sonavabadusele Turgis," kommenteeris seda Euroopa Liidu laienemisvolinik Olli Rehn. Siiski valjendasid moned Euroopa Liidu esindajad kahetsust, et suudistustest loobuti mitte sisulistel, vaid tehnilistel pohjustel.
- "Cevdet Bey ve O?ulları" ("Harra Cevdet ja tema pojad", romaan) 1982
- "Sessiz Ev" ("Vaikne maja", romaan) 1983
- "Beyaz Kale" ("Valge loss", romaan) 1985
- "Kara Kitap" ("Must raamat", romaan) 1990
- "Gizli Yuz" ("Salajane nagu", filmikasikiri) 1992
[1]
- "Yeni Hayat" ("Uus elu", romaan) 1995
- "Benim Adım Kırmızı" ("Minu nimi on Punane", romaan) 1998
- "Oteki Renkler" ("Teised varvid", esseed) 1999
- "Kar" ("Lumi", romaan) 2002
- "?stanbul. Hatıralar ve ?ehir" ("Istanbul. Linn ja malestused", malestused) 2003
- 1979 Milliyet Press Novel Contest Award (Turgi) romaani "Karanlık ve I?ık" ("Pimedus ja valgus", hiljem avaldatud pealkirja "Harra Cevdet ja tema pojad" all) eest
- 1983 Orhan Kemal Novel Prize (Turgi) romaani "Harra Cevdet ja tema pojad" eest
- 1984 Madarali Novel Prize (Turgi) romaani "Vaikne maja" eest
- 1990 Independent Foreign Fiction Prize (Uhendkuningriik) romaani "Valge loss" eest
- 1991 Prix de la Decouverte Europeenne (Prantsusmaa) romaani "Vaikne maja" prantsuskeelse tolke ("La Maison de Silence") eest
- 2002 Prix du Meilleur Livre Etranger (Prantsusmaa) romaani "Minu nimi on Punane" eest
- 2002 Premio Grinzane Cavour (Itaalia) romaani "Minu nimi on Punane" eest
- 2003
Dublini rahvusvaheline kirjandusauhind
(Iirimaa) romaani "Minu nimi on Punane" eest
- 2005 Peace Prize of the German Book Trade (Saksamaa)
- 2005
Prix Medicis etranger
(Prantsusmaa) romaani "Lumi" eest
- 2006
Nobeli kirjandusauhind
(Rootsi)
- 2012
Sonningi auhind